4-10-1893/7

4-10-1893 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-10-1893 (2316,10,004209) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi D V (V ) kaitsja Gennadi Kulli kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseiosakonna 29.05.2010.a otsuse peale KarS § 262 tunnustel väärteomenetluse lõpetamiseks Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: D V (ik: XXX, elukoht: xxx) Kaebuse esitaja: menetlusaluse isiku kaitsja adv. Gennadi Kull (OÜ Kull AB ) Kohtuväline menetleja – Politsei - ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 02.09.2010.a. Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik D V Kaitsja advokaat Gennadi Kull Kohtuvälise menetleja - Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON
2. Rahuldada D V (V ) kaitsja G. Kulli kaebus ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseiosakonna 29.05.2010.a otsus KarS § 262 tunnustel tühistada ning menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
3. Välja mõista riigieelarve vahenditest 4 500 (neli tuhat viissada) krooni D V kasuks õigusabikulude hüvitamiseks. 2 Edasikaebamise kord VTMS §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1.29.05.2010.a Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseiosakonna Põhja konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik M. Bulaki 29.05.2010.a otsusega karistati D V KarS § 262 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 900 krooni. Otsuse kohaselt D. V 27.03.2010.a. aadressil Tallinnas Xxxühiskoridoris raputas riietest kinni hoides korteri nr 7 (toa nr 7) elanikku NS, millega rikkus avalikku korda, eksides üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning solvas oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Rikkus sellega Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p1 nõudeid. Avaliku korra rikkumine KarS § 262 järgi eeldab, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu. Avalikuks kohaks loetakse sellist kohta, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Teiste isikute rahu rikkumise all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, Xxx kaasomandis oleva korteri nr 7 ühiskoridoris viibisid konflikti ajal toa nr 8 elanik J. S ja tema elukaaslane J. V , kes nägid, et D. V konflikti käigus haaras N. S riietest kinni ja raputas teda. D. V käitumine häiris J. S igapäevast rahu.
4. D. V kaitsja G. Kull esitas kohtule kaebuse, milles selgitab, et D. V , olles Tallinnas Xxxasuva korteri mõttelise osa omaniku OKvolitatud esindaja, käis koos oma elukaaslase S. S 27.03.
5. üürnikelt üüriraha saamas. Üürnikud olid teatanud, et teised omanikud ähvardavad neid korterist välja tõsta, keelavad kasutada kööki, WC-d. Kaebaja läks teistelt omanikelt selgitust nõudma. Ta vestles T. S pojaga, kui koju tuli N. S , kes karjus, et üürnikud peavad lahkuma, torkas pöidla kahe sõrme vahelt läbi (näitas trääsa) ja kriimustas tema nina. Kaebaja lükkas tema rusika eemale, üritas käsi enda küljest l i tõmmata ja lahkus koos S. S korterist. Kaebaja väite kohaselt ei ole ta N. S t raputanud ega riietest kinni võtnud. D. V ei ole avalikus kohas toime pannud õigusrikkumist, sest intsident toimus korteris, mis on mõttelistes osades mitme isiku kaasomandis. Avalik koht on iga territoorium, ehitis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis tegelikult on üldkasutatav (väljak, tänav, tee, park, staadion, baar, kauplus, võimla, käimla, ettevõte, hoov, hoone, trepikoda, elamu, ühissõiduk jms); on määratlemata isikute ringile selgesõnaliselt või vaikimisi kasutamiseks antud maa-ala, ehitis või selle osa, ka ühissõiduk. Avalikuks kohaks võib olla ka eraterritoorium, kui see on antud määratlemata isikute ringile kasutada. Avalikuks kohaks ei ole eraisikute kaasomandis olev korter. Eravalduses toimunud intsident ei riku avalikku korda ja ei ole kvalifitseeritav avaliku korra rikkumisena KarS § 262 järgi. Antud intsident ei saa rikkuda väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu, sest see toimus korteris sees, mitte väljaspool korterit. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et 3 toimunud intsident oleks rikkunud väljaspool Xxx korterit viibinud isikute rahu ning seda on kaebaja arvates väljendanud ka riigikohus oma otsuses 3-1-1-102-03 (p.des 8,9) Kohtuväline menetleja on kaebaja arvates väärteoasjas tõendite kogumisel rikkunud ka menetlusõiguse norme. Materjalidest ei nähtu, kes on tõlkinud tunnistaja S ütlused eesti keelde. Samuti tunnistajad J V ja J S ei valda eesti keelt, kuid materjalidest ei nähtu, kes on tõlkinud nende ütlused eesti keelde. Seega on teadmata tunnistajate tegelik ütluste sisu. Kaebuses taotletakse väärteoasjas menetluse lõpetamist ja menetluskulude väljamõistmist D V kasuks . Kohtuistungil jäid D. V ja tema kaitsja oma kaebuse juurde, palusid otsuse tühistada, menetluse lõpetada ning D. V kasuks välja mõista õigusabikulud summas 9 000 krooni.
6. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsuse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Konflikt kahe inimese vahel kasvas üle avaliku korra rikkumiseks ning häiritud oli kõigi ühiskorteris viibivate elanike rahu ja kindlustunne ning seetõttu saab ka ühiskorterit pidada avalikuks kohaks. Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli nr AB 1112530 (12.05.2010.a.) kohaselt D. V 27.03.2010 kell 12.30 Tallinnas Xxx ühiskoridoris raputas riietest kinni hoides NS, millega rikkus avalikku korda, eksides üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning solvates oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Rikkus oma tegevusega ”Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded” § 3 p 1 ning pani sellega toime väärteo KarS § 262 tunnustel (tl 1). Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p 1 keelab lärmata, tülitada kaaskodanikke, viibida alasti avalikus kohas või rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda, s.h. eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. KarS § 262 näeb ette karistuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Kohtuistungil on üle kuulatud nii menetlusalune isik kui kõik antud asja tunnistajad. N. S ütluste kohaselt sekkus ta poest koju jõudes D. V i ja J. S vestlusse, ärritus D. V i käitumisest, näitas talle trääsa ja käsi võis minna vastu D. V i nina. Selle peale haaras D. V tal rinnust kinni ja lohistas mõne meetri teda koridoris, mille tagajärjel ta kaotas teadvuse või tal tekkis peapööritus kõrgest vererõhust. J.S ütluste kohaselt t is D. V kõigepealt rääkida tema emaga, kuid viimast ei olnud kodus. D. V esitas pretensioone ühisruumide kasutamise osas, jutt muutus valjemaks ja toast tuli välja tema (J. S ) elukaaslane J. V . Seejärel sekkus vestlusse koju jõudnud N. S . Karjuti üksteise peale, D. V lubas kõik välja tõsta, N. S näitas trääsa ja siis mindi kättpidi kokku. Kui D. V 4 haaras N. S juustest, läks ta vahele, lükkas naised laiali; raputamist ta ei näinud. Tema ei oleks politseid kutsunud, kuna ei pidanud vahejuhtumit oluliseks. J.V ütluste kohaselt rääkis D. V J. S kõrgendatud toonil, vaieldi ühisruumide kasutamise pärast ning D. V nimetas end omanikuks. Kui sisse astus N. S , algas vestlus nende vahel (D. V i ja N. S vahel). D. V ähvardas korterist väljatõstmisega, N. S näitas trääsa, mille peale D.V haaras teda juustest või riietest. J. V palus oma meest neile vahele minna ja J. S lükkas naised laiali. Raputamist või lohistamist ta ei näinud. Kui helistati politseisse, siis D. V lahkus koos oma kaaslasega korterist. D. V i ütluste kohaselt läks ta korterisse ühe kaasomaniku O. K volitatud isikuna, et üüriraha saada. O. K toa üürnik kaebas, et ei saa kasutada ühisruume. T is rääkida N. S ga, kuid viimast ei olnud kodus. Siis koputas ühe kaasomaniku uksele ja rääkis selle poja J. S . Kui koju saabus N. S , hakkas viimane temaga karjuma, nõudis üürnike väljakolimist, näitas talle trääsa, lükkas teda välisukse poole. Teda olevat solvanud ka J. S elukaaslane J. V . Ta lahkus korterist, teadmata, et politsei on välja kutsutud. Leidis, et kellegi rahu ei ole ta rikkunud. D. V ile etteheidetav tegu protokolli kohaselt seisnes ühiskoridoris N. S raputamises tema riietest kinni hoides. N. S on ise rääkinud oma lohistamisest, teised tunnistajad juustest haaramisest. Füüsiline konflikt kahe naise vahel kontrollitud tõendite alusel tekkis aga pärast sõnalist vaidlust ühisruumide kasutamise osas ja pärast seda kui D. V ile trääsa näidates võis N. S puutuda ka tema nina. Teised koridoris viibivad isikud olid enne füüsilist kontakti osalenud vastastikuses sõnavahetuses. Kahe inimese omavaheline konflikt ühiskorteri kasutamise pinnalt võib kohtu arvates üle kasvada ka avaliku korra rikkumiseks, kuid see eeldab kõrvaliste isikute rahu ja turvatunde rikkumist. Erinevalt otsusest ei ole väärteoprotokollis märgitud, milliste isikute rahu, turvatunnet või igapäevast rahu rikuti. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus oma lahendites (3-11-84-07 jt) on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli teokirjeldus määratleb analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme. Väärteoprotokolli piiridest väljudes on menetleja oma otsuses märkinud, et kaasomandis oleva korteri nr.7 ühiskoridoris D. V i ja N. S konflikti ajal viibisid toa nr. 8 elanik J. S ja tema elukaaslane J. V , kes nägid N.S raputamist ning löömise ärahoidmiseks sekkus J. S ning D. V i käitumine rikkus J. S igapäevast rahu. Kohus ei saa antud asjas hinnata, kas konflikt D. V i ja N. S vahel on rikkunud teiste isikute rahu ja turvalisust või J. S ja J. V igapäevast rahu, kuna see ei ole enam asja arutamine väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 5 D. V ile karistust määrates on kohtuväline menetleja väljunud väärteoprotokolli piiridest ning karistanud teda teo eest, mille kirjeldust pole toodud protokollis, mis seetõttu on menetlusnormide oluline rikkumine. Väärteoprotokollis antud teokirjeldus ei anna kohtu hinnangul alust kvalifitseerida D. V i käitumist avaliku korra rikkumisena KarS § 262 järgi ning menetlus antud väärteoasjas tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise motiivil. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo otsus 29.05.2010.a. tuleb tühistada VTMS § 132 p 3 alusel. Kaitsja G. Kull on esitanud taotluse D. V i poolt tehtud õigusabikulude hüvitamiseks summas 9 000 krooni. Kohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna Põhja Prefektuuri rahastakse riigieelarvest, siis tuleb kaitsjale makstav tasu välja mõista riigieelarvest. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust antud väärteoasjas, samuti väärteoasja m u ja keerukust. Kohtu arvates ei ole arutatav väärteoasi materiaalõiguslikult keeruline, kaitsja on koostanud kaebuse ja osalenud asja arutamisel kohtuistunguil. Kohus peab põhjendatuks hüvitada riigieelarve vahenditest D. V ile õigusabikulud summas 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS §-d 87, 123 lg 2, 132 p 3 , 133 –
7. Kohtunik