Obsah (7)

§ 199§ 140§ 121§ 331§ 424§ 329§ 184

1-10-2288 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus 31.märtsil 2010.a., Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) 1-10-2288 (09230117293) Kohtukoossei

§ 199

lg 2 p 4- § 25 lg 2 ja § 65 lg 2 alusel – 9 kuud 16 päeva vangistust; 26.04.2004.a. Ida-Viru Maakohtu

§ 140lg 2 p 1,2,3, § 65 lg 1, § 64 alusel – 1a vangistust; 25.06.2007.a.

Harju Maakohtu (Liivalaia kohtumaja)

§ 121

, § 183 lg 2 p 1, § 64 lg 1 ja KRMS § 238 lg 2 alusel – 1 a 4 k vangistust; Tõkend Kaitsja 14.01.2008.a. Harju Maakohtu (Liivalaia kohtumaja)

§ 331, Kr

MS § 238 lg 2, karS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel – 1 a 4 k vangistust; 26.06.2008.a. Harju Maakohtu (Liivalaia kohtumaja)

§ 331ja § 65 lg 2 alusel – 3 k 1 p vangistust; 10.02.2009.a.

Harju Maakohtu (Liivalaia kohtumaja)

§ 424, Kr

MS § 238 lg 2 alusel – 3 kuud vangistust ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks; 16.05.2009.a. Harju Maakohtu (Liivalaia kohtumaja)

§ 329alusel – 2 k vangistust; 13.07.2009 vabanes pärast karistuse kandmist.

Väärteokorras 27-l korral karistatud (tl 30-39). vahistamine alates 15.10.2009.a. Kristina Suvalova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vadim Tšernjajev KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 15.10.2009.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Välja mõista Vadim Tšernjajev ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.1; § 175 lg.1 p. 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 10 875 ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 3 000 (kolm tuhat) krooni riigituludesse, menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiis nr AN-1098-09/4242 (06.11.2009.

1. a)kulud 1 510 (üks tuhat viissada kümme) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Vadim Tšernjajev 1-10-2288, kaitsjatasu”, „Vadim Tšernjajev 1-10-2288, sundraha“, „Vadim Tšernjajev 1-10-2288, menetluskulu“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: narkootiline aine – amfetamiini sisaldavad pulbrid - jäetud hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda –konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: raha summas kokku 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni, mis kantud Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontole kuni kohtuotsuseni- konfiskeerida ja kanda riigituludesse KarS § 832 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: valget värvi kilekott kirjaga „Apotheka“, tubakapakk kirjaga Habibi Water pipe tobacco, minigrip kilekotid (4 tk), teip, mis asuvad pitseeritud karbis, mida hoitakse kriminaalasja materjalide juures- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: mobiiltelefon NOKIA 1680c imei koodiga : 356841023797894 koos Zen 2 kõnekaardiga: xxx, mis asuvad pitseeritud karbis, mida hoitakse kriminaalasja materjalide juures- tagastada kohtuotsuse jõustumisel Vadim Tšernjajev´ile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Esitatud süüdistus: Vadim Tšernjajev’it süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult enne 15.10.2009.a. Tallinnas, kohtueelse menetlusega tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult 86,76 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 14,6 grammi) s.o narkootiline aine suures koguses. Omandatud narkootilist ainet kandis ta endaga kaasas kuni 15.10.2009. a, kella 03.33ni, mil ta Tallinnas, XXXjuures kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning ta narkootilise aine kinnipidamise käigus maha viskas. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS § 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani Vadim Tšernjajev toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulikul uurimisel kogutud tõendid: Süüdistatav Vadim Tšernjajev end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ning seletas, et vihavaenu temal tunnistaja vastu ei ole. 14.10.2009.a oli külas sõbra juures Lasnamäel Laagna rajoonis ning öösel otsustas minna koju. Mäletab, et oli maja juures, oli pime, võttis telefoni, tahtis helistada. Temale tuli vastu inimene ja kui olid kõrvuti siis ründas teda. Teda lükati maha ja see moment käest kukkus telefon. Mingit pakki tema ära visanud ei ole. Midagi käes temal ei olnud. Temale öeldi, et tema ei liiguks ja pandi käed raudu. Kuulis kui kohale tuli auto ja teda paigutati autosse. Autos sai teada, et see on narkopolitsei. Seejärel teda otsiti läbi, midagi ei leitud, öeldi, et kahtlustatakse narkootikumide käitlemises ja pandi kambrisse. Kaks nädalat hiljem see tunnistaja, tuli Arestimajja ja pakus koostööd narkoosakonnaga ja pakkus võtta kõik enda peale. Tema ütles, et ei saa neid aidata, kuna pole midagi korda saatnud ja teda pole mitte millegi eest vangi panna. Kunagi on karistatud narkootikumide, s.t. amfetamiini hoidmise ja tarvitamise eest, kuid praegu narkootikume ei tarvita. Raha 1 600 krooni võitis kasiinos. Tunnistaja TL kohtuistungil antud ütluste kohaselt temal süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole. Neil oli informatsioon, et süüdistatav võib narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegeleda ja seega otsustati isik kinni pidada. Eelmisel aastal Arbu tänaval, XXX15. oktoobril kella 3 paiku öösel pidas tema süüdistatava kinni. Kinnipidamise käigus tekkis rüselus, mille käigus süüdistatav kukkus selja peale maha ja tema kukkus sinna kõrvale. Sel ajal, kui tema üritas süüdistatavani jõuda, siis viskas süüdistatav ära valge kilekoti ja mobiiltelefoni, mis lendasid sõidutee äärde. Telefon oli sõidutee ääres ja vahe kilekotiga oli umbes meeter. Pakid, s.t. pakk ja mobiiltelefon, mis süüdistatav ära viskas olid sõidutee ääres kus oli puu. Pakk oli 3 hele kilekott ja see oli viskamise kohast kergesti leitav. Kust süüdistatav need esemed võttis seda ei näinud. Tema nägi liigutust kui süüdistatav paki viskas, vaatas kuhu suunas lendas. Süüdistatav viskas ära kaks eset, paki ja mobiiltelefoni. Tema seda pakki vaatama ei läinud, kuna tegeles süüdistatava kinnipidamisega, pakiga tegelesid teised töötajad. Enne kinnipidamist seal kus tema liikus, tema maas midagi ei näidud. Kriminaalmenetluses võeti need esemed ära menetlustoiminguga, s.t. sündmuskoha vaatlusega, mille viis läbi Andrus Kull. Tema andis teistele informatsiooni, et on seal üks kilekott, mida vaadati ja fikseeriti. On kindel, et esemete äraviskajaks oli süüdistatav, kuna nägi seda. Tema teada ei külastanud süüdistatavat kinnipidamiskohas, kuid võis ka käia, kuna käib paljude juures, sest vesteldakse tavaliselt kust on aine pärit, kellelt saadud, nii kogutakse informatsiooni järgnevaks tööks. Tegemist on tavapäraste tööülesannetega. Kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilised asjaolud: • • • Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemiga, millest nähtub, et vaatlusega tuvastati sündmuskoht Tallinnas Lasnamäe linnaosas, kus XXXoleva viiekorruselise korterelamu taga, Arbu 7 maja poolses küljes on ca 10 m kaugusel XXXmajast haljasalal, puu juures maas valget värvi kilekott kirjaga „Apotheka terve pere apteek“, milles sees pappkarp ( mõõtmetega 9x6x2,2
2. cm)kirjaga „Habibi“ ja selle kirja kõrval on kollast värvi banaani kujutised. Kirjeldatud paki sees on avatud otsast nähtaval minigrip kilekotid roosat värvi pulbrilise ainega. Pappkarbi kogukaal on ca 100 g. Pappkarbist ca 3 m suunaga Arbu tn 15 maja poole, sõiduteel, ca 0,8 m XXX maja poolsest kõnniteest on musta värvi mobiiltelefon Nokia imeikoodiga 356841023797894 ning simkaardipesas on Zen kõnekaart XXX, 15 cm eemal (XXX maja poole) on sõiduteel mobiiltelefoni korpusekaan. Kirjeldatud pappkarp (mõõtmetega 9 x 6x 2, 2) minigrip kilekottidega pakendati paberist ümbrikusse, suleti ja pitseeriti ning võeti sündmuskohalt kaasa. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa 1 joonis punasetäpiga märgitud koht kaardil on maas valget värvi kilekott kirjaga „Apotheka terve pere apteek“ milles sees pappkarp ( mõõtmetega 9x6x2,2
3. cm)kirjaga „Habibi“ ja selle kirja kõrval on kollast värvi banaani kujutised. Kirjeldatud paki sees on avatud otsast nähtaval minigrip kilekotid roosat värvi pulbrilise ainega. Musta täpiga märgitud koht kaardil on musta värvi mobiiltelefon Nokia imeikoodiga 356841023797894 ning simkaardipesas on Zen kõnekaart XXX, 15 cm eemal (XXX maja poole) on sõiduteel mobiiltelefoni korpusekaan. (kd 1 tl 3-5). Asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisa - fototabel, millega on vaadeldud 15.10.2009.a. sündmuskoha vaatlusel leitud ja ära võetud esemeid ja nimelt: valget värvi kilekott kirjaga „Apotheka terve pere apteek“ (fototabel nr 1); tubakapakk mõõtmetega 9x6x2,2 cm kirjaga „Habibi Water Pipe Tobacco“ ja selle kirja kõrval on kollast värvi banaani kujutised. Paki sees 4 tk minigrip kilekotti: 1 minigrip kilekott mõõtmetega 4,0x7,3 cm ja 3 minigripp kilekotti mõõtmetega 5,9x 9.8 cm (fototabel nr 2); musta korpusega mobiiltelefon Nokia 1680C imeikoodiga 356841023797894 koos Zen kõnekaart XXX. Mobiiltelefonil puuduvad välised silmaga nähtavad vigastused. Mobiiltelefonis ja SIM kaardil sisaldub informatsioon, s.t. infomenüü *100# Mama/M055542727- MT03.12.2954.a. Vadim Tsernjajevi juurest kinnipidamisel leitud ja ära võetud esemed- sularaha 1 600 krooni (16x100) (kd 1 tl.9-13). Narkootilise aine ekspertiisiakt nr AN-1098-09/4242, mille eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud roosakasvalge pulbriline aine kogumassiga 86,76 g sisaldab keskmiselt 23% amfetamiinsulfaati. Seega on pulbrilises aines 14,6 grammi amfetamiini ( kd 1 tl.16-17). 4 • • • • DNA ekspertiisiakt nr GE-1259-09/4241 eksperdiarvamuse kohaselt p 1 minigrip kilekotilt nr 2, 3, 4 järgi ei ole DNA profiilid kokkulangevad Vadim Tšernjajev võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Punkt 2 tubakapakilt võetud proovist saadi täielik segaprofiil. Saadud DNA Segaprofiil pole seostatav Vadim Tšernjajevi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Punkt 3 teibilt võetud proovist ei ole Vadim Tšernjajev võrdlusproovist määratletud DNA profiil seostatav segaproovist saadud DNA profiiliga. Punkt 4 minigrip kilekotilt nr 1 ( mis oli tubakapakis). Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Punkt 5 proovid kilekottide sangadelt saadi DNA analüüsi segaprofiilid. Saadud DNA profiilides ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suur arv näitab, et antud proovid on summa väga mitmete isikute DNA profiilidest, mistõttu ei ole need DNA profiilid kasutatavad usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks (kd 1 tl 19-22). Koopia Harju Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr 1-06-13941, millest nähtub, et Vadim Tšernjajev on süüdi mõistetud KarS § 183 lg 2 p 1 järgi ning asitõenditeks on olnud amfetamiini sisaldav pulber ja MDMA sisaldavad tabletid (kd 1 tl. 42-44). Tõend V. Tšernjajev’i maksustatava tulu kohta, mille kohaselt oli 2008.a. Vadim Tsernjajevi tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 5 636 krooni ( kd 1 tl. 65). Vadim Tšernjajevi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et 15.10.2009.a. kell 03.33 peeti Vadim Tšernjajev kahtlustatavana kinni ning Vadim Tšernjajev´i pidas kinni PP kriminaalosakonna narkokuritegude talituse politseivaneminspektor Taimo L . Vadim Tšernjajev kinnipidamise aluseks olid, et ta on tabatud kuriteo toimepanemisest või vahetult pärast seda ja kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule. Kinnipidamisel äravõetud objektiks olid seljas olnud nahktagi vasak poolsest küljetaskust 1600 krooni. Kahtlustatav palub teatada Margarita Tšernjajeva´le nr 63 62 595 ja 555 42 727 (kd 1 tl 66-68). Kohtulikul uurimisel avaldati ja uuriti lisaks eelpool toodule /kaitsja taotlusel/: • Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo vastus järelepärimisele, millest nähtub, et Vadim Tšernjajev viibis Põhja Prefektuuri arestimajas ajavahemikul 16.10.2009.a. kuni 16.11.2009.a. ning nimetatud ajavahemikul külastati teda kahel korral 19.10.2009.a. vandeadvokaat Kristina Suvalova ja 29.10.2009.a. narkokuritegude talituse politseivaneminspektor Taimo L . Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistaja ja kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis asub alljärgnevale seisukohale. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et puuduvad otsesed tõendid tema kaitsealuse süüstamiseks, süüdimõistvat kohtuotsust ei saa rajada oletustele, kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja tunnistaja TL ütlusi ei saa käsitleda usaldusväärsetena, kuna tunnistaja saaks olla tõendi koguja, kontrollija, mitte tõendi looja. Prokurör asus kohtuvaidlustes seisukohale, et tunnistaja TL ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka muud kriminaalmenetluse käigus läbiviidud menetlustoimingud. Tunnistaja TL saab anda ütlusi menetlustoimingu tegemise asjaolude kohta ning ka Riigikohus on asunud korduvalt oma lahendites seisukohale, et ei ole välistatud kohtumenetluses kohtueelses menetluses olnud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. 5 Kohus nõustub kaitsjaga osas, et tõepoolest on kohtueelses menetluses menetlustoimingu, s.o. kahtlustatava kinnipidamise teostajaks olnud Taimo L . Samas ei ole uurimisasutuse ametnik TL jätnud tõendeid kogumata ja andnud selle asemel menetluses ütlusi. Kohus on seisukohal, et vastavalt RKL 3-1-1-29-05 ei ole välistatud kohtumenetluses uurimisasutuse ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Kohus leiab, et TL on temale kinnipidamise käigus teatavaks saanud asjaolud, s.o. kahtlustatav on tabatud kuriteo toimepanemisest või vahetult pärast seda ja kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule fikseerinud nõuetekohaselt kahtlustatava kinnipidamise protokollis (kd 1 t lk.66-68), siis oli kohus õigustatud üle kuulama Taimo L ´t tunnistajana saamaks lisaandmeid selle kohta, kuidas ja kus kahtlustatava kinnipidamine toimus. Ka on Riigikohus oma lahendites 3-1-1-47-08 p 10; 3-1-1-42-05 märkinud, et arusaadavalt saab ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on kriminaalmenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Riigikohus on veel oma lahendis 3-1-1-47-08 p 12 leidnud, et lisaks väärteo- ja kriminaalmenetluse käiku puudutavatele asjaoludele on ka näiteks kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu osas võimalik menetlejat üle kuulata. Menetleja poolt tunnistajana antud ütlused võivad sellisel juhul olla vajalikud, kontrollimaks hilisema kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei esine olukorda, kus ametnik oleks jätnud menetlusseaduses sätestatud korras kogumata ja vormistamata tõendi, mida sooviti kasutada edasise menetluse käigus ja asunud selle asemel ise tunnistajana ütlusi andma, kuna on vormistatud nii sündmuskoha vaatlus kui ka asitõendi vaatlus. Samuti on vormistatud kahtlustatava kinnipidamine. Ka on Riigikohus oma lahendis 3-1-147-08 leidnud, et menetlusdokumendi sisu tegelikkusele vastavuse ja usaldusväärsuse kontrollimiseks on lubatav vajadusel täiendav menetleja ülekuulamine tunnistajana. Kohus leiab, et selliselt on toimitud ka käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel, mille tõttu tuleb politseitöötaja poolt kohtulikul arutamisel tunnistajana antud ütlused lugeda lubatavaks tõendiks. Tunnistaja TLütluste pinnalt on kohtul võimalik kontrollida menetlusdokumentides talletatud tõendusliku teabe õigsust - eelkõige nendes fikseeritud tõendamisesemeks olevat asjaolu, et süüdistuses märgitud ajal omandatud narkootilist ainet kandis Vadim Tšernjajev endaga kaasas kuni 15.10.2009.a, kella 03.33-ni, mil Tšernjajev Tallinnas, XXXjuures kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning ta narkootilise aine kinnipidamise käigus maha viskas. Kirjeldatud viisil tõendite kogumisega ei ole rikutud KrMS § 66 lg-st 2 tulenevat keeldu. Tunnistaja TLon andnud ütlusi selle kohta, et oli informatsioon, et isik võib narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegeleda ja seega otsustati isik kinni pidada. Eelmisel aastal Arbu tänaval, XXX15. oktoobril kella 3 paiku öösel pidas süüdistatava kinni, kinnipidamise käigus tekkis rüselus, mille käigus süüdistatav kukkus selja peale maha ja tema kukkus sinna kõrvale. Sel ajal, kui tema üritas süüdistatavani jõuda, siis viskas süüdistatav ära valge kilekoti ja mobiiltelefoni, mis lendasid sõidutee äärde. Telefon oli sõidutee ääres ja vahe kilekotiga oli umbes meeter. Pakid, s.t. pakk ja mobiiltelefon, mis süüdistatav ära viskas olid sõidutee ääres kus oli puu. Pakk oli hele kilekott ja see oli viskamise kohast kergesti leitav. Tema nägi liigutust kui süüdistatav pakki viskas, vaatas kuhu suunas lendas, tema seda pakki vaatama ei läinud, kuna tegeles süüdistatava kinnipidamisega, pakiga tegelesid teised 6 töötajad. Enne kinnipidamist seal kus tema liikus, tema maas midagi ei näidud. Kriminaalmenetluses võeti need esemed ära menetlustoiminguga, s.t. sündmuskoha vaatlusega, mille viis läbi Andrus Kull. Tema andis informatsiooni, et seal on üks kilekott, mida vaadati ja fikseeriti. On kindel, et esemete äraviskajaks oli süüdistatav, kuna nägi seda. Kohus nõustub prokuröriga, et tunnistaja ütluste TL ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka muud kriminaalmenetluse käigus läbiviidud menetlustoimingud. Nii nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa 1 jooniselt, et sündmuskoht asub tõepoolest Tallinnas Lasnamäe linnaosas, kus XXX(kd 1 t lk.3), nii nagu kinnitas ristküsitlusel ka tunnistaja L . XXXmajast haljasalal, puu juures maas valget värvi kilekott kirjaga „Apotheka terve pere apteek“ ( kd 1 tlk 3). Ka tunnistaja L kinnitas, et kott ja mobiiltelefon, mis süüdistatav ära viskas olid sõidutee ääres kus oli puu. Pappkarbist ca 3 m suunaga Arbu tn 15 maja poole, sõiduteel, ca 0,8 m XXXmaja poolsest kõnniteest on musta värvi mobiiltelefon Nokia imeikoodiga 356841023797894 ning simkaardipesas on Zen kõnekaart XXX (kd 1 tlk 3). Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa 1 joonis punasetäpiga märgitud koht kaardil on maas valget värvi kilekott kirjaga „Apotheka terve pere apteek“ milles sees pappkarp ( mõõtmetega 9x6x2,2
4. cm)kirjaga „Habibi“ ja selle kirja kõrval on kollast värvi banaani kujutised. Kirjeldatud paki sees on avatud otsast nähtaval minigrip kilekotid roosat värvi pulbrilise ainega. Musta täpiga märgitud koht kaardil on musta värvi mobiiltelefon Nokia imeikoodiga 356841023797894 ning simkaardipesas on Zen kõnekaart XXX, 15 cm eemal (XXX maja poole) on sõiduteel mobiiltelefoni korpusekaan. (kd 1 tl 3-5). Seega nähtuval sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa 1 jooniselt nähtub, et mobiiltelefon asetses tõepoolest rohkem sõidutee ääres kui valget värvi kilekott, nii nagu kinnitas ka tunnistaja TLeelrefereeritud ütlustega. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist on vaadeldud 15.10.2009.a. sündmuskoha vaatlusel leitud ja ära võetud esemeid ja nimelt: valget värvi kilekott kirjaga „Apotheka terve pere apteek“ (fototabel nr 1); tubakapakk mõõtmetega 9x6x2,2 cm kirjaga „Habibi Water Pipe Tobacco“ ja selle kirja kõrval on kollast värvi banaani kujutised. Paki sees 4 tk minigrip kilekotti: 1 minigrip kilekott mõõtmetega 4,0x7,3 cm ja 3 minigripp kilekotti mõõtmetega 5,9 x 9.8 cm ( fototabel nr 2). Pärast vaatlust on valget värvi kilekott kirjaga Apotheka terve pere apteek“ ja tubakapakk, milles 4 tükki minigrip kilekotti pulbrilise ainega saadetud DNA ja narkootilise aine ekspertiisi (kd 1 t lk. 9-13). Et sündmuskohalt leitud ja äravõetud ese, s.t. valget värvi kilekott sisaldas narkootilisi aineid on tuvastatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr AN-1098-09/4242, mille eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud roosakasvalge pulbriline aine kogumassiga 86,76 g sisaldab keskmiselt 23% amfetamiinsulfaati. Seega on pulbrilises aines 14,6 grammi amfetamiini ( kd 1 tl.16-17). Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistaja TL ütlustes, et mobiiltelefoni ja kilekoti, mille sees narkootiline aine viskas kinnipidamise käigus süüdistav ära. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistaja TL ütlustes menetlustoimingu, s.o. kinnipidamise täpse käigu kohta, kuna nii sündmuskoha vaatlusprotokoll ja asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab L ütlusi esemete, s.t. nii kilekoti kui mobiiltelefoni asukoha ja paiknemise kohta. Kohtul pole alust arvata, et ühes osas on tunnistaja andnud tõeseid ütlusi ja teises osas ebatõeseid ütlusi, s.t., et sündmuskohalt leitud esemete (nii valge kilekoti kui mobiiltelefoni) viskajaks oli süüdistatav. Kaitsja asus seisukohale, et kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava Vadim Tšernjajev kasuks. Kohus märgib, et süüdistatava kasuks tõlgendatakse ainult kõrvaldamata kahtlused, kuid kohtulikul uurimisel ei ole tõusetunud kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. 7 Riigikohus oma lahendis 3-1-1-8-10 p. 8 on märkinud, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (Vt RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08). Süüdistatava Vadim Tšernjajev ütlused, et tema mingit kotti ei ole kinnipidamisel ära visanud ja tema telefon kukkus maha kinnipidamise käigus, kuna tahtis helistada, ei ole usutav. Kohus ei pea eluliselt kuigivõrd usutavaks süüdistatava versiooni, et tema telefon kukkus maha kinnipidamise käigus, kuna puudub igasugune loogika süüdistatava ütlustes. Telefoni maha kukkumisel kinnipidamise ajal nagu väidab süüdistatav, oleks telefon kukkumise korral pidanud lebama jääma Tšernjajevi ja tunnistaja L juurde, mitte lebama kuskil meetreid eemal sõidutee ääres. Kohtu arvates ei ole „eluliselt usutav“, et telefon kukub maha just kohas kus juhuslikult lebab ka kilekott milles narkootiline aine ja seda kinnipidamise kohast eemal. Vastupidi kinnitab antud fakt kohtule süüdistatava tahtlust vabaneda mobiiltelefonist ja kilekotist, milles narkootiline aine. Siinjuures ei ole vaidlust, et mobiiltelefon, mis leiti sündmuskohalt oleks kuulunud kellelegi teisele isikule, mitte süüdistatavale. Kohus asub seisukohale, et nii kaitsja kui süüdistatava seisukoht, et kuna kilekotilt, milles narkootiline aine ei leitud süüdistatava DNA-d ja süüdistatav ei kandnud kinnipidamise ajal kindaid, ei oma antud kriminaalasjas tõenduslikku ja olulist tähtsust. Süüdistatava DNA mitte leidmine kilekoti sangadelt ei lükka ümber kohtulikul uurimisel tuvastatut. Samuti ei lükka ümber DNA ekspertiisi aktis toodu süüdistatavale esitatud süüdistust. DNA ekspertiisi aktis märgitud eksperdi arvamuse kohaselt punkt 5 proovid kilekottide sangadelt saadi DNA analüüsi segaprofiilid. Saadud DNA profiilides ilmsiks tulnud alleelide suhteliselt suur arv näitab, et antud proovid on summa väga mitmete isikute DNA profiilidest, mistõttu ei ole need DNA profiilid kasutatavad usaldusväärseks isiku kindlakstegemiseks (kd 1 tl 21), seega DNA ekspertiisi aktis toodu ei kinnita ega lükka ka ümber süüdistatavale esitatud süüdistust ning ei oma seejuures tõendusliku tähtsust Vadim Tšernjajev süüküsimuse lahendamisel. Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Lähtudes ülatooduga on vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatav Vadim Tšernjajev käitles (omandas, valdas) narkootilist ainet, mida kandis endaga kaasas kuni 15.10.2009. a, kella 03.33-ni, mil ta Tallinnas, XXXjuures kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning ta narkootilise aine kinnipidamise käigus maha viskas. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg.3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Vadim Tšernjajev kinnipidamise käigus Vadim Tšernjajevi poolt mahavisatud pakk sisaldas 86,76 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit. Puhtal kujul narkootilist ainet 14,6 grammi (kd 1 t lk. 16). Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav annus keskmiselt 130 mg (Terminology and Information on 8 Drugs“, NY 1998 (United Nations International Drug Control Programme); United Nations Office on Drugs and Crime „Ecstasy and Amphetamines Global Survey 2003 (UNODC). NY, 2003). Lähtudes eeltoodust piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1 300 mg (1,3
5. g)amfetamiini. Antud seisukohta toetab ka kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohus 1-05-1093). Süüdistatava Vadim Tšernjajev´ilt kinnipidamise käigus Vadim Tšernjajevi poolt mahavisatud pakis olnud aine kogusest piisab kümne kordselt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks. Lähtudes eeltoodust on täidetud KarS § 184 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Kohus leiab, et süüdistatav Vadim Tšernjajev on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega ning seega on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused täidetud. Kohus leiab, et Vadim Tšernjajev teadis, et ta käitles narkootilisi aineid ning seda suures koguses. Samuti leiab kohus, et süüdistatav käitles narkootilisi aineid omakasu eesmärgil, s.t. sihiga teenida majanduslikku kasu, arvestades aine kogust, kuna antud kogusest piisab kümne kordselt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.t. 100 doosi. Majandusliku kasu saamine on tõendatud eelkõige tõendiga isiku maksustatava tulu kohta (kd 1 tlk. 65), millest nähtub, et Vadim Tšernjajev´i legaalne tulu 2008.a. oli ainult 5 639 krooni. Samas puudub isikul legaalne sissetulek ning kinnipidamisel leiti ja võeti tema juurest ära sularaha summas 1600.- krooni ( kd 1 t. lk. 67). Kohus märgib, et ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga (RKKKo nr 3-1-1-32-05). Seega ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatava Vadim Tšernjajev´i näol on tegemist isikuga, kes on varem süüdimõistetud narkootilise aine, s.o. amfetamiini väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises (kd 1 t lk. 4244). Lisaks käsitleb kohus kaitsja kohtuvaidlustes märgitut, et puuduvad otsesed tõendid tema kaitsealuse Vadim Tšernjajev´i süüstamiseks ja süüdi tunnistamiseks Kohus nendib, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhulikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendeid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis (RKKKo nr 3-1-1-8-10 p 9, 10). 9 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Vadim Tšernjajev´i

§ 184lg.2 p.2 järgi kuriteo toimepanemine ning Vadim Tšernjajev tuleb süüdi mõista Kar

S § 184 lg.2 p.2 järgi. Vastavalt toimepandule tuleb Vadim Tšernjajev ´it karistada. Karistuse mõistmisel Vadim Tšernjajev ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid asjaolusid, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). Vadim Tšernjajev on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Vadim Tšernjajev ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Vadim Tšernjajev ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Vadim Tšernjajev ´it tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole tuleb Vadim Tšernjajev suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest tuleb Vadim Tšernjajev tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Vadim Tšernjajev suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest KarS § 184 lg 2 p 2 sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu 10 pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o. KarS § 184 lg 2 p 2 puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Vadim Tšernjajev käitles narkootilist ainet koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära KarS § 184 mõttes kümne kordselt. Vadim Tšernjajev näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Vadim Tšernjajev suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt karistatud vangistustega, sh samalaadse kuriteo eest ning uue kuriteo pani toime suhteliselt lühikese ajavahemiku möödumisel peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Sanktsiooni alammääras mõistetud karistus ei omaks ilmselgelt Vadim Tšernjajev suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Vangistusest vabanemise järel suhteliselt lühikese ajavahe möödumisel uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav Vadim Tšernjajev on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Vadim Tšernjajev `ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 10 875 krooni ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 3 000 krooni, menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiis nr AN-1098-09/4242 (06.11.2009.a) kulud 1 510 krooni riigituludesse. DNA ekspertiisi kulud jätab kohus riigi kanda, kuivõrd antud ekspertiis ei oma tähtsust Vadim Tšernjajev´i süü tuvastamisel. Kohus peab vajalikuks kohaldada antud asjas KarS §832 lg 1 sätteid ja konfiskeerib Vadim Tšernjajev´i kinnipidamisel leitud ja tema juurest ära võetud sularaha summas 1 600 krooni, kuna kohtul on alust eeldada, et Vadim Tšernjajev on saanud raha kuriteo toimepanemise tulemusena, tal puudub kindel sissetulek, töökoht. Ka ei ole Vadim Tšernjajev tõendanud kohtule, et sularaha summas 1 600 krooni on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kohtunik Rahvakohtunikud 11