(9)1-10-4891 RESOLUTSIOON Tunnistada Sergei Jegorov süüdi KarS § 114 p 4 järgi ning mõista talle karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 07.06.1999.a Narva Linnakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 4 kuud 24 päeva - võrra ning mõista Sergei Jegorovile liitkaristuseks 13 (kolmteist) aastat 4 (neli) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 20.01.2010.a. Sergei Jegorovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Asitõendid – sõrmik, majapidamiskott, kilekott, prillid, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (23.03.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 24), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Nuga, mis asub kriminaalasja juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Sergei Jegorovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest 4200 (neli tuhat kakssada) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 164 (ükssada kuuskümmend neli) krooni, DNA ekspertiisi tegemise eest 16 790 (kuusteist tuhat seitsesada üheksakümmend) krooni, surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest 6800 (kuus tuhat kaheksasada) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 28.06.2010.a eelistungil osutatud õigusabi eest 2160 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 03.08.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 6000 (kuus tuhat) krooni. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Sergei Jegorov, 1-10-4891, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal süüdistatavale kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 07. septembrist 2010.a. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt 2

(9)1-10-4891 apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, esitades määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Sergei Jegorovit süüdistatakse selles, et ta olles isik, kes on varem kohtu poolt karistatud tapmise toimepanemise eest, vanglast enne tähtaega vabastamise ajal s.o. katseaja jooksul 02.11.2009a. ajavahemikul kell 22.00 kuni 06.00 hommikul viibides alkoholijoobes endise lasteaia territooriumil aadressil Narva, Energia 3a, Xxxiga tekkinud tüli käigus ja viimase tapmise eesmärgil lõi kannatanut jalaga vastu rinda, rusikaga vastu vasakut kõrva ning vähemalt 5 korda noaga kukla ja kaelapiirkonda, tekitades temale tungivad torke lõikehaavad peaaju vigastusega, mille tagajärjel Xxx suri sündmuskohal. Oma tegudega pani Sergei Jegorov toime tahtliku tapmise, olles isik, kes on varem karistatud tapmise eest s.o. karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 114 p 4 ettenähtud kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Sergei Jegorov tunnistas kohtuistungil ennast KarS § 114 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kuid tahtis täpsustada kuriteo toimepanemise aega. Tema ütluste kohaselt eksis ta eeluurimisel ajas, see oli kell 23.00 õhtul. Prokurör leidis, et Sergei Jegorov`i süü on tõendatud ning arvestades seda, et ta ei tööta, kuritarvitab alkoholi, pani uue kuriteo toime katseajal, võib teda karistada ainult reaalse vangistusega. Arvestada tuleb seda, et ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning eeltoodust tulenevalt palus prokurör tunnistada S. Jegorov`i süüdi KarS § 114 p 4 järgi ja karistada teda 12-aastase vangistusega. Kuna ta pani kuriteo toime katseajal, siis palus prokurör liita eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa täielikult ja kokku karistuseks mõista 13 aastat, 4 kuud ja 24 päeva vangistust. Kohaldada KarS § 68 ning arvestada vangistuse aega alates 20.01.2010.a. Kaitsja leidis, et tema katsealuse tegude kvalifikatsioon KarS § 114 p 4 järgi on põhjendatud, kuna ta on varem samalaadsete kuritegude eest karistatud ja p 4 on raskendav asjaolu, kui on korduv. Terve rida asjaolusid, mis mõjuvad karistuse mõistmisel. Kaitsealune andis eeluurimisel ütlusi ja tema ütlused ei ole ümber lükatud mingite asja materjalidega. Ta selgitas, kuidas kohtusid kannatanuga, miks tekkis riid jne. Jegorov ütles, et kannatanu käitus sel hetkel väga pealetükkivalt ja agressiivselt ja kui Jegorov viskas pudeli minema, läks talle kallale. Sellised kannatanu teod on ebaseaduslikud: alkoholi väljapressimine, solvamine vangla slängiga, need sõnad olid avaldatud. Inimesele, kes on väga kaua olnud vanglas, on loomulikult need solvavad. Jegorov ei ole selles süüdi, vaid kannatanu, kes viis ta endast välja. Muidugi Jegorovil ei olnud õigust nii käituda, aga selline on tema psüühika ja oli tema reaktsioon. Alkohooljoobes olek ei anna võimalust ennast kontrollida. Tänaseks on tõendid, millest rääkis prokurör, see ainult tõendab Jegorovi ütlusi. Kaitsja palus otsuse tegemisel arvestada kergendavaid asjaolusid KarS § 57 tulenevalt – puhtsüdamlik kahetsus ja aktiivne kaasaitamine uurimisele. Jegorov aitas uurimist, andis õigeid ütlusi selle kohta, kus pani toime kuriteo, vabatahtlikult andis välja noa ja andis kuriteo sisu kohta ütlusi. Neid asjaolusid tuleb arvestada karistuse määramisel. Ta ei valmistanud ette seda kuritegu, kõik juhtus spontaanselt. Karistuse kohaldamisel väärib tähelepanu see fakt, et kannatanu Xxx poolt pole 3

(9)1-10-4891 mingeid pretensioone ja kohtusse ta ei soovinud tulla. Kaitsja palus kergendada prokuröri poolt pakutud karistuse määra. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisad fototabelid (tl 3-21); asitõendi vaatlusprotokolli (tl 22-26); asitõendi vaatlusprotokolli (tl 171-172); surnu ekspertiisiakti nr 402 koos fototabeliga (tl 32-48); ekspertiisiakti nr GE-1346-09/4541 p 2 (tl 148). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatava, tunnistaja, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Sergei Jegorov`i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - tahtlikus tapmises, olles isik, kes on varem karistatud tapmise eest, s.o kuriteos KarS § 114 p 4 järgi on tõendamist leidud ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. Tapmine on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ka suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm peavad olema põhjuslikus seoses. Tapmise teoobjekt on teine inimene ning tapmise tagajärg on teise inimese surm. Sergei Jegorov`i poolt tapmise toimepanemine aadressil Narva, Energia 3a 02.11.2009a. ajavahemikul kell 22.00 kuni 06.00, mille tagajärjeks oli Xxx`i surm, on tõendatud tema enda kohtuistungil antud ütlustega, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna neid kinnitavad ka asjas kogutud teised tõendid. Süüdistatava ütluste kohaselt väljus ta 03.11.2009.a kell 10.00 õhtul kodust, ostis puskarit ja kell 23.00 toimus kaklus. Kuigi eeluurimisel andis süüdistatav ütlusi, mille kohaselt väljus ta 03.11.2009.a kell 02.00 kodust, ei muuda see kohtu arvates süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseks. Süüdistatav seletas, et ta eksis eeluurimisel ning kohtuistungil antud tunnistused on õiged, sest samakat müüakse kella 10.00-ni. Kohus leiab, et need vastuolud süüdistatava ütlustes on tõenäoliselt tingitud sellest, et süüdistatav tarvitas sellel päeval alkoholi ning kaotas ajataju. Sündmustele tagasi mõeldes, meenus talle, et kuna puskarit müüakse kella kümneni, siis ta pidi varem väljuma kodust. Süüdistatava ütluste kohaselt tekkis konflikt kannatanuga puskari pärast. Kaklust alustas Timofejev. Ta istus puupakul rahulikult, jõi pudeli lõpuni ja virutas pudeli eemale, siis astus kannatanu ligi ja virutas talle, siis andis jalaga, süüdistatav tõusis püsti. Enne virutas ta rusikaga rindu, kannatanu kukkus maha ja rusikaga riivas süüdistatava nägu, ta tahtis juba lahkuda ja kannatanu tuli talle kallale. Ta ei tea, miks ta lõi noaga, kuidas see juhtus, ilma tagamõtteta. Ta lõi kannatanut noaga kolm korda vist. Süüdistatav võttis kodust süüa kaasa, et peale süüa puskarile. Tegemist oli töönoaga, musta-punast värvi, plastmassist käepidemega ja ümbris ka plastmassist. Ta lõi kaela piirkonda. Kannatanu viskus süüdistatava peale, kui süüdistatav kolmel korral lõi teda, siis ta enam ei tõusnud. Kannatanu ei näinudki, et süüdistataval on nuga. Kannatanu oli külili, pulssi ei olnud. Noa võttis süüdistatav kaasa. Politsei tuli talle koju ja ta ise andis noa neile ülekuulamise käigus. Sündmuskohal leitud nahksõrmik on tema oma. 4

(9)1-10-4891 Süüdistatava ütlused haakuvad tunnistaja Xxxütlustega, mille kohaselt lahkus ta kodust 03.11.2009.a kell 8-9 hommikul, käis lasteaia ümber, läks mööda, vaatas, et lamab mees kohe sissekäigu juures, ta hakkas juba mööduma, aga läks ligi. Möödus abielupaar, tunnistaja ütles, et inimesel on halb, naine peatus ja ütles, et on meditsiinitöötaja. Tunnistaja näitas talle lamavat meest. Naine katsus pulssi ja ütles, et pulss puudub ja on vaja kutsuda kiirabi ja politsei. Kiirabi kontrollis, kannatanu oli surnud. Mees lamas selja peal. Kui kiirabi tuli ja vaatles teda, siis tunnistaja seisis kõrval. Nad vaatasid ta üle ja ütlesid, et midagi on tal peaga, et pähe on löödud ja et keha peal on ka jäljed. Laiba juures oli tühi kott, kiirabi autojuht lõi veel seda kotti jalaga. Kohus leiab, et arvestades seda, et tegemist oli kõrvalise kohaga, endise lasteaia territooriumiga, ning tapmine pandi toime süüdistatava ütluste kohaselt kell 23.00, siis on tõenäoline, et keegi ei avastanud varem surnud kannatanut. Tunnistaja andis kohtuistungil ütlusi, mis olid aastaaja ja kellaja osas vastuolus eeluurimisel antud ütlustega, kuid kohus ei leia, et tegemist oleks ebausaldusväärsete ütlustega, mis tuleks kõrvale jätta. Arvestades sündmusest möödunud aega on eluliselt usutavad tunnistaja seletused, et ta ei mäleta seda kõike ning ta jäi seega eeluurimisel antud ütluste juurde. Lisaks isikulistele tõenditele tõendavad süüdistatava poolt tapmise toimepanemist ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja selle lisad fototabelid (tl 3-21), mille kohaselt vaadeldavaks kohaks oli territoorium asukohaga Energia 3b, Narva, mis on turu Energia vahetus läheduses. Sellel territooriumil põõsaste juures maas on mehe surnukeha. Surnukeha on vasakul küljel. Surnu asukoht navigatsioonisüsteemi järgi on X737618; Y6589598. Surnukeha juures 1, 5 m kaugusel tema peast on sangadega plastikott, milles on tühi kilekott (võeti). Samuti surnukehast 60 cm kaugusel maas vasakul pool on hall kootud müts. Surnukeha jalgadest 3 m kaugusel on oletatavasti nahast musta värvi sõrmik ja nägemisprillid, milles puudub vasak klaas(võeti). Paremal klaasil on keskosas mõra. Surnukehal on seljas pruun riidejope, mille paremal pool kaenlaaluse piirkonnas on rebenenud. Samuti on parempoolne sisetasku välja pööratud. Parempoolses välimises taskus on kaks taskurätikut, üks kollane, teine hele, mõlemad on määrdunud, 1 kroonine münt. Vasakus välimises taskus on võtmekimp, millel on 4 võtit ja metallist ripats (võeti). Jopel selja piirkonnas ülaosas on umbes 8 horisontaalset lõiget pikkusega umbes 2 cm, millel on teravad nurgad ja sirged servad. Jope all on hele villane sviiter, valge kampsun, punane kampsun. Jalas on pruuni rihmaga mustad riidepüksid. Parempoolne tagatasku on välja pööratud. Saapad on oletatavasti kunstnahast, musta värvi, tõmblukuga, mingeid jälgi neilt ei avastatud. Surnukeha, umbes 50-60 aastane mees, on vasakul küljel, jalad on põlvedest kõveras, vasak käsi on samuti küünarliigesest kõveras ja surutud vastu keha. Selle käe sõrmed on rusikasse surutud, millest avastati puulehti ja oksi. Parem käsi on välja sirutatud ja on suunatud üles. Parema käe sõrmede paindekohtades on kaks haava, millel on teravad nurgad ja sirged servad. Üks haav asetseb distaalsel sõrmelülil, peopesa tagumisel küljel, pikkusega 1 cm, peaaegu horisontaalne. Teine haav on keskmise liigese piirkonnas. Haava alumine väline ots on kella 7 peal, ülemine sisemine kella 1 peal. Haava põhjas on kombatav luukude. Surnukangestus on kell 10.40 tugevasti väljendunud kõigis lihasgruppides. Koolnulaigud on kahvaturoosad ja asetsevad keha paremal poolel. Neile vajutamisel need kahvatuvad ja taastavad oma värvuse kiiresti. Riiete all olev nahk on kergelt soe. Surnukeha detailsel vaatlusel avastati torke-lõikehaav, teravate nurkade ja sirgete servadega, mille ülemine serv asetseb kella 10 peal, alumine välimine serv kella 4 peal. Haava pikkus on 3 cm. Haava põhjas on kombatav kolju luukude. Haav asetseb pea juustega osa kukla piirkonna kolju serva keskjoonest paremal. Teine haav on samuti kukla piirkonnas 8 cm kaugusel kõrvalesta alumise osa kinnituskohast. Haav on esimese haavaga sarnaste tunnustega, peaaegu horisontaalne. Ülemine välimine serv on 9.30-l ja alumine 3.30-l. Haava pikkus on 2 cm, sügavus vähemalt 4 cm. Kolmas haav asetseb keskjoonest välja poole, kaela tagumisel poolel horisontaalselt, pikkusega umbes 2 cm, sügavusega umbes 2 cm. Neljas haav on kaela parempoolsel tagaküljel. Selle pikkus on 1, 5 cm, mille ülemine serv on 8 cm 5

(9)1-10-4891 kaugusel parema kõrvalesta alumise kinnituse punktist. Juuksed ja haava ümber olev nahk on määrdunud elastsete tumelillade vereklompidega. Jope tagumine üleosa (rohkem paremalt poolt), parema varruka ülaosa, kaenlaalune piirkond ja osaliselt esiosa ülaosa on verest läbi imbunud. Surnukeha seljast riideid ei võetud, teostati pealiskaudne vaatlus. Surnukehaga külgneva ala vaatlusel mingeid täiendavaid kuriteojälgi ei avastatud. Vaatlus teostati ööpäeva valgel ajal loomulikus valguses. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokoll on üldjoontes kooskõlas nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlustega. Esinevad mõningad vastuolud, mis on aga kohtu hinnangul tingitud sellest, et teatud aja möödumisel ei ole võimalik enam kõiki detaile peensusteni mäletada. Sündmuskoha vaatlusprotokollist tulenevalt oli surnukeha juures 1, 5 m kaugusel tema peast sangadega plastikott, milles oli tühi kilekott. Nimetatut kinnitas ka tunnistaja, tuues välja selle, et laiba juures oli tühi kott, mida kiirabi autojuht lõi jalaga. Tunnistaja tõi enda ütlustes välja, et laip lamas selja peal, samas sündmuskoha protokolli kohaselt oli surnukeha on vasakul küljel. Kohus leiab, et tegemist on sellise vastuoluga, mis on tingitud tõenäoliselt sellest, et kannatanu ei mäleta enam täpselt nähtut. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on kooskõlas ka süüdistatava ütlused, mille kohaselt oli kannatanu peale noahaavade saamist, siis kui ta hakkas lahkuma, külili, pulssi ei olnud. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 22-26), mille kohaselt vaadeldi esemeid, mis võeti sündmuskohalt asukohaga Energia 3b, Narva. Vaatluse objektiks on nägemisprillid kollasest metallist metallraamidega. Vasak klaas puudub, paremal klaasil on vertikaalne mõra keset klaasi, raamid on kergelt deformeerunud. Vaatluse objektiks on meeste parema käe sõrmik, pruuni karvaga, mustast kunstnahast kolmest triibust koosneva dekoratiivmustriga sõrmiku ülaosas. Sõrmiku pind on määrdunud pinnasemäärdumiste ja olmemäärdumisega. Vaatluse objektiks on pikliku kujuga majapidamiskott, kahe sangaga, sünteetilisest kangast ruuduline valge-musta – punaselilleline. Koti pinna põhjaosas on pinnasemäärdumine, koti seest avastati pinnase jälgi ja helesinine kahe beeži triibuga kilekott, millel on siniste tähtedega kiri SIWA Auki joka päiva. Tunnistaja Xxxkinnitas, et sündmuskohal oli tühi kott, mida kiirabi autojuht lõi jalaga.. Süüdistatav tunnistas aga kohtuistungil, et sündmuskohalt leitud oletatavasti nahast musta värvi sõrmik on tema oma. Nimetatut kinnitab ka DNA ekspertiisiakti p-s 2 (tl 148) sätestatu, mille kohaselt sõrmkindalt (seestpoolt, servalt; proov L091677) võetud kuuendast proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks peamine DNA profiil. See peamine DNA profiil on kokkulangev Sergei Jegorov`i (ik 37201203717) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Xxx`i, Xxx`i Xxx`i, Xxx`i, Xxx, Xxx`i, Xxx`i, Xxx`i, Xxx`i, Xxx`i, Xxx, Xxx`i, Xxxega Xxx`i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Sergei Jegorov`i võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 2, 3×10-13. S. Jegorov`i poolt antud ütluste tegelikkusele vastavust kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 171-172), mille kohaselt oli vaatlusobjektiks kahtlustatavalt ära võetud kööginuga. Nuga tehases valmistatud, mustas plastmassümbrises. Noatera valgest kõvast metallist koosneb lõikeservast, noaseljast ja – teravikust, mis moodustab noaselja järsust kaldest ja lõikeserva sujuvast kumerdumisel. Noatera pikkus 9, 5 cm, laius käepideme juures 1, 95 cm, noaselja kalde juures 1, 8 cm, keskmises osas 1, 95 cm. Noatera veidi nüristunud, lõiketeral defektiga. Noaselja paksus kogu ulatuses 0,2 cm tahud ei ole väljendunud. Noatera lõikeserv on kahepoolse teritusega, terituse laius kuni 0,1 cm. Teritatud noa vasakpoolsel küljel olemas tehasemärk „Kongsberg Norway hi gardon steel”. Käepide mustjaspunasest plastmassist, pikkusega 10, 8 cm, laiusega keskosas 3, 0 cm ja kogu ulatuses paksusega 2, 1 cm. Käepideme otsas ümar auk läbimõõdus 0, 7 cm. Määrdumusi noateral ja käepidemel välisvaatlusel ei sedasta. Nimetatud noa kirjeldus vastab süüdistatava ütlustes sisalduvale noa 6

(9)1-10-4891 kirjeldusele. Nimelt süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli noal plastmassist käepide ja ümbris ka plastmassist. Musta-punast värvi. Kõikide kohtu poolt eelnevalt hinnatud tõenditega on kooskõlas ka surnu ekspertiisiakt nr 402 koos fototabeliga (tl 32-48). Nimetatud akti kohaselt on Xxx`i surma põhjuseks üks koljuõõnde tungiv koljuluid ja peaaju vigastav torke-lõikehaav. Nimetatud aktiga on seega tõendatud see, et S. Jegorov`i tegu ja selle tagajärjeks olev kannatanu Xxx`i surm on põhjuslikus seoses. Süüdistatava ütlustega on kooskõlas ka eksperdi järeldus, mille kohaselt Xxx`i surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leiti järgnevad vigastused:

1. a)üks koljuõõnde tungiv koljuluid ja peaaju vigastav haav verevalandustega kelmeta alla ja peaaju vatsakestesse, kaks lülisamba ristjätket ja lülide vaheketast vigastavat haava kaela tagapinnal verevalandustega seljaaju kelme alla. Haavad tekitati torke-lõikevahendi, milleks võis olla ka nuga, toimel, mille teral oli üks terav serv (lõikeserv), sisenenud teraosa maksimaalne laius oli mitte rohkem kui 3, 0 cm ja pikkus oli vähemalt 6 cm, millele viitavad haavakanalite üldpikkused, haavade servade ja nurkade iseärasused ning haavade pikkus:
2. b)kaks lõikehaava ja kriimustus parema labakäe 4. ja 5. sõrme selgmisel pinnal tekitati elupuhuselt enesekaitse käigus tõenäoliselt üheaegselt terava lõikevahendi, milleks võis olla noatera lõikeserv, toimel;
3. c)rinnakelme vigastuseta II roide murd rangluujoonel vasakul verevalumitega rinna pehmetes kudedes tekitati elupuhuselt kõva tömbi eseme, võimalik, et kängitsetud jala otsesest löögist (otsene murd) rinna piirkonda;
4. d)verevalumid ja marrastused näol ja otsmiku piirkonnas tekkisid elupuhuselt, võimalik, et ühemomentselt kõva tömbi piiramatu pinnaga eseme toimel kannatanu kukkumisel vertikaalsest asendist löögiga vastu teekatet;
5. e)verevalum vasakul kõrvalestal, verevalumid paremal ja vasakul oimupiirkonnas, paremal oimu-kukla piirkonnas tekitati elupuhuselt, võimalik, et korduvatest löökidest rusikate või kängitsetud jalaga pea piirkonda. Nimetatud ekspertiisiaktist tuleneb ka see, et kõik torke-lõikehaavad kaela tagapinnal, lõikehaavad parema labakäe sõrmedel võisid olla tekitatud ekspertiisile esitatud noaga. Ekspertiisi akti kohaselt sisenenud teraosa maksimaalne laius oli mitte rohkem kui 3, 0 cm ja pikkus oli vähemalt 6 cm, mis on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokollist tulenevaga, mille kohaselt noatera pikkus 9, 5 cm, laius käepideme juures 1, 95 cm, noaselja kalde juures 1, 8 cm, keskmises osas 1, 95 cm. Süüdistatava ütlustega on kooskõlas ka ekspertiisaktis sätestatu, mille kohaselt Xxxi surma saabumise aega täpselt tuvastada ei ole võimalik, kuid võttes arvesse koolnumuutusi, siis mitte enam kui 1, 5 -2 ööpäeva surnukeha uuringut surnukuuris. Vastavalt surnu ekspertiisiaktile alustati ekspertiisi 04.11.2009.a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nimetatud tõenditega kogumis on tõendatud see, et S. Jegorov täitis oma käitumisega tapmise objektiivne koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab tapmine tahtlust, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste - surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Kohus leiab, et S. Jegorov pani tapmise toime kaudse tahtlusega. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Kohus leiab, et S. Jegorov lüües kannatanut noaga kaela tagapinnale möönnis mis tahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist ning tegu on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega. S. Jegorov`it süüdistatakse selles, et ta pani toime tapmise vähemalt teist korda. Süüdistatav ütluste kohaselt on teda varem karistatud tapmise eest kaks korda. Nimetatut kinnitavad 7

(9)1-10-4891 karistusregistri andmed, mille kohaselt on teda varasemalt karistatud 29.09.1995.

(9)1-10-4891 V Asitõendid Vastavalt KrMS 126 lg 3 p-le 4 menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõendid – sõrmik, majapidamiskott, kilekott, prillid, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (23.03.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 24), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Nuga, mis asub kriminaalasja juures, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. VI Menetluskulud Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Sergei Jegorov`ilt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 10 875 krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tuleb temalt välja mõista ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tekkimisega tekkinud kulud. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 306, 309 lg 3, 310, 311, 313, 315. Mari-Liis Avikson Kohtunik Reet Popova Rahvakohtunik Andrei Ionov Rahvakohtunik 9