KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2010 Tartu Kohtumaja Asja number 1-10-14057 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Prokurör Evelin Merilaine Krimnaalasja täitemenetlus Süüdimõistetu Artur Solovjovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Artur Solovjov (isikukood: 38003256510; viibimiskoht: Tartu Vangla; kannab Võru Maakohtu 17.08.
- a otsusega temale mõistetud 13 aasta ja 6 kuu pikkust vanglakaristust; kriminaalkorras karistatud 5-l korral) Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus Määras : Jätta süüdimõistetu Artur Solovjov vabastamata temale Võru Maakohtu 17.08.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-62/2000 mõistetud karistuse – 13 aastat ja 6 kuud vangistust – kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Määrata, et Tartu Vangla on kohustatud esitama materjalid Artur Solovjovi tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamise otsustamiseks kohtule uuesti 6 (kuue) kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Artur Solovjovile. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud Võru Maakohtu 17.08.
- a otsusega mõisteti Artur Solovjov õigeks KrK § 185 lg 2 ja KrK § 203 lg 1 järgi ning tunnistati süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 101 p 1,7, § 141 lg 2 p 1,3 ja § 15 lg 2 - § 197 lg 2 p 1 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti Artur Solovjovile kuritegude kogumi eest 13 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas ja KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud liitkaristusele osaliselt Põlva Maakohtu 29.11.
- a otsusega Artur Solovjovile mõistetud kandmata karistus ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Artur Solovjovile 13 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Kohtuotsus jõustus 08.02.
- a. Artur Solovjovile mõistetud karistuse kandmise algus on 17.08.
- a ja lõpp 17.02.
- a. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalus avanes Artur Solovjovil KarS § 76 lg 2 p 1 alusel 17.05.
- a ning KarS § 76 lg 2 p 2 alusel 17.08.
- a. Mõlemal korral on Artur Solovjov taotlenud oma tingimisi ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist, kuid kohus on jätnud ta vabastamata. Lähtuvalt VangS § 76 lg-st 3 avanes Artur Solovjovil uus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalus KarS § 76 lg 2 p 2 alusel 27.10.
- a. Poolte seisukohad Artur Solovjov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ning on nõus seejuures ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipeetava sõnul on tal lähedastega head suhted, vabanemisel plaanib elama asuda ema juurde ning võib-olla saaks ka Võrru tööle, kuid muid plaane vabanemise puhuks veel tehtud ei ole. Kinnipeetav mõistab, et vabanemisel ei tohi ta enam kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda, kuna kuritegusid on ta toime pannud just teiste mõjutusel. Vangistuse ajal on ta osalenud sotsiaalprogrammides, käinud koolis ja töötab majandustöödel. Kinnipeetava sõnul on sotsiaalprogrammid mõjunud temale positiivselt, osasid programme ei ole temal läbida võimaldatud ning osadele programmidele on ta järjekorda seatud. Kinnipeetav on osalenud ka alkoholisõltuvusega tegelevas programmis, kuid selgitab, et varasemalt tal alkoholiga probleeme ei olnud ning samuti ei peitnud ta alkoholi taha oma probleeme. Kinnipeetav kinnitab, et vangistuse algusepoole oli tal palju distsiplinaarrikkumisi, kuna oli sel ajal veel noor ega saanud oma käitumisest aru, kuid viimane distsiplinaarrikkumine oli
- a. Tartu Vangla toetab Artur Solovjovi katseajaga tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vangla iseloomustuse kohaselt on Artur Solovjovil olemas lähivõrgustik, kellega ta on ka vangistuse ajal suhelnud, vabastamise järgselt on tal olemas kindel elukoht ema juures ja ema toetab teda ka materiaalselt. Rahalisi nõudeid isiku suhtes täitmisel ei ole, vabanemisfondis on 13 050 krooni. Enda sõnul tarbis vabaduses alkoholi mõõdukalt, kuriteod on toime pandud joobeseisundis, seega võib alkoholi lugeda uue kuriteo toimepanemise tõenäosust suurendavaks asjaoluks. Alkoholijoobes olekus esinenud ka agressiivset käitumist, kuid käesoleval ajal on isik motiveeritud seadusekuulekalt elama. Enne vangistust iseloomustas kinnipeetavat impulsiivsus ja mõjutatavus, kuid vangistuse jooksul on enesekontrolli ja enesekehtestamise oskused paranenud. Kinnipeetav ise hindab oma füüsilist ja psüühilist tervist heaks ning tema emotsionaalne seisund on stabiilne. Toimepandud kuritegude üheks põhjuseks on madal empaatiavõime, millele viitab oma tegude tagajärgedega mittearvestamine ja käitumise õigustamine. Tulenevalt pikaajalisest vangistusest esineb hoiakuid, mis võivad toimetulekut raskendada, kuid isik ise on motiveeritud seadusekuulekalt elama. Suhtlusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega kinnipeetav enda sõnul enam ei suhtle. Vangistuse ajal on isik läbinud sotsiaalprogrammid „Sinu valik“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“, omandanud kaks eriala ja töötanud. Kinnipeetava 2 individuaalses täitmisekavas on ette nähtud riske maandava tegevusena ka „Agressiivsuse asendamise treeningu“ läbimine, mida ei ole kinnipeetav aga käesolevaks ajaks läbinud. Isikut on korduvalt vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud, kuid viimane karistus on
- a algusest. Ennetähtaegse vabastamise korral on ohustatud täiskasvanud isikud ning oht ilmneb varalise kahju tekitamises ja füüsilise vägivalla kasutamises. Oht on kõige suurem alkoholi tarvitamise ja grupis viibimisega seoses. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, käesoleval ajal on vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 23% ja mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 28%. Kriminaalhooldaja pooldab Artur Solovjovi katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna pärast vabanemist kohaldatav käitumiskontroll annaks isikule võimaluse tõestada oma suutlikkust elada seadusekuulekalt ning samuti annaks võimaluse mõjutada isiku käitumist ja mõtlemist õiguskuulekuse suunas. Artur Solovjovil on vabanemisel olemas kindel elukoht Põlva maakonnas Leevi külas ema ja viimase elukaaslase majas. Kinnipeetava ema ja ema elukaaslane ootavad Artur Solovjovi vabanemist ja on nõus teda vabanemise järgselt toetama, samuti on kinnipeetav suhelnud ema, õdede ja vennaga vangistuses viibimise ajal. Kinnipeetava päritoluperekonnas alkoholi ei tarvitata, kuid negatiivset mõju võivad avaldada uued tekkida võivad kuritegelikku mõtteviisi ja alkoholi tarvitamise harjumust omavad tuttavad. Kinnipeetav on vangistuse ajal omandanud keevitaja ja puidupingitöölise kutse, vabanedes kindel töökoht puudub, kodu lähedal potentsiaalseid töökohti hetkel ei ole ning võimalikud töökohad asuvad Võru ja Põlva linnas. Kinnipeetav on avaldanud nõusolekut vabanemisel elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ning elukohas on vastavad tingimused ka täidetud ja olemas on kinnipeetava ema kirjalik nõusolek valveseadme paigaldamiseks. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoriteks on mõjutatavus, puudulik sotsiaalse toimetuleku oskus ja alkoholi tarvitamine. Prokurör on seisukohal, et Artur Solovjovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja oleks käesoleval ajal ennatlik. Artur Solovjov kannab karistust erinevate kuritegude, sealhulgas raskete esimese astme kuritegude toimepanemise eest, enne karistuse kandmise algust oli isik kuritegelikult väga aktiivne, korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid käesolev on esimene reaalne vangistus, mille alguse poole on isikut korduvalt ka distsiplinaarkorras karistatud. Positiivne on küll see, et isik on vangistuse jooksul töötanud ja läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, kuid samas on läbimata viha juhtimise ja agressiivsuse sotsiaalprogrammid, mille läbimise vajalikkust on rõhutatud juba varasemalt ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Isikul on olemas vabastamisel kindel elukoht, kuid kindel töökoht puudub. Isik on avaldanud nõusolekut vabastamisel ka elektroonilise järelevalve kohaldamiseks tema suhtes, kuid samas ei tulene materjalidest selgelt, kas on olemas kõigi isikute nõusolek, kellega koos hakkaks Artur Solovjov vabanemisel koos elama. Prokurör on seisukohal, et Artur Solovjovi poolt vabanemisel uute kuritegude toimepanemise riskid on minimeerimata, tema poolt kuritegude toimepanemise asjaolud olid väga rasked ning kandmata jäänud karistuse osa on suhteliselt pikk, mistõttu ei ole vabastamine põhjendatud. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ja prokuröri seisukohad, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, arvestades Tartu Vangla iseloomustuse ning kriminaalhooldusametniku arvamusega, leiab, et süüdimõistetu Artur Solovjovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning Artur Solovjov tuleb jätta vabastamata. 3 Täidetud on formaalsed eeldused Artur Solovjovi katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks KarS § 76 lg 2 p 2 alusel – Artur Solovjov on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku talle mõistetud karistusajast. Artur Solovjov on avaldanud ka nõusolekut võtta endale vastavalt KarS § 76 lg-le 41 tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral täiendav kohustus alluda elektroonilisele järelevalvele. Kriminaalhooldaja arvamusest tuleneb, et vabanemise järgselt plaanib Artur Solovjov asuda elama Põlvamaale Leevi külla ema juurde, seal on täidetud nõutavad tingimused elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks ning süüdimõistetu ema on andnud kirjaliku nõusoleku valveseadme paigaldamiseks. Materjalidest tuleneb ka see, et nimetatud elukohas elavad peale süüdimõistetu ema veel süüdimõistetu ema elukaaslane ja süüdimõistetu vend, kellest viimane ei ela nimetatud elukohas küll igapäevaselt. Samas aga ei ole materjalides esitatud nimetatud isikute nõusolekut elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja seega ei ole Artur Solovjovile elektroonilise järelevalve kohaldamine tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral võimalik. Materjalidest ilmneb, et Artur Solovjovil on olemas toetav lähivõrgustik, kellega ta on suhelnud ka vangistuse ajal ning samuti on ema ja tema elukaaslane nõus süüdimõistetut pärast vabanemist igakülgselt toetama. Kuigi vabanemisel ei ole isikul olemas kindlat töökohta, siis on positiivseks see, et isiku suhtes ei ole täitmisel rahalisi nõudeid ning vabanemisfondis on tal 13 050 krooni, mis võimaldab vähemalt esialgse toimetuleku. Positiivseks on ka asjaolud, et isik on vangistuses töötanud ja seega on tal olemas töökogemus ning samuti on ta vangistuses omandanud kaks eriala, mis suurendavad töökoha valikuvõimalusi. Problemaatiliseks on aga kohtu arvates asjaolu, et süüdimõistetu vabanemise järgse elukoha lähedal ei ole kriminaalhooldaja arvamusest lähtuvalt käesoleval ajal tööd saada ning potentsiaalsed töökohad asuvad Põlva ja Võru linnas. Süüdimõistetu ise on avaldanud arvamust, et saab hakata näiteks Võrus tööl käima oma venna transpordiga, kuid kriminaalhooldaja materjalide kohaselt ei ela süüdimõistetu vend igapäevaselt kodus ja seega on süüdimõistetu plaanid kohtu arvates mõneti kahtlusi tekitavad ja ei ole selgelt läbi mõeldud. Potentsiaalsete töökohtade asukoht teises linnas seab kohtu arvates samuti kahtluse alla elektroonise järelevalve kohaldamise võimaluse, kuna sisuliselt võib isik, kes on allutatud elektroonilisele järelevalvele, viibida vaid kindalaks määratud maa-alal, s.o oma elukohas. Elektroonilise valvega seatud liikumispiirangute laiendamine peab olema pigem erandlik tegevus. Kuna kriminaalhooldaja arvamusest lähtuvalt oleks Artur Solovjovil reaalsem võimalus saada töökohta Põlvas või Võrus, mis on süüdimõistetu elukohast kilomeetrite kaugusel, siis oleks tööl käimiseks vajalik isikule pandud liikumispiiranguid pidevalt laiendada ning sellist tegevust ei saaks kohtu arvates lugeda erandlikuks juhuks. Käesoleval ajal kannab Artur Solovjov vangistust erinevate kuritegude toimepanemise eest, millest kaks on rasket esimese astme kuritegu – röövimine ja tapmine raskendavatel asjaoludel. Ka varasemalt on isikut korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis näitab tema kõrget kriminaalset aktiivsust. Samuti on toimepandud kuriteod muutunud üha raskemaks. Käesolev vangistus on süüdimõistetule esimene reaalne vangistus, mille kandmise ajal on isikut ka korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, kuid samas oli viimane distsiplinaarasi
- a, selles ajast alates on isik vangistuses korrektselt käitunud ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole, mis on kohtu arvates positiivne. Kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et varasemad distsiplinaarrikkumised tulenesid sellest, et ta ei mõistnud tol ajal veel oma tegusid ja nende tagajärgi. Ka Tartu Vangla iseloomustusest ilmneb, et Artur Solovjovil on olnud probleeme oma tegude tagajärgedega mittearvestamise, oma käitumise õigustamise, impulsiivsuse ja mõjutatavusega, mis on oluliselt seotud ka tema kuritegeliku käitumisega. Iseloomustuse kohaselt on aga vangistuse ajal süüdimõistetu enesekontrolli ja enesekehtestamise oskused paranenud ning isik on motiveeritud edaspidiselt seadusekuulekalt elama. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes ning grupis koos teiste isikutega. Süüdimõistetu on väitnud, et alkoholiga tal mingisuguseid probleeme ei olnud ning ta ei peitnud alkoholi taha oma probleeme. Materjalidest ilmneb aga, et süüdimõistetu on ise käesoleva vangistuse aluseks 4 olevas kriminaalasjas väitnud, et kuriteo toimepanemise põhjuseks oli alkoholi tarvitamine, mille tagajärjel muutus ta kergesti mõjutatavaks. Samuti ilmneb materjalidest, et joobeseisundis on isikul esinenud agressiivset käitumist. Seega on kohtul kahtluseid sellest, kas süüdimõistetu suudab adekvaatselt hinnata oma kuritegeliku käitumise ja alkoholi tarbimise vahelist seotust ning mõistab alkoholi tarvitamise rolli uue kuriteo riskifaktorina. Positiivne on kohtu arvates küll see, et süüdimõistetu päritoluperekonnas kriminaalhooldaja kinnitusel alkoholi ei tarvitata, kuid ainuüksi sellega ei ole kinnipeetava poolt edasine alkoholi tarvitamine ja sellest tulenev ohufaktor veel kõrvaldatud. Kohtu arvates on oluline, et isik suudaks oma käitumist ja selle mõjutegureid adekvaatselt hinnata ja ohusituatsioone endale tunnistada ning alles seejärel on võimalik asuda erinevatest mõjuteguritest tulenevat ohtu minimeerima. Puutuvalt isiku varasemasse mõjutatavusse, millest oli tingitud ka kuritegude toimepanemine, siis on süüdimõistetu küll tunnistanud, et tal oli tutvusringkonnas palju kriminaalkorras karistatud isikuid, kuid enda sõnul ta nimetatud isikutega enam ei suhtle ning mõistab, et ei tohi ka tulevikus selliste isikutega suhelda. Kohtu arvates on positiivne, et isik on mõistnud, et kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine ei ole temale kasulik ning võib temale negatiivset mõju avaldada. Materjalidest ilmneb, et Artur Solovjov on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid „Sinu valik“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“, kuid kinnipeetava individuaalses täitmiskavas on riske maandava tegevusena nähtud ette ka „Agressiivsuse asendamise teeningu“ läbimine, mida ei ole kinnipeetav käesolevaks ajaks veel läbinud, kuid mille läbimise vajadusele on viidatud ka varasemalt tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kinnipeetav põhjendas kohtuistungil, et talle ei ole senini võimaldatud nimetatud programmi läbimist temast endast mitteolenematute põhjuste tõttu, kuid programmi läbimise soovi on ta avaldanud. Kohus leiab, et kuna süüdimõistetu puhul on esinenud varasemalt agressiivsust ning isik on kuritegusid toime pannud vägivalda kasutades, siis on vajalik, et süüdimõistetu tegeleks aktiivselt oma agressiivse käitumise põhjuste analüüsimisega, mõistaks oma vastava käitumise ebasobivust ning oskaks sellisest käitumisest hoiduda. Seetõttu peab kohus vajalikuks, et isikul oleks enne vabanemist läbitud vastavat teemat käsitev sotsiaalprogramm või muus vormis toimuv teemakohane tegevus, et uue kuriteo toimepanemise riskid oleksid vabanemise puhuks viidud miinimumini. Kohus nendib, et kuigi ka kriminaalhooldusel olles saaks isikule panna lisakohustusena vastava temaatika programmides osalemist, siis on kohus seisukohal, et isikule endale oleks samuti kasulikum, kui ta oleks juba enne vabanemist nimetatud temaatikaga tegelenud, et koheselt osata oma käitumist adekvaatselt jälgida ka vabaduses, kus isiku tegevus ei ole pideva jälgimise all ning ei ole kehtestatud niivõrd rangeid korrareegleid kui vanglatingimustes. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et kuigi Artur Solovjovi iseloomustavad andmed on võrdlemisi positiivsed ning samuti on temapoolset uute kuritegude toimepanemise riski hinnatud suhteliselt madalana, siis oleks isiku käesoleval ajal vabastamine ennatlik, kuna ohufaktorid ei ole käesolevaks ajaks siiski täielikult minimeeritud. Siinjuures peab kohus vajalikuks rõhutada eelkõige agressiivsuse temaatikaga tegelemise vajalikkust, aga ka muud oma käitumist ja hoiakuid analüüsivat ja arendavat tegevust. Lõpetuseks leiab kohus, et kuigi käesoleval ajal ei ole isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, siis on kohus seisukohal, et isikule tuleb anda uus võimalus tema ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba poole aasta pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Peet Teidearu Kohtunik 5