ja
järgi) LÕPPOSA Mõista Sven Sootsile
järgi karistuseks arest 10 päeva.
kella 5.10-st kuni 02.08.2010.a.kella 16.45-ni, s.o. 2 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 8 päeva aresti. Mõista Sven Sootsile
Aresti kandmisele asuda hiljemalt 04.10.2010.a. Arest kanda Põhja PP Arestimajas (Tallinn Rahumäe tee 6). Karistuse kandmisele mitteasumisel hiljemalt kohtuotsuses märgitud kuupäeval kohaldada Sven Sootsi suhtes sundtoomist Arestimajja. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Väärtegu Sven Sootsile oli koostatud Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonnas väärteoprotokoll selle kohta, et tema 01.08.2010.a. kella 04:10 ajal Xxx, olles alkoholijoobes, lärmas korteris ja korteri aknal, millise tegevusega häiris kaaskodanikke. Sellise tegevusega rikkus Sven Soots Saue valla avaliku korra eeskirja § 3 p. 1 nõudeid ja pani toime
Samal ajal ja samas kohas Sven Soots sõimas politseiametnikke korteriaknalt ja hiljem kinnipeetuna eiras tahtlikult politseiametnike poolt antud seaduslikku korraldust õigusrikkumised lõpetada, millise tegevusega pani toime
Otsuse motiivid ja põhjendus Menetlusalune isik tunnistas, et korteris, mida ta üüris ja kus üürnikuna elas, lärmati ööl vastu 1.augustit, kuid tema isiklikult ei võtnud lärmamisest osa, vaid magas alates kella kaheteistkümnest-ühest kuni politsei tulekuni. Samuti eitas ta politseinike sõimamist. Sven Sootsi kohtus antud ütlustest tulenevalt oli kella 3-4 ajal öösel korteris 7-8 inimest, peeti ühe tütarlapse sünnipäeva. Muusika mängis valjusti, seltskond lärmas ja kuna aknad olid lahti, võis muusika ja lärm kostuda õue. Menetlusaluse isiku ütlustega korterist õue kostva lärmi kohta on kooskõlas ka tunnistaja MK ütlused, kes politseiametnikuna sõitis väljakutse peale sündmuskohale. Tunnistaja kinnitas, et avatud aknast tuli lärmi, kõva muusikat, oli kuulda inimeste kisa. Maja juures oli ka isik, kes oli politseile väljakutse teinud seoses öörahu rikkumisega. Seega on nii menetlusaluse isiku kui tunnistaja ütlustega tõendatud, et korteris, kus üürilepingu alusel elas Sven Soots, peeti öösel vastu 1.augustit 2010.a. pidu, kisati ja lärmati ning kuna aknad olid lahti, kostus lärm ja vali muusika naabriteni, keda see häiris ja kes ei saanud lärmi tõttu magada. Isik, kelle öörahu rikuti ja kes kutsus välja politsei oli väärteomaterjalidest nähtuvalt HR. Teiste isikute rahu rikkumine on avaliku korra rikkumine, millega väljendatakse lugupidamatust teiste isikute suhtes.
Kuigi üldiselt peetakse avalikuks sellist kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud, võib avalikuks pidada ka korterit, kui seal toimuv kostub väljapoole korterit ja kasvab üle avaliku korra rikkumiseks naabrite rahu häirimise teelXXXöisel ajal kostnud lärm häiris naabermaja elanikku HRja tema perekonda. Millegagi ei ole ümber lükata Sven Sootsi väidet, et tema läks juba kella kaheteistkümne või ühe ajal magama ning ärkas üles, kui politseiametnikud saabusid. Väärteoprotokolli kohaselt on aga talle süüks arvatud tegu toime pandud kella 4 paiku öösel, see tähendab ajal, mil politsei oli juba kohal, kuulis isiklikult lärmi ja Sven Soots oli ka ärkvel, olles korteri akna peal. Tunnistaja MK ütluste kohaselt oli politsei õues akna all ja vestles akna kaudu menetlusaluse isikuga umbes pool tundi ja kogu selle aja kestis kõva lärm ja vali muusika edasi. Menetlusalune isik sõimas politseinikke värdjateks ja ütles, et nad peavad korteris pidu ja kedagi sisse ei lase. Sven Soots oli agressiivne ja alkoholijoobes. Seega on tunnistaja ütlustega tõendatud, et Sven Soots, olles vastutav korteris toimuva eest ja olles kohustatud täitma Saue valla avaliku korra eeskirja § 3 p.1 kohustust mitte lärmata avalikus kohas ja mitte rikkuda muul viisil avalikku korda, ei täitnud eeskirja nõuet. Isegi politsei kohale saabudes kostus korterist lärm ja vali muusika edasi. Järelikult kella 4 ajal öösel võttis Sven Soots isiklikult osa avaliku korra rikkumisest. Seda tõendab ilmekalt ka tema ütlus politseile, et nad peavad korteris pidu. Sõna „nad“ tähendab, et ka tema isiklikult võttis pidutsemisest osa. Eeltoodu alusel on leidnud tõendamist Sven Sootsi poolt avaliku korra rikkumine. Politsei väljakutsumine tõendab, et korterist kostnud lärm häiris naabermaja elanikke. Seega on Sven Soots toime pannud
Subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud kaudse tahtlusega. Ei ole tõendatud, et menetlusalune isik soovis lärmiga häirida naabreid, kuid ta pidas seda võimalikuks ja möönas seega tagajärje saabumist. On ilmselge, et kui isik saab aru ja tunnistab, et korteris peeti pidu ja vali muusika ning lärm võisid läbi avatud akende kostuda õue, peab ta võimalikuks, et see häirib kõrvalisi isikuid, naabreid, eriti veel öisel ajal, kui teised inimesed magavad. Menetlusalust isikut süüdistatakse politseiametniku poolt antud seadusliku korralduse õigusrikkumised lõpetada - mittetäitmises. Piirivalve- ja politseiseaduse § 3 lg 1 p. 1 kohaselt on politsei ülesandeks ka avaliku korra rikkumise kõrvaldamine. Tunnistaja MK ütlustest tulenevalt andis ta korduvalt Sven Sootsile korralduse korteris lärm lõpetada ja korteri uks avada, kuid menetlusalune isik seda korraldust ei täitnud. Korterist kostis kogu aeg lärm edasi, ning peale seda, kui Soots õue tuli ja tunnistaja läks koos temaga korteri ukse taha, siis Soots ütles läbi ukse korteris olevatele isikutele, et mitte mingil juhul politseid mitte sisse lasta. Kui Sven Soots toimetati politseiautosse, siis ta ka seal lärmas, karjus, röökis, tagus vastu bussi ust. Talle anti korraldus vait jääda ja ukse tagumine lõpetada, kuid ka seda korraldust ta ei täitnud. Sven Soots ise eitas politseibussis vastu ust tagumist ja karjumist, öeldes, et ta vaid ühe korra koputas, kuid tunnistas politsei poolt korralduse andmist „vait jääda“. Kohus on seisukohal, et kui juba politsei andis korralduse vait jääda, siis sellist korraldust ilmselgelt ei anta üheainsa koputuse korral. Järelikult pidi Sven Soots politseibussis tegema ikka suurt lärmi, et tal kästi vait jääda. Eeltoodust tulenevalt on tunnistaja MK ütlused tõepärased ja usaldusväärsed. Tunnistaja MK ütlustega on seega tõendatud, et Sven Sootsile anti politseiametnike poolt mitmeid seaduslikke korraldusi, milliseid ta eiras, pannes sellega toime
§-s 276 sätestatud väärteo – võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise. Politseitöötaja on võimuesindaja ja tema poolt antud korraldused õigusrikkumiste lõpetamiseks olid antud pädevuse piires. Subjektiivsete tunnuste poolest pani Sven Soots politseiametniku seaduslike korralduste mittetäitmise toime kavatsetult. Karistus
ja
sätestatud väärtegude sanktsioonid näevad karistustena ette nii rahatrahvi kui aresti. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Sven Sootsi eelnevalt korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest rahatrahvidega, millised kõik on tasumata. Sellest tulenevalt ei ole kohus veendunud, et menetletavate väärtegude eest taas rahatrahviga karistamisel Sven Soots seekord trahvid tasub. Trahvide tasumata jätmisega aga jääb ka karistuse eesmärk saavutamata. Lisaks sellele puudub menetlusalusel isikul ka töökoht, mis veelgi suurendab trahvide tasumata jätmise tõenäosust. Järelikult tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga. Aresti pikkuse määramisel võtab kohus arvesse, et avaliku korra rikkumise ja võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest ei ole teda varem karistatud, sellist laadi väärteod pani ta toime esmakordselt, mistõttu võib mõlema väärteo eest mõistetava aresti pikkus olla alla keskmist. Karistus ei saa olla aga ka miinimumilähedane, sest Sven Soots ei avaldanud kohtuistungil kordagi kahetsust toimepandud tegude üle.
lg 3 kohaselt määratakse või mõistetakse ühe isiku poolt mitmele eri väärteokoosseisule vastavate tegude toimepanemise eest karistus iga väärteo eest eraldi ja liitkaristust ei moodustada. Kuna Sven Soots oli väärteomenetluse raames kinnipeetud alates 01.08.2010.a. kella 05:10 kuni 02.08.2010.a. kella 16.45-ni, tuleb vastavalt
lg 2 see aeg lugeda karistusaja hulka ning kuna liitkaristust moodustada ei saa, maha arvata kaks päeva ühest karistusest. Kohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p. 1. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.