KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Viru Maakohus 16.detsembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas 1-09-18671
(07244002215)Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Kriminaalasi Jelena Radkevitš süüdistuses KarS § KarS § 118 p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav RESOLUTSIOON Jelena Radkevitš, isikukood 46612262237, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx, elukoht:xxx, varem kohtu poolt karistamata Juhindudes KrMS 235-1 lg 1 p 3 kohus Määras: Tagastada kriminaalasi
(07244002215)Jelena Radkevitši süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi Viru Ringkonnaprokuratuurile seoses lühimenetlusega mittenõustumisega. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Määruse ärakirjad edastada Jelena Radkevitšile ja tema kaitjale. Süüdistus Jelena Radkevitš on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, 11.12.2007 kella 23 paiku Kohtla-Järvel xxxasiva toas nr xxx tekkinud tüli käigus, olles alkoholijoobes,, lõi tahtlikult ühe korra kööginoaga kannat<nu A U kõhu piirkonda, tekitades kannatanule sellega kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool alakõhus peensoole ja peensoolekinnisti vigastuisega so eluohtliku tervisekahjustuse. Oma tegevusega pani Jelena Radkevitš toime raske tervisekahjustamise tekitamise, kui sellega on põhjustanud oht elule st. Karistusseadustiku § 118 p 1 järgi sätestatud kuriteo. Kohtu põhjendused Tutvunud toimikuiga leiab kohus, et antud kriminaalaasi tuleb tagastada prokuratuurile järgmistel põhjustel. 2 LK 40-42 kohtuarstliku ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanule oli tekitatud kõhuõõnde tungiv torke-lõikevaav, mis on eluohtlik. Kohus tõdeb, et nimetatud ekspertiisiakt ei vasta KrMS § 107 lg 3 p 2 nõuetele, mille kohaselt peab ekspertiisiakt sisaldama muuhulgas eksperdi arvamuse põhjendust. Ekspertiisiakti puhul on piirdutud ravidokumendi refereerimisega, millele järgneb eksperdi arvamus. Põhjendused puuduvad täielikult. Kohus leiab, et nimetatud ekspertiisiaktide puhul on tegemist kohtukõlbmatu tõendiga. Ekspertiisiakti põhjal ei ole võimalik kontrollida, mille alusel jõudis ekspert arvamusele, et tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega, mis on tekitatud 11.12.2007, eksperdi mõttekäik ei ole kohtule jälgitav. Kohus märgib, et teatud kehavigastuste puhul on eluohtlikkus tuvastatav õiguslikul mitte meditsiinilisel teel VV määruse alusel „Tervisekahjustuse tuvastamise kord“. Tingimusel, kui tervisekahjustus on piisavalt selge määratletud ravidokumendis ja ravidokument on menetluse käigus uuritud, fikseeritud (näiteks protokolliga vaadeldud, asitõendina juurde lisatud või sellest on tehtud ärakirjad ja originaal on raviasutusele tagastatud, ei peagi ekpertiisi määrama selle pärast, et ekspertd saaks ühe lausega tõdeda, et tervisekahjustus on eluohtlik. Peale selle, tutvunud toimikuga leiab kohus, et faktlised asjaolud ei ole niivõrd selged, et kriminaalasja saaks lahendada lõhimenetluses ilma kannatanu, tunnistjate ja süüdistatava ristküsitluteta. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist lk 26 ja tema ütluste olustikusa seostamise protokollist nähtub, et kannatanu peksis süüdistatavat mitu korda eelnevalt ja vahetult enne nooahaava saamist üritas jälle haklata süüdistatavat peksma. Lõi teda kahe korra rusikaga näkku. Süüdistatava selgitab, et teisest löögis kukkus ta maha, lõi pea vastu lauda. Edasi süüdistatav väidab otse, et selleks et peatada A. U rünnet, võttis ta noa ja lõi sellega kannatanule ühe korra kõhtu. Kahtlustatava versiooni kohaselt tegutses ta hädakaitsel ja kohtule ei tundu, et sel juhul oleks ta hädakaitse piiri ületanud. Süüdistatava suhtes teostati läbivaatus lk 30-31, 13.12.2007, millest nähtub, et kahtlustatava näol on põrutused, sinised silmaalused. SA Ida-Viru Keskhaigla tõendist lk 38 nähtub, et 10.12.2007 esinesid J. Radkevit.sil näo ja pea põrutused, kriimustused, peaaju vapustus ja parema labakäe põrutus. Sellega on kinnitatud kahtlustatava väide, et ta oli pesktud ka enne 11.12.2007. Sellest tulenevalt oli kahtlustataval täielik alus arvata, et A. U võib jätkata tema suhtes vägivalla kasutamist ( KIS-i andmetel on A. U varem kohtlikult karistatud isik kehalise väärkohtlemise eest). Kannatanu A. U väidab, et ta tuli kahtlustatava tuppa paluda vabandust, kuid kahtlustatav oli purjus ja toas viibis veel üks naisterahvas. See naisterahvas hakkas kannatanut peksma vastu nägu. Ta ei löönud kahtlustatavat, vaid kahtlustatav lõi kannatanut noaga kõhtu. Kannatanu ütlustest nähtub,, et noaga löömine toimus ikka selle naisterahva juuresolekul, kes ise ründas kannatanut ja peksis teda vastu nägu. Kannatanu ütlused ei ole kooskõlas tunnistaja A. E ütlustega lk 17, kes selgitas, et ta löks J. Radkevitši tuppa ja seal viibis J ja A U, mõlemad purjus. Jelena Radkevitš oli läbi pesktud. Tunnistaja avaldas, et ta oli nördinud J peskmise pärast ja võttis A. U kõrist kinni ja hakkas raputama. A. U karjus, et tunnistaja lahkuks toast, muidu läheb halvemini. Selle peale võttis J noa ja pani selle A. U kaela juurde. . Tunnistaja võttis J käest noa ära ja viskas selle kapi poole. A U väljus toast ja kui tunnistaja läks toast välja, läks A. U kiiresti tuppa tagasi ja panu ukse lukku seestpoolt. A. U hakkas karjuma J peale. Tunnistaja avaldas, et ta läks oma toa poole. Sellest tuleneb, et kannatanu ei palunud kahtlustatavalt siiski vabandust ( nagu kannatanu ise väidab) vaid jätkas vähemalt verbaalset konflikti, mille puhul ei ole tõesti välistatud ka füüsilise vägivalla kasutamine ja seda mõlemalt poolt. Tunnistaja S. I ütlustest lk 21 nähtub, et ta kuulis müra ülemistest korrustest. Esimesel korrusel nägi ta A E, kes palus kutsuda politsei, sest A. U peksab Jelena Radkevitši. Ta kutsus politsei ja koos politseiga läks ülevale. Ta nägi toas A. U, kes lebas põrandal, näha oli verd. 3 Kohtu märgib, et vähemalt toimiku materjalidega, et ple süüdistatava ütöused hödakaitse kohta millegagi ümber lükatud. Kohtueelse uurimise käigus ei olnud kõrvaldatud vastuolu kahtlustatava ja tunnistaja A. E ütlustes. Kahtlustatav ei rääkinud kordagi, et tunnistaja viibis tema toas kas ründe ajal või vahetult enne seda. Samuti ei ole kõrvaldatud vastuolud kabnnatanu ja tunmnistaja A. E ütluste vashel. Kannatanu ei rääkinud, et ta oleks ise ukse lukku pannud seestpoolt ja kannatanu ja kahtlustatava vahel oleks jätkunud tüli. Kahtlustatava läbivaatusest ei võtnud osa kohtuarst ja kohtuarstlik ekspertiis ei olnud määratud, sellest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada, kas kahtlustataval esinesid peale 10.12.2007 fikseeritud kehavigastuste ka värskemaid 11.12.2007 õhtul väidetavalt saadud kehavigastused näo ja pea piirkonda. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kriminaalasja materjalid tuleb tagastada Viru Ringkonnaprokuratuuri edasise menetlemise korraldamiseks ja menetlusliku otsuse vastuvõtmiseks. Kohtunik Inna Kirsipuu