Obsah (4)

§ 76§ 141§ 63§ 68

Kriminaalasi nr 1-10-15447 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsembril 2010.a Tartu Kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-10-15447 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi s

§ 76ja Kr

MS § 426, 432 Jätta vabastamata Andrei Jerjomkin, isikukood: 36501225211, temale Lääne-Viru Maakohtu 03.11.2004.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 02.12.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Andrei Jerjomkin tunnistati süüdi Lääne-Viru Maakohtu 03.11.2004.a kohtuotsusega KrK § 1151 lg 2 järgi ja teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 141

lg 2 p 1, 6 järgi mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus loetuks raskemaga ja mõisteti Andrei Jerjomkinile liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg 12.05-02.11.2004.a, s.o 5 kuud ja 22 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 aastat 6 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistusaeg algas 03.11.2004.a ja lõppeb 10.05.

1. a. Tartu Maakohtu 12.11.2009.a määrusega jäeti A. Jerjomkin vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Võimalus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 24.11.2010.a. Andrei Jerjomkin on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral:
2. 26.01.1994.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 - § 17 lg 6; KrK § 203 lg 1 järgi 1 aasta ja 1 kuu vangistust;
3. 17.11.1999.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 184´2 lg 1 järgi 3 kuud vangistust;
4. 12.05.2004.a Lääne-Viru Maakohtu poolt § 275 järgi rahalise karistusega 6500 krooni. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Andrei Jerjomkinit vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral (06.07.2006.a kartseriga). Enne vangistust elas Rakveres koos elukaaslase ja tema alaealise tütrega, kes on kuritegudes kannatanu. Vabanedes asub elama tütrele kuuluvasse korterisse Tallinnasse. Vanglas omandanud keevitaja I mooduli suurema osa asjast töötanud majandustöödel. Vabaduses võimalus asuda tööle OÜ-s xxx abitöölisena. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi, peab alkoholi oma probleemide põhjuseks ning ettekäändeks, et mitte tegeleda tegelike probleemidega (korduv sugulise kire rahuldamine alaealise suhtes vägivallaga ja ebaloomulikul viisil). Kinnipeetav ei ole motiveeritud antud teemaga tegelema, süüdistab kannatanut ja rõhub alkoholi tarvitamisele. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht panna toime uusi seksuaalkuritegusid. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta Andrei Jerjomkini ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Andrei Jerjomkini tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vabanemise korral võimalus elama asuda tütrele kuuluvasse korterisse Tallinnas. Olemas abitöölise töökoht OÜ-s xxx. Andmebaasi TÄITIS andmeil on A. Jerjomkini suhtes rahalisi nõudeid ca 20 000 krooni. A. Jerjomkini elamisluba lõppes 10.08.2009.a, kuid kehtiva elamisloa puudumisel ei saa sõlmida ametlikku töölepingut. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on alkoholi tarvitamine, mille tagajärjel muutus vägivaldseks ja sooritas raske isikuvastase kuriteo; probleemkäitumine, olemas oht, et taastub endine sõltuvuslik käitumismuster; süü mittetunnistamine, seega ei mõista kuriteo mõju ja tagajärgi ohvrile ja ühiskonnale tervikuna. Kuna A. Jerjomkini poolt uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge, leiab kriminaalhooldusametnik, et tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. Andrei Jerjomkin seletas kohtuistungil, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemine sõltub kohtu otsustusest. Tal on vanglas töö ja on läbinud sotsiaalprogrammi. Vabanemisel oli valida nelja elukoha vahel, valiti täiskasvanud tütre elukoht. Ta läheb üksi 1-toalisse korterisse elama. Prokurör leiab, et Andrei Jerjomkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole võimalik tema varasemat elukäiku ja kuritegude asjaolusid arvestades.

§ 76lg.

3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et Rom Andrei Jerjomkinit ei ole võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada arvestades kuriteo asjaolusuid, süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Jerjomkin kannab karistust esimese astme kuriteo eest ning on ära kandnud üle 2/3 karistusajast. Seega on olemas

§ 76lg 2 p 2 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. Vang

S § 76-st tulenevaid kitsendusi ei ole. Kriminaalhooldusametnik ei pea Andrei Jerjomkini tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid, eelnevat elukäiku ja pidades tõenäoliseks eelneva käitumismustri kordumist. Andrei Jerjomkinil on vabanemisl elu- ja töökoht, kuid tal puudub lähedastest isikutest koosneb tugev sotsiaalne võrgustik. Andrei Jerjomkinit on varem kordyvalt karistatud õiguskorraga kaitstud erinevate õigsuhüvede vastu suunatud kuritegude eest. Kuritegu, mille eest karistust kannab, on eelmistest raskem, esimese astme isikuvastane kuritegu. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdimõistetu varasemat eluviisi, samuti lähedaste toetuse puudumist ei ole küllaldaselt kindlaid materiaalseid aluseid ja tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine võib kaasa tuua Andrei Jerjomkinile raskeid tagajärgi: teda tagasi viia endiste eluviiside juurde ning tagasi vanglasse. Täitmiskohtunik