4-09-14284 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- septembri 2010.a, Narva kohtumaja,
- Mai 2 Väärteoasja number 4-09-10206 Kohtunik Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Menetlusalune isik Vladimir Rezvukhin, isikukood 37808042255, elukoht XXX Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuur Väärteoasi Vladimir Rezvukhini kaebuse järgi Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkonstaabel Natalja Skvortsova 15.05.2009.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,09,
- Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: Vladimir Rezvukhin Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna välijuht politseileitnant Jüri Teslenko. Tunnistaja: O D RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 2 Tühistada Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkonstaabel Natalja Skvortsova 15.05.2009.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,09,006397 põhi- ja lisakaristuse määramise osas, ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Tunnistada Vladimir Rezvukhin süüdi Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 1200 (üks tuhat kakssada) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber
- Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord 1 4-09-14284 Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 22.10.2010.a.
- Kohus tuvastas 15.05.2009 Vladimir Rezvukhin’i suhtes oli Ida Politseiprefektuuri poolt tehtud väärteootsus, mille järgi V. Rezvukhin oli karistatud LS § 74’22 lg 2 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o. 2700 krooni ja LS § 74’22 lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmise näol 1 kuuks, selle eest, et 28.04.2009 kell 12.50 Narva linnas, Kreenholmi tn 17 juures juhtis mootorsõidukit Hyundai Tucson, reg. märk XXX AVA asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 74+/-3 km/h. 08.06.2009 Viru Maakohtusse saabus V. Rezvukhini kaebus Ida Politseiprefektuuri otsusele nr. 2330,09,006397, milles kaebuse esitaja palub lõpetada menetlus väärteoasjas VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt 28.04.2009a. juhtis kaebuse esitaja autot HYUNDAI TUCSON reg.nr. XXX AVA ja sõitis Kreenholmi tänaval Tartu Ülikooli Narva Kolledži suunas. Viaduktist alla sõites pööras ta vasakule ja jätkas teed Kerese tänaval selle Võidu tänavaga ristmikuni. Seejärel pööras ta paremale ja hakkas liikuma Võidu tänaval Tallinna mnt suunas. Mõisa tänava ristmikul pööras ta vasakule ja sõitnud veel 50 m edasi ning kuulis politseisireeni. Tema taga liikus politseiauto. Ta peatus. Tema auto juurde astus politseinik ning avaldas, et teda peatati kiiruse ületamise pärast. Tema kohe teatas, et tema sõiduk on tehniliselt korras ja vastavalt auto spidomeetri näidule tema ei ole kiirust ületanud ning sõitis 50 km/h kiirusega. Kaebuse esitaja on kindel oma veendumuses, kuna pidevalt kontrollis oma kiirust. Politseinik jäi oma arvamuse juurde. Tema palus täpsustada, kus politseiniku arvamusel toimus rikkumine. Politseinikud vastasid, et nende kiirusmõõteseade fikseeris kiiruse ületamise Kreenholmi tn. 17 juures. Kaebuse esitaja küsimusele, kuivõrd suur oli kiiruse ületamine, politseinikud vastasid, et kiirusemõõteseade fikseeris kiiruseks 74km/h. Pärast neid sõnu tema palus näidata talle rikkumise fakti, millest on nähtav, et nimelt tema on kiirust ületanud. Kaebuse esitajale öeldi, et seadme mälus on see näit fikseeritud ning võib kohtus näidatud olla. Talle isegi ei näidatud arvupilti seade monitorilt. Tema korduvalt avaldas, et politseiniku poolt näidatud mõõtetulemused ei ole tema omad. Tema arvates, mõõtetulemused võivad kuuluda mõnele teisele viaduktil sõitnud autole. See oli tumesinist värvi sõiduauto. Selle võis tõendada autojuht, kes viaduktil tema taga sõitis. See oli AUDI 80 auto reg.nr, XXX ATN. Ta mäletab auto numbri, kuna enne Kerese tänavale pööramist tema vaatas oma auto välispeeglisse. Politseinikud pakkusid talle väärteoasjas kiirmenetluse. Tema sellest loobus, kuna oli kindel, et ei ületanud linnas lubatud kiiruse. Politseinikud hakkasid üldmenetluse protokolli täitma, milles ta märkis, et mõõtetulemused talle ei kuulu. Pärast dokumentide vormistamist talle avaldati, et saan otsuse 28.05.2009a. Ida Politseiprefektuuri Narva Osakonna ruumis nr.
- Selles 28.04.2009a. üldmenetluse protokollis ta nõudis märkida tema soovi asja materjalide läbivaatamiseks kohtuistungil VtMS §8 lg 2 alusel. Tema avaldus väärteoasja kohtus läbivaatamiseks oli 2
(2)4-09-14284 jäetud ilma tähelepanuta. Väärteoasja materjalid jäid Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonda, mis kaebuse esitaja arvates, on tõsine §71 lg l VMS rikkumine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohus vaataks läbi asja täies mahus tõesti erapooletult erinevalt politseiametnikust. Kaebuse esitaja karistamise otsuse teinud ametnik on sama isik, kes on koostanud ka esimese protsessuaaldokumendi, 28.04.2009a, protokolli AB1115172, vanemkonstaabel Natalja Skvortsova. Protokollile lisatud dokumentides tunnistajana on mainitud O.D . See „tunnistaja" on politseiautos istuv teine politseinik. O.D ei saanud olla kaebuse esitaja arvates erapooletu tunnistajana, kuna ta on vanemkonstaabliga Natalja Skvortsovaga teenistussuhetes. 2. Kohtuistung Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Rezvukhin oma kaebuse juurde ning väitis, et politseitöötajate poolt fikseeritud kiirus ei kuulunud tema juhitud sõidukile. Politseitöötajad pole suutnud tõendada, et fikseerinud ja temale näidatud kiirus kuuluks tema juhitud sõiduautole. Väidab, et kiiruse mõõtmise kohast jäid kiirusemõõturile ette liiklusmärgid ja puuoksad, mis on vastuolus „Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise metoodika“ § 4 p-le 4, mille järgi sõidukiirust ei ole lubatud mõõta, kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid, sealhulgas puid, puuoksi, liiklusmärke või muid objekte. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud O D seletas kohtule, et töötab Narva politseijaoskonnas. 28.04.2009.a. oli koos inspektor Skvortsovaga valves. Nad olid Kreenholmi tn maja nr10 juures, seisid paremal tee ääres, mõõtsid kiirust nii samas suunas liikuvatel sõidukitel, kui ka viaduktilt allasõidul. Mõlemad jälgisid autode voolu. Skvortsoval oli radari pult käes. Mõõteriist on varustatud kiiruse mõõtmise funktsioonidega neile vastusõidul ning meilt meie suunas. Samuti näitab mõõteriist mõõdetava objekti kiirust, ning radaril on 3 välja – esimene väli näitab sõiduki kiirust, millele on suunatud mõõteriist, teine väli näitab kiireima objekti kiirust kolonnis, kolmandal väljal on näidatud meie auto kiirus. Radaril on kaks nuppu, ning näitusid saab fikseerida esimesel ja teisel väljal. Sihikut ei ole, on suunamine autodevoolule. Visuaalselt on näha milline auto sõidab kiiremini autodevoolus. Visuaalselt jälgisid, et sõitis maasturi tüüpi auto, alustas möödasõidu manöövri sooritamist. Reastus ümber vasakusse ritta ning sõitis alla valgusfooride juurde. Möödasõidumanöövri hetkel Natalja fikseeris kiireima objekti kiiruse, ning nad sõitsid sellele linnamaasturile järele. Peatusid, ning maasturi roolis istus Rezvukhin. Need, millises asendis olid näidud väljadel fikseerimise ajal, need ka jäävad. Kui Natalja Skvortsova vajutas kiireima auto kiiruseväljal, siis see ka jäigi. Fikseeriti kiiruseks 74 km/h. Visuaalselt tuvastasid, et just nimetatud linnamaastur liikus kõige kiiremini. Peatasid Rezvukhini Võidu-Mõisa tänavate ristmikul, baar Imbis`e vastas. Seni kuni järele jõudsid. Rezvukhin ütles, et võib-olla ta ületas kiirust, kuid mitte nii palju. Rezvukhinile näidati mõõtetulemust. Nad kutsusid Rezvukhinit oma autosse, Rezvukhin istus ja vaatas näitusid. Nad küsisid kas Rezvukhin on nõus või mitte talle demonstreeritud näiduga. Rezvukhin vastas, et ta ei ole nõus, ning Natalja Skvortsova hakkas koostama protokolli. Mõõteriist peale mõne aja möödumist nullib ise näidud. Kui kiirus on fikseeritud, pärast minutit 10-15 kiirusenäidud ise kaovad ekraanilt ära. Mõõteriista ei või kasutada kui läheduses asuvad raadiotornid, kõrgepingejuhtmed, ning kui on mingid takistused – tugev vihm, udu. Midagi segavat kiiruse mõõtmisel ja fikseerimisel nende ja Rezvukhini juhitud auto vahel ei olnud. Mõõturi monitoril kuupäeva ja kellaaega ei ole, see on tootjatehase poolt nii määratud. On näidatud ainult kiirus, km/h. Näidud nullivad automaatselt peale mõne aja möödumist. Kui auto on politseitöötajate vaateväljas, ning see auto sõidab teisest autost mööda ja selgelt kiiremini, siis leiab ta, et siin eksitust olla ei saa, mis auto liigub kõige kiiremini ja kellele mõõdetud kiirus kuulub. Mõõteriista kasutamise kaugus on kuni 1 km. Käesoleval juhul oli kaugus mitte enam kui 300 m. 3
(2)4-09-14284 Kohus samuti avaldas: • Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, millest tuleneb, et protokolli koostajaks on vanemkonstaabel N.Skvortsova ning seadme lugem on 74 km/h. Lubatud liikus mõõdetaval teelõigul on 50 km/h, kiirusemõõtmise lainedmääramatus on +/- 3 km/h. Juht ületas mõõdetaval teelõigul lubatud kiirust mitte vähem, kui 21 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Juht ei teinud märkusi antud protokolli kohta (T lk 11); • Väärteoprotokolli, millest nähtuvad V.Rezvukhinile süüks arvatud väärteo toimepanemise faktiliste asjaolude kirjeldus ning kvalifikatsioon, et protokolli koostajaks on N. Skortsova ning et V. Rezvukhin ei olnud protokolli koostamisega nõus, kuna radarinäit ei kuulu tema juhtidu autole (T lk 8). • Õiendi V. Rezvukhini karistamiste kohta väärteokorras, millest nähtub, et V. Rezvukhin on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest (T lk 12-14) Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas, et kiiruse ületamine V. Rezvukshini poolt on tõendatud ning kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Kohtuvälise menetleja esindaja oli siiski nõus karistuse kergendamisega V.Revukhini suhtes. 3. Kohtu seisukoht Kuulanud ära poolte seisukohti, kuulanud üle tunnistaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud muid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, kohus jõuab veendumusele, et Vladimir Rezvukhini kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et Vladimir Rezvukhin tõepoolest liikus linnamaastur Hyundai Tucson mööda Kreenholmi tänaval asuvat viadukti. Tunnistaja O D ütlustest tuleneb, et nimetatud sõiduauto liikus visuaalselt teistest kiiremini ning Hyundai Tucsoni kiiruseks oli fikseeritud 74 km/h. Politseiauto sõitis Hyundai’le järgi ning peatas V. Rezvukhini poolt juhitud autot Mõisa tänava alguses. Autojuht V. Rezvukhinile oli kiirusemõõturi näit demonstreeritud. Tulenevalt tunnistaja O. D ütlusest kiiruse mõõtmist teostas vanemkonstaabel Skvortsova, just Skvortsova fikseeris V. Rezvukhini juhitud sõiduauto kiirust, Skvortsova koostas Rezvukhini suhtes väärteoprotokolli, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning teostas menetlusaluse isiku ülekuulamist. Tunnistaja ütlustest tulenevalt on tuvastatud, et kiiruse mõõtmist segavaid asjaolusid või taksitusi kiiruse mõõtmisel ei esinenud. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja O. D ütlustega ning kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendatud, et Vladimir Rezvukhin 28.04.2009 kell 12.50 Narva linnas, Kreenholmi tn 17 juures juhtis mootorsõidukit Hyundai Tucson, reg. märk XXX AVA asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 21 km/h võrra, sõites kiirusega 74+/-3 km/h, mis on kvalifitseeritav LS § 74’22 lg 2 järgi. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et menetlusalusele isikule oli mõõteseadme näit demonstreeritud ning kiirusemõõteseadme näiduks oli 74 km/h. Vastavalt KrMS § 66 tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et tunnistaja O.D ei asunud nimetatud väärteoasjas menetleja rolli, seega tema ütlustel on käeoleva asja lahendamisel tõendi väärtus. Eelpoolnimetatud tõendite kogumiga on ümber lükatud V. Rezvukhini väide, et tema liikus kogu aeg kiirusega 50 km/h ning jälgis spidomeetri näitu. Ei vasta seadusele V. Rezvukhini väide, et tema õigusi on oluliselt rikutud sellega, et vaatamata tema nõudmisele väärteoasja lahendamiseks kohtus, asi oli lahendatud kohtuvälise menetleja poolt. Kohus märgib, et vastavalt VtMS § 83 väärteoasja arutab maakohtunik, kui väärteoasja 4
(2)4-09-14284 arutades on vaja otsustada aresti mõistmine (…). Vastavalt VtMS § 84 asja kohtuse saatmise vajalikkuse üle otsustab kohtuväline menetleja. Võttes arvesse kaebuse esitaja väidet, et tema töötab äriühingu juhatajana ning temal on sõiduauto juhtimise luba vajalik töö teostamiseks, samuti kohtuvälise menetleja seisukohta, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse on võimalik kergendada, peab kohus võimalikuks tühistada Ida Politseiprefektuuri otsuse põhi- ja lisakaristuse määramise osas, ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus tunnistab Vladimir Rezvukhin’it süüdi Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi ning mõistab talle karistuseks rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 (üks tuhat kakssada) krooni. Kohtuotsus on tehtud tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 2; § 133 -135. Pavel Gontšarov Kohtunik 5
(2)