4-10-4400/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tartu kohtumaja kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-10-4400 Kohtunik Peet Teidearu Taotlus Heino Mikko taotlus temale Lõuna Prefektuuri 06.07.
3. a otsusega määratud rahatrahvi ajatamiseks Võlgnik Heino Mikko (ik: 33712162741; elukoht: xxx töökoht: ei tööta, pensionär) Juhindudes VTMS § 212, kohtunik Määras: Rahuldada Heino Mikko taotlus. Ajatada Heino Mikkole Lõuna Prefektuuri 06.07.
4. a otsusega väärteoasjas nr 2650,10,001304 määratud 10 200 krooni suuruse rahatrahvi tasumine 11 (üheteistkümnele) kuule. Kohustada Heino Mikkot täiteasjas nr 182/2010/3225 tasuma rahatrahvi ositi, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust 10 kuu jooksul igakuiselt 1000 (üks tuhat) krooni ja 11-ndal kuul 200 krooni. Koopia määrusest saata kohtutäitur Anne Böcklerile ja Heino Mikkole. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtu seisukoht 06.07.
5. a Lõuna Prefektuuri otsusega nr 2650,10,001304 määrati Heino Mikkole liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 170 trahviühikut s.o 10 200 krooni. Otsus jõustus 23.07.
6. a. Kuna Heino Mikko rahatrahvi määratud ajaks tasunud ei olnud, siis algatati tema suhtes täitemenetlus. Täitmisteade väljastati Heino Mikkole kohtutäitur Anne Böckleri poolt 15.11.
7. a. 30.11.
8. a saabus Tartu Maakohtusse avaldus, milles Heino Mikko soovib, et talle võimaldataks täitemenetluses nr 182/2010/3225 rahatrahvi tasumine osade kaupa, kuna tema ainuke sissetulek on 5000 krooni suurune pension. Avalduse kohaselt on isikul võimalik kuus tasuda 1000 krooni. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Justiitsministeeriumi väljatrüki kohaselt kuulub Heino Mikkol täiteasjas nr 182/2010/3225 tasumisele trahvinõue 10 200 krooni, lisaks täituritasu ja täitekulud 4080 krooni, s.o kokku 14 280 krooni. Heino Mikko avalduse kohaselt on tema ainukeseks sissetulekuks 5000 krooni suurune pension. Kohus on seisukohal, et kuna rahatrahvi täies ulatuses tasumine oleks Heino Mikko majanduslikku olukorda arvestades temale ilmselgelt liigselt koormav, kuid ta on valmis rahatrahvi ositi tasuma, siis tuleb temale anda selleks võimalus. Võlgniku avalduse kohaselt on tal võimalik tasuda 1000 krooni kuus. Täitemenetluse seadustik ega väärteomenetluse seadustik ei sätesta, kui pikaks ajaks on võimalik rahatrahvi tasumist täitemenetluses ajatada. Kohtunik leiab, et lähtuda tuleb karistusseadustiku § 66 lg 3 regulatsioonist, mis sätestab, et ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Samuti tuleb arvestada otsuse täitmise aegumise tähtaegadega. Kuigi KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt on väärteoasjas tehtud otsust võimalik täita ühe aasta jooksul alates otsuse jõustumisest, siis sätestab KarS § 82 lg 4 täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõude aegumistähtajaks neli aastat väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et on põhjendatud Heino Mikkole määratud rahatrahvi tasumise ajatamine üheteistkümnele kuule, millest kümne kuu jooksul peab võlgnik tasuma igakuiselt 1000 krooni ja üheteistkümnendal kuul 200 krooni. Peet Teidearu Kohtunik