lg 2 p 7 (§ 61) järgi tingimisi vangistusega 2 aastat katseajaga 1 aasta 6 kuud; 31.01.2005.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4,7,8 järgi tingimisi vangistus 2 aastat katseajaga 1 aasta 6 kuud; 20.06.2006.a. Harju Maakohtu otsusega
Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4, § 215 lg 2 p 1,2 järgi tingimisi vangistus 4 kuud katseajaga 18 kuud; viibib vahi all alates 02.08.2009.a. - süüdistuses
Süüdistus Sigmar Meremaad süüdistatakse selles, et tema 01.08.2009 kella 21.30 paiku oma elukohas Xxx, olles alkoholijoobes ning tülitsenud oma elukaaslase AN, ajendatuna armukadedusest, ähvardas kättemaksuks tappa nende ühise tütre, viiekuuse KM (ik XXX), peale mida lukustas ennast lapsega korterisse, kus kägistas võrevoodis olevat imikut, eesmärgiga laps tappa, kuni viimane muutus liikumatuks ning näost sinakasvalgeks. Arvates, et on lapse tapnud, põgenes Sigmar Meremaa sündmuskohalt. Mõne hetke pärast korterisse pääsenud AN võttis lapse sülle, mispeale hakkas laps toibuma ning tema hingamine taastus. KMl tuvastati kirjeldatud sündmuse tagajärjel muljumisjäljed (nahaalused verevalumid) kaelal ning petehhiad e. täppverevalumid näol ja kaelal samaaegse helilise (koriseva, kurguhäälse) hingamisega. Kägistamise tagajärjel tekkis lapsel ka lühiajaline hingamistegevuse seiskus ning temal esinenud seisund oli eluohtlik, kuna esinesid objektiivselt tuvastatud muutused näol ja kaelaelundites ning ajuverevarustuse puudulikkusest tingitud teadvushäire. Selliselt Sigmar Meremaa vastavalt enda ettekujutusele teost vahetult alustas oma viiekuuse tütre KM tapmist. 2 Seega Sigmar Meremaa, vastavalt oma ettekujutusele süüteost, vahetult alustas teise inimese tapmist, millega pani toime tapmiskatse ehk
Kohtuistungil süüdistatav Sigmar Meremaa tunnistas, et kägistas last, kuid tappa ei soovinud. Ta ei mäleta kõike detalilides, sest sellel päeval oli ta palju alkoholi tarvitanud. Ta ei andnud endale aru, mida teeb: oli šokis elukaaslase AN reetmisest. Pilt tuli ette tagasi, kui laps hakkas siplema ja jonnima, siis ta võttis käed lapse kaelalt ära, laps jäi jonnima. Ta läks kööki, võttis noa ja hakkas endal veene lõikama. Pärast veenide lõikamist käis toas last vaatamas, laps hingas, silmad oli lahti, jonnis. Tema põgenes akna kaudu metsa, kus tahtis enesetapu teha, sest ei olnud elu isu lapse kägistamise ja naise petmise tõttu. Sai aru, et politsei tuleb ning ei tahtnud purjus olekus ja määrdunud riietes politseisse sattuda. Ööbis maja kõrval põõsastes, järgmisel päeval andis end politseile üles. Kohtuistungil uuritud tõendid Kannatanu AN 17.02.2010.a. kohtistungil seletas, et kooselust Sigmar Meremaaga on sündinud kaks tütart, K on 2-aastane, K – 1-aastane. Sigmar Meremaa liialdab alkoholiga, joobesolekus on viimane sõimlev ja vägivaldne. 01.08.2009.a. õhtul oli nende elukohas alkoholi tarvitav seltskond, tema pani väiksema lapse magama, ise võttis ka paar pitsi. Sigmar Meremaa hakkas teda sõimama ja tuli kallale, neil tekkis rüselus, millest 12-aastane vend F ja tütar K hakkasid nutma. F ja K läksid kõrvalmajas elava ema juurde. Meremaa läks uuesti kallale, vahele tuli A.P . Siis läksid kõik välja, kus ta ütles Sigmar Meremaale, et pettis viimast AP. Selle peale Sigmar Meremaa võttis noa ja hakkas teda taga ajama, jooksis ka P järgi, nad helistasid politseisse. Siis Sigmar Meremaa ütles, et tapab lapse ja lukustas ennast korterisse. Ta ei uskunud, kuid helistas politseisse. Vahepeal tuli Meremaa korterist välja, vasak käsi oli verine, ütles et keegi peab tulema, kui veel hilja ei ole ja läks korterisse tagasi. K.K käis maja taga korteri aknasse vaatamas ja kuulis lapse karjumist, tuli maja ette tagasi. Kui Kobrusepp läks teist korda aknasse vaatama, aken oli lahti, ronis aknast sisse, tegi korteriukse lahti ja ütles temale: tule võta laps, ta on elus. Ta läks siis korterisse, võttis lapse sülle, lapse nägu oli sinakas-hall, näol täppverevalumid, kaelal muljumisjäljed, lapse keha oli nagu sült, kui ta lapse õue viis, hakkas laps korisema. Kiirabi viis ta koos lapsega haiglasse, kus nad olid neli päeva. Tunnistaja AP(käesolevas ajal ANelukaaslane) seletas, et 01.08.2009.a. oli külas A ja S juures, S.Meremaa ütles pahasti, viimase ja A.N vahel toimus kaklus. Kui kõik õue läksid, ütles A.N S.Meremaale nende suhtest, mille peale S.Meremaa läks tuppa, tuli tagasi nuga käes nende poole, kõik jooksid laiali, S.Meremaa lõpetas tagaajamise ja läks tuppa tagasi, öeldes ”tapan lapse ära”. S.Meremaa lukustas end korterisse ja tema ei lubanud kellegil sinna minna. Mõne aja pärast tuli S.Meremaa korterist välja verise käega ja ütles, et tappis lapse ära, ta helistas politseisse. Kobrusepp läks maja taha ja kutsus N ka maja taha, järgmisel hetkel tuli N lapsega õue, laps algul vaevalt hingas, ei häälitsenud. Kohale tulid kiirabi ja politsei, Meremaad ei leitud. Tunnistaja KK seletas, et elas ajutisel N ja Meremaa elukohas, 01.08.2009.a. tarvitati koos alkoholi, konflikti põhjust ta ei kuulnud, sest mängis muusika, kuid nägi N ja Meremaa kähmlust. Õues ütles A.N Meremaale oma salasuhtest A.P , millest Meremaa läks närvi, hakkas kaklema, ähvardas A tapmisega. Meremaa lukustas end korterisse ja 3 ta läks maja taha aknasse vaatama, alguses oli aken kinni, teisel korral oli aken lahti, Meremaa põgenes metsa, ta ronis aknast sisse, vaatas last, katsus pulssi kaelal, avas korteri ukse ja kutsus A tuppa. Tunnistaja F (sünd.XXX.a.) seletas, et oli õe AN juures 01.08.2009.a. õhtul, mängis muusika. Kui õde ja S.Meremaa hakkasid kaklema, hakkas ta nutma (nende tütar K samuti) ja tema koos K läksid ema juurde. Hiljem tõi A ema juurde väikse K , kes oli verine. Tunnistajad HM ja SM(süüdistatava õed) kinnitasid kohtuistungil, et S.Meremaa ei ole vägivaldne. HM kuulis sõbrannalt, mis juhtus, üritas vennale helistada. Võttis venna vanema tütre enda juurde ajaks, mil A oli väiksema tütrega haiglas. Sigmar helistas järgmisel hommikul ise ja küsis ”mis värk on”, mille peale ta hakkas venda sõimama. SM kinnitas, et sai juhtunust teada õe käest ja helistas Sigmarile. Sigmar ütles, et olevat last kägistanud, aga ise ei mäleta ja küsis kas laps on korras. Asitõendina on vaadeldud CD-plaati (tl 9-15), millele salvestatud helifailid – 01.08.2009.a. tehtud kõned politseisse: esimene kõne kell 21.23 numbrilt XXX, kus naisterahvas kutsus politsei, sest mees ähvardab noaga last tappa; teine kõne kell 21.34 numbrilt XXX, kus AP teatab, et meeleheitel isa on lukustanud end korterisse ja lubab lapse ära tappa; kolmas kõne kell 21.46 - A.P kutsub kiirabi, teatades, et laps ei hinga hästi, näost lilla; neljas kõne kell 21.55 on politseile, kus P teatab, et isa on väga ohtlik (noaga kuskil põõsastes). Sündmuskohta – XXX korterit on vaadeldud 01.08.2009.a. kell 23.45, on kirjeldatud korterit, laia voodi kahe padja vahelt ära võetud nuga, lapsevoodist ära võetud nuga, on kirjeldatud verekahtlasi määrdumisi toas (lapsevoodil) ja köögis (tl 54-92). Isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et 02.08.2009.a. kell 12.00 läbivaatusega tuvastati KMl (sünd.XXX.a.) otsmikul ja kaelal petehhiad, so väikseid punktikujulised verevalumid, kaela mõlemal pool punetavad laigud ja kaela all muljumisjäljed (tl 2732). Isiku ekspertiisiaktis nr.161 15.09.2009.a. toodud eksperdiarvamuse kohaselt KMl tuvastati 01-02.08.2009.a. muljumisjäljed (nahaalused verevalumid) kaelal ning petehhiad e täppverevalumid näol ja kaelal samaaegse helilise (koriseva, kurguhäälse) hingamisega, mis on iseloomulikud kägistamisest põhjustatud tervisekahjustustele, millised võisid olla tekitatud 01.08.2009.a. ajavahemikul kell 20.30-21.30. Kohtumeditsiinis eristatakse mihaanilisel lämbuselehk asfüksia viit perioodi, lapse lämbusest tingitud seisund oli jõudnud asfüksia 3.perioodi – lühiajaline hingamistegevuse seiskus. Vähemalt kägistamise alguses avaldas laps suure tõenäosusega vastupanu ning kindlasti püüdis ka nutta. KM näol ja kaelal tuvastatud petehhiad ja nahalused verevalumid võisid olla põhjustatud kägistamisest. Kägistamise tagajärjel KMl esinenud seisund oli eluohtlik, kuna esinesid objektiivselt tuvastatud muutused näol ja kaelaelundites ning ajuverevarustuse puudulikkusest tingitud teadvushäire (tl 48-51). Ekspertiisi läbiviimisel kasutati kiirabikaardi ja haigusloo andmeid (tl 26, 34-35). 4 Sigmar Meremaa kahtlustatavana 02.08.2009.a. kell 13.38 XXXkinnipidamise protokollist nähtub, et S.Meremaa kogu vasaku käsivarre pikkuses nii sise- kui ka välisküljel on hulgi lõikehaavad erineva pikkuse ja sügavusega, parema käe keskmisel sõrmel kolm kriimustust, kaela parempoolsel küljel neli kriimustust (tl 102-103). Isiku 02.08.2009.a. läbivaatuse protokollist nähtub, et S.Meremaal kogu vasaku käsivarre pikkuses nii sise- kui ka välisküljel hulgi lõikehaavad, kriimustused samuti parema käe keskmisel sõrmel ja kaelal, fotografeeritud (tl 107-112). Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Objektiivseteks, st sellisteks, mis kajastavad sündmustikku reaalselt, on sellised tõendid, millised salvestasid juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr.3-1-1-74-05). Faktilised asjaolud on järgmised: eksperdiarvamuse kohaselt imikul tuvastatud tervisekahjustus oli eluohtlik. 5-kuusel lapsel esinesid tervisekahjustused, milliste iseloom viitab tõsisele vägiallale: kaelal esinesid hulgalised muljumisjäljed, mis viitavad intensiivsele tegevusele; näol esinenud täppverevalulmid tekkisid hapniku puudumisest, esines teadvusehäire. Korisev hingamine viitab sellele, et kahjustatud olid ka hingamisteed ning kägistamine ajaliselt kestis piisavalt pikka aega. Sellise tervisekahjustuse tekitamine on võimalik üksnes tahtlusest tulenevalt ja kohus asub seisukohale, et imiku ellu jäämist sellise vägivalla puhul võib pidada imeks. Süüdistatav on korduvalt kinnitanud, et ei saanud aru, mida teeb, tema mälu sündmuse kohta on lünklik. Kannatanu ja tunnistajate ütlused on aga põhjalikud ja ühesugused ning need täielikult riimuvad kõnedega häirekeskuse telefoninumbrile politsei ja kiirabi väljakutsumiseks. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistajate Kobrusepa ja Palmi ütluste õigsuses. Kannatanu ja tunnistaja Kobrusepa ütlustest nähtub, et laps pärast süüdistatava lahkumist ei liigutanud ja oli näost sinakas-lilla või sinakas-valge. Tuvastatud tervisekahjustuse foonil ei saa õigeks pidada süüdistatava väidet, et korterist lahkumisel laps oli näost roosa, silmad lahti, hingas ja jonnis. Mõni minut hiljem laps oli lõtv nagu sült ja näost sinine ning puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistajate ütlustes, sest need haakuvad eksperdiarvamusega: eluohtlikud vigastused on imiku kehale jälje jätnud. Eelnev lubadus tappa kinnitab tahtlust tappa. Meremaa teatas kogu seltskonnale oma kavatsusest ja lukustas ennast korterisse just selle eeesmärgil. Mõne aja pärast tuli ta korterist välja ja ütles, et keegi peab tulema, kui veel hilja ei ole, mööndes sellega, et abi osutamine võib olla hilinenud. Tahtluse voluntatiivse elemendi seisukohalt peab teo toimepanija süüteokoosseisule vastavaid faktilisi asjaolusid tahtma. Subjektiivset külge on võimaik tuvastada isiku teoeelse ja teojärgse käitumise järgi. 5 Tahtluse intellektuaalse elemendi olemasoluks piisab, kui toimepanija näeb ette oma teo tulemusena vallandunud kasuaalketi tavalise mõistliku inimese elukogemuse tasandil selle põhilistes punktides. Teojärgne käitumine seisnes selles, et Meremaa otsustas enesetapu teha nii naise reetmise kui ka lapse kägistamise pärast. Kannatanu ja süüdistatava kooselust sündis kaks last, süüdistataval oli juba lapse kasvatamise kogemus. Kui kaitsetu ja habras on imiklaps teab iga tavaline inimene. Et kägistamine on ohtlik täiskasvanule, on üldteada asjaolu. Kägistades imikut sai süüdistatav väga hästi aru, et suure tõenäosusega põhjustab imiku surma. Seega Sigmar Meremaa pani toime teo, milles teda süüdistatakse. Süüdistatava tegu sisaldab
Tegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest olenemata: Meremaa arvas, et viis teo lõpuni, sest 1) ütles, et ”keegi peab tulema kui veel hilja ei ole”, lukustades seejärel ennast koos lapsega järjekordselt korteris, tehes seega kõike, et oleks hilja ja 2) läks lapse kägistamise pärast enesetappu tegema. Süüdistatava enda ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta ei olnud kindel, et tema tegevus last ei tapa; tahtis ennast tappa, sest sai aru, millega hakkama sai – kägistas oma last; tal ei olnud mingit lootust, mingit kavatsust, lihtsalt ei saanud aru, mida teeb; ta sai aru, et võis lapse tappa. Süüdistatava väited, et korterist lahkumisel laps oli näost roosa, silmad lahti, hingas ja jonnis, on ümber lükatud mõni minut hiljem korterisse jõudnud kannatanu ja tunnistaja ütlustega, milliseid omakorda kinnitab eksperdiarvamus. Süüdistatav lõpetas oma tegevuse siis, kui lapse nägu oli sinikas-valge (süüdistatava arvamusel kahvatu) ja keha lõtv (pärast kägistamist süüdistatav ise last ei katsunud). Seega oli süüdistatav teinud kõik, mida ta vastavalt oma ettekujusele teost pidas vajalikuks süüteo lõpeluviimiseks, mistõttu ei olnud tegemist
sätestatud loobumisega lõpetamata süüteokatsest.
Vabatahtliku loobumisena käesoleval juhul võiks pidada kägistamise katkestamist ja jonniva lapse rahule jätmist, kuid süüdistatava lahkumisel laps ei jonninud ega näidanud üles teisi elumärke. Süüteokatse on lõpetamata, kui isiku ettekujutuse järgi teost tuleb tal süüteo lõpuleviimiseks veel midagi teha. Antud juhul asus süüdistatav endal veene lõikama, olles enda ettekujutuse järgi teinud kõike selleks, et täita valjuhääli antud lubadust laps tappa. Ei ole tuvastatud mingeid tõsimeelseid püüdlusi süüteo lõpuleviimise ärahoidmiseks süüdistatava poolt: pärast toimepandut tema, mõeldes üksnes iseenda peale, põgenes metsa ja ei mõelnud lapse tervisliku seisundi peale – ei kutsunud appi kiirabi või teisi isikuid, vastupidi: korteriuks oli lukustatud selleks, et keegi ei saaks appi tulla. Meremaa võimaliku loobumistegevuse põhjuslikuks tagajärjeks oleks pidanud olema süüteo lõpuleviimise ärajäämine, kuid midagi taotlist käesolevas juhtumis tuvastatud ei ole. Lõpetamata süüteokatsest (
) on võimalik loobuda tegevusetusega, lõpetatud süüteokatsest (
Kohus asub seisukohale, et antud juhul ei olnud tegemist loobumisega süüteokatsest
mõistes ja seega ei ole asjakohane kaitsja viide
Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise ekspertiisiaktis nr.188 toodud eksperdiarvamuse kohaselt S.Meremaa ei põe vaimuhaigust. Temal esineb elu jooksul välja kujunenud segatüüpi isiksusehäire ja alkoholisõltuvus. Inkrimineeritava teo ajal oli 6 tema tavalises alkoholijoobes ja emotsionaalselt erutatud seisundis (temal ei esinenud patoloogilist afektiseisundit), mis ei piiranud tema võimet oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, ta oli süüdivusseisundis. Oma psüühilise seisundi poolest on ta käesoleval ajal võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja süüdimõistva kohtuotsuse korral karistust kandma (tl 159-161). Seega, hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus jõudnud arvamusele, et süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on
Kohus ei käsitle kergendava asjaoluna kuriteo toimepanemist õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse seisundis (
lg.1 p.6 kohaselt) sest teatamist salasuhtest teise mehega ei saa pidada õigusvastaseks teoks. Kuritegu oli toimepandud imiku suhtes, kes ei käitunud õigusvastaselt. Süüdistatav võis viibida tugevas hingelise erutuse seisundis pärast seda, kui sai elukaaslase shutest teise mehega, kuid tema viha ei olnud suunatud hingelise erutuse seisundi eslie kutsunud elukaaslase vastu. On tuvastatud kahe raskendava asjaolu olemasolu:
p.3 kohaselt süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui 12-aastase isiku suhtes ja p.4 kohaselt isiku suhtes, kes on süüdlasest perekondlikus sõltuvuses. Kahtlemata 5-kuuline kaitsetu imik oli süüdistatavast perekondlikus sõltuvuses. Kohus leiab, et süüdistatavat on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni keskmäära suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Põhjendatud on prokuröri poolt taotletud liitkaristuse määr, sest tegemist on esimese astme kuriteoga ja Meremaa pani uue raske kuriteo toime katseaja kestel. KrMS § 175 lg.1 p.3,4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so ekspertiisitasu, kaitsjatasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.1 alusel 2,5 palga alammäära. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 175,179,180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Sigmar Meremaa
lg.2 - 113 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 (kümme) aastat.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 kuud võrra, mõistes liitkaristuseks vangistus 10 (kümme) aastat 4 (neli) kuud. 7 Tõkend – vahistamine – jätta muutmata,
lg.1 kohaselt arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse alguseks on 02.08.2009.a. Välja mõista Sigmar Meremaa’lt riigieelarve tuludesse sundraha 10875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja ekspertiisitasu (tl 52,162) 11 131.- (üksteist tuhat ükssada kolmkümmend üks) krooni ning tasu osutatud õigusabi eest 8400.(kaheksa tuhat nelisada) krooni. Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Sigmar Meremaa, 1-09-20105, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend – CD-plaat ja DVD-plaat salvestustega - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 02.märtsil 2010.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 09.03.2010.a. Kohtunik: Rahvakohtunikud:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.