Obsah (4)

§ 76§ 121§ 65§ 199

Kriminaalasi nr 1-10-2674 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsembril 2010.a Tartu Kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-10-2674 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sek

§ 76ja Kr

MS § 426, 432 Jätta vabastamata Toomas Lember, isikukood: 38212034222, temale Pärnu Maakohtu 01.04.2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Välja mõista Toomas Lemberilt 600 (kuussada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS-s SEB pank või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber

1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Jätta menetluskuludest 300 (kolmsada) krooni riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 02.12.
2. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Toomas Lember tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 01.04.2010 otsusega

§ 121

järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 19.08.2009.a mõistetud karistuse ärakandmata osa, (tegemata 310 tundi üldkasulikku tööd, kokku 155 päeva, seega kandmata karistus 5 kuud 5 päeva vangistust) ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud ja 5 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.05.2010.a ja lõpeb 15.03.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis

§ 76lg 1 alusel tekkis 10.11.2010.a.

Toomas Lember on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 31.07.2008.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 121

alusel 3 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; 2) 19.08.2009.a Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9 alusel 5 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati 354 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta. Väärteokorras karistatud korduvalt, peamiselt alkoholi- ja liiklusseaduse alusel. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Toomas Lemberit vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral 08.10.2010.a noomitusega. Kindel elukoht vabanemisel puudub. Enne vangistust erinevatel töökohtadel, püsiv tööharjumus puudub. Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ligi 19 000 krooni. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, olnud psühhiaatrilisel ravil seoses alkoholi tarvitamisega. Mõistab alkoholi kahjulikkust, kuid ei suuda tarvitamist piirata. Kuriteo sooritas katseajal. Isiklike vajaduste saavutamiseks on korduvalt käitunud teiste suhtes agressiivselt. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel oht panna toime uusi kuritegusid, oht seisneb materiaalse kahju tekitamises ja füüsilises vägivallas. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta T. Lemberi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Toomas Lemberi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vabanemise korral plaanib elama asuda ema juurde xxx, kuid emal on alkoholiprobleemid ja elab sageli juhuslike meestuttavate juures. Ema praegusesse elukohta ei ole T. Lemberil võimalik elama asuda. Seega kindel elukoht puudub. Kindel töökoht samuti puudub. Vabaduses mõjutab T. Lemberi käitumist alkoholi tarvitamine, mis vallandab vägivaldse käitumise. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on elu-, töökoha ja sissetuleku puudumine, alkoholi tarvitamine ja sellega kaasnev agressiivsus ning madal majandusliku toimetuleku oskus. Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalhooldusametnik, et T. Lemberi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. Toomas Lember seletas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda ja eluga edasi minna. Ta elas enne vangistust sotsiaalmajas. Nüüd tahab elama minna ema või õe juurde. Ema juures saab elada seni, kui vallast korteri saab. Ta on aru saanud oma tegudest ja kahetseb neid. Prokurör leiab, et Toomas Lemberi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole võimalik selleks küllaldaste materiaalsete aluste puudumisel. Lähedaste juures ei ole võimalik elada ja seetõttu võib ta kiiresti tagasi pöörduda endiste eluviiside juurde. Kaitsja leiab, et tingimisi enne tähtaega vabastamisel on kriminaalhoolduse kaudu tugi resotsialiseerumiseks ja palub kaaluda võimalust vabastamiseks käitumiskontrollile.

§ 76lg.

3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri ning kaitsja arvamused, leiab, et Toomas Lemberi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 6 kuud.

§ 76

lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangla spetsialistid on leidnud, et tingimisi ennetähtagne vabastamine ei ole võimalik. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on kindla elu- ja töökoha puudumine, alkohol ja varasemad kuriteod. Ema elukohas ei ole majaomanik nõus Toomas Lemderi sinna elama asumisega. Kohus tegi järelepärimise õe elukohta ja sai vastuseks, et õde elab üürikorteris, kus ei olevõimalik teiste isikute majutamine. Ka ei saa ta venda materiaalselt aidata. Toomas Lember pani kuriteo toime katseajal. Alkoholi tarvitamisel tekivad käitumisprobleemid ja kaotab enesevalitsemise. Vanglas on distsiplinaarkorras karistatud 08.10.

1. a. Tema varasem elukäik võib süüdimõistetule kaasa tuua raskeid tagajärgi tema tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamisel. Nendel põhjustel jätab kohus Toomas Lemberi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Karistuse kandmise jooksul on vaja ise või vangla kontaktisiku kaudu ette valmistuda kohaliku omavalitsuse kaudu elukoha saamiseks. See aitab paremale resotsialiseerumisele vabanemise korral. Küsimuse arutamisega kaasnesid õigusabi kulud 900 krooni. Kaitsja osales kolmel kohtuistungil. Teisel istungil ei tagatud vangla poolt kinnipeetava istungist osalemist. Tema osavõtuta ei olnud KrMS § 432 lg 2 alusel küsimust lahendada. Kinnipeetaval ei ole vahendeid, millest maksta põhjendamatuid kulusid. Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsja ühel korral, 29.11.
2. a kohtuistungil osalemise eest kaitsjatasu riigi kanda 300 krooni ulatuses. Ülejäänud osas, 600 krooni ulatuses tuleb kaitsjatasu sisse nõuda kinnipeetavalt KrMS § 180 lg 1 alusel. Ene Muts Kohtunik