4-10-3136/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-3136 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Sekretär Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Korrakaitsebüroo Kärdla konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Mihkel Karjamaa Menetlusaluse esindaja Jurist Tiina Raja Väärteo asi Viljar Viksi kaebus Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna
2. septembri 2010.a kiirmenetluse otsuse nr 10220992390478 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. detsember 2010.a Menetlusalune isik Viljar Viksi – sündinud
4. juunil
5. a *, *, * kodanik, IK 37206250252, *, ülalpeetavaid *, *haridus, töökoht *, elukoht *. RESOLUTSIOON
6. Viljar Viksin kaebus rahuldada.
7. Tühistada Viljar Viksi´le, IK 3720620252, elukoht *, Lääne Prefektuuri Hiiumaa konstaablijaoskonna
8. septembri 2010.a otsusega nr 10220992390478 LS § 74 1 lg 1 järgi mõistetud karistus ja lõpetada menetlus VÄT § 29 lg 1 p 1 alusel.
9. Välja mõista Eesti Vabariigilt Viljar Viksi, IK 37206250252, kasuks menetluskulu kaks tuhat nelisada (2 400.-) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaevatava otsusega karistati Viljar Viksi LS § 74 1 lg 1 alusel rahatrahviga 31 trahviühiku ulatuses 1860.- krooni suuruses summas, kuna tema
10. septembril
11. a kell 13.15 juhtis Kärdlas Nõmme ja Sõnajala tänava ristmikul mootorsõidukit Opel Zafira, riikliku registreerimismärgiga 246 MCN, koos haakeseadmega, mille registrimass ületas autoga veetava lubatu 796 kg ja juhil puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Viljar Viksi karistusega ei nõustu. Ta tunnistab küll, et juhtis
12. septembril
13. a kell 13.15 Kärdlas Nõmme ja Sõnajale tänava ristmikul mootorsõidukit Opel Zafira, riikliku registreerimismärgiga 246 MCN, koos korvtõstukiga. Tema arvates ei ole auto järel veetav korvtõstuk aga haagis vaid ainult seade ja selle vedamine tema mootorsõidukiga ei olnud keelatud ega karistatav. Viljar Viksil on olemas A, B ja C kategooria juhiluba, millega on ta õigustatud juhtima sõidukit Opel Zafira, ja mille ta ka politseiametnikule esitas. Seega ei ole ta sõitnud mootorsõidukiga ilma selleks vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Viljar Viksi süüdistatakse mootorsõiduki juhtimises koos haakeseadmega, milleks oli korvtõstuk, mille registrimass ületas autoga veetava lubatu kaalu 796 kg. Tõendiks on ainult menetlusaluse isiku ütlused ja muid tõendeid kohtuväline menetleja haakeseadme kohta esitanud ega uurinud ei ole. Haagiseks loetakse mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõidukit. Käesoleval juhul oli tegemist aga korvtõstukiga, mille funktsiooniks on inimeste ja kaupade tõstmine ning teda võib transportida ka mootorsõiduki järel, kuid ta ei ole käsitatav haagisena vaid äärmisel juhul eriveosena. Eriveosena veetava pukseeritava seadme kasutamist liikluses ja nendele kehtivaid nõudeid reguleerib aga teede- ja sideministri
14. mai
15. a määrusega nr 1 kinnitatud Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri. Selle määruse kohaselt on eriveosena veetav pukseeritav seade veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism, konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele. Viljar Viksi poolt Kärdla Cramo Estonia AS-st renditud pukseeritav korvtõstuk ei olnud ette nähtud koorma vedamiseks ega registreeritud, mistõttu polnud tema pukseerimiseks vaja ka BE-kategooria mootorsõiduki juhtimise luba. Seetõttu leiab Viljar Viksi, et tema seadust rikkunud ei ole ning palub Lääne Prefektuuri
16. septembri kiirmenetluse otsuse tühistada ja riigilt välja mõista menetluskulud. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt vedas Viljar Viksi
17. septembril
18. a Kärdlas Nõmme ja Sõnajala tänava ristumiskohas oma Opel Zafiraga korvtõstukit, mille registrimass ületas taolise sõidukiga veetava lubatu 796 kg ja juhil puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Opel Zafiraga oleks võinud vedada ainult 1100 kg haagist. Ka korvtõstuk on kohtuvälise menetleja arvates sõiduk, mille peavad olema pidurid, tuled ja millele kehtib kiirusepiirang 25 km/h. Kohtuvälise menetleja arvates on käesoleval juhul tegu veel autorongiga, mis vajab vähemalt E – kategooria mootorsõiduki juhiluba. Sellist juhiluba aga Viljar Viksil esitada ei olnud. Seetõttu palub kohtuväline menetleja
19. septembri
20. a kiirmenetluse otsuse 10220992390478 Viljar Viksi suhtes jätta muutmata. KOHTU PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, sealhulgas poolte ütlusi ja kirjalikke tõendeid, leiab, et Viljar Viksi juhtis
21. septembril
22. a kell 13.15 Kärdlas Nõmme ja Sõnajale tänava ristmikul mootorsõidukit Opel Zafira, riikliku registreerimismärgiga 246 MCN, koos haakeseadmega, mille registrimass ületas autoga veetava lubatu 796 kg. Viljar Viksil oli aga olemas A, B ja C mootorsõiduki juhtimise õigus ja seega lubatud juhtida mootorsõidukit Opel Zafira. Peale selle vedas Viljar Viksi oma mootorsõiduki järel Kärdla Cramo Estonia AS-ilt renditud korvtõstukit, mille kohtuväline menetleja on tituleerinud haagiseks. Haagise all mõistetakse aga LS lisast 1 tulenevalt mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõidukit. Haagised on reeglina ette nähtud millegi vedamiseks, neil on sõiduki omadused ja nad kuuluvad riiklikule registreerimisele. Viljar Viksi poolt renditud korvtõstukil ei olnud haagise ega sõiduki omadusi ja tunnuseid ning teda registreeritud ei olnud. Vähemalt ei ole kohtu käsutuses selliseid tõendeid. Korvtõstuki põhifunktsiooniks on inimeste ja esemete tõstmine mitte nende vedu, mistõttu ei saa teda vaadelda haagisena. Seega võis korvtõstukit vaadelda eriveosena veetava pukseeritava seadmena, millele laieneb teede- ja sideministri
23. mai
24. a määrusega nr 51 kinnitatud Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri. Kohtuväline menetleja selle eeskirja kohaldamist Viljar Viksi suhtes kaalunud ei ole. Kohtuväline menetleja ei ole oma
25. septembri
26. a kiirmenetluse otsuses toonud välja Viljar Viksi väärteo asjaolusid, ega näidanud millise veose veo eeskirja rikkumisega võis tegemist olla. Ta ei ole kiirmenetluse otsuses välja toonud veoki ega veose massi ega lubatava veose raskust. Ka ei ole ta oma otsuses maininud midagi autorongist, millele ta püüab kohtumenetluse käigus viidata. Viljar Viksi süüdistatakse LS § 74 1 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria juhtimisõigust omamata, kuid omades A, B ja C kategooria juhtimistunnistust oli tal õigus juhtida mootorsõidukit Opel Zafira. Kohtu käsutuses ei ole tõendeid, et Viljar Viksi oleks
27. septembril
28. a kell 13.15 juhtinud Kärdlas haagisega mootorsõidukit või autorongi. Lääne Prefektuuri
29. septembri
30. a kiirmenetluse otsus tema kohta on tehtud kiirustades ning kõiki asjaolusid välja selgitamata. Arvestades eeltoodut, jõudis maakohus järeldusele, et Viljar Viksi suhtes
31. septembril 2010.a tehtud Lääne prefektuuri otsus nr 10220992390478 kuulub tühistamisele ning tema suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada VÄT § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Viljar Viksi kasuks tuleb välja mõsta menetluskulud, milleks on tasu õigusabi eest 2000.- krooni ja Viljar Viksi ning tema esindaja sõidukulud Hiiumaale ja tagasi kokku 400.- krooni suuruses summas. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik