4-09-6861/6

4-09-6861 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2010.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-09-6861 Kohtunik Pavel Gontšarov Väärteoasi /kaevatav otsus Menetlusalune isik/kaebuse Anatoli Pokrovski kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 01.04.2009 üldmenetluse otsusele väärteoasjas 2330,09,
2. Anatoli Pokrovski /isikukood 37407302228, elukoht: XXX/ esitaja Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuur, Narva politseiosakond /asukoht: Vabaduse 5, 20303Narva, e-post: ida.narva-pj@politsei.ee/ Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Anatoli Pokrovski kaebus rahuldamata ja Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 01.04.2009.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2330,09,003848 Anatoli Pokrovski karistamisest liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o 4200 (neli tuhat kakssada) krooni ja liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 01.11.2010.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna konstaabel Mihhail Denissov koostas 13.03.2009.a Anatoli Pokrovskile väärteoprotokolli (AB 1115061) selle eest et ta samal päeval kell 18.10 juhtis mootorsõidukit väljaspool asulat sõidukiirusega 115 km/h +/- 4km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus Anatoli Pokrovski LE § 124 p 2 1 4-09-6861 22 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 74 lg 2 järgi. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov karistas Anatoli Pokrovskit väärteoasjas nr 2330,09,003848 01.04.2009.a tehtud otsusega rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, so. 4200 krooni LS § 7422 lg 2 järgi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks LS § 7422 lg 4 järgi. Viru Maakohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja Anatoli Pokrovski kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist rahatrahvi suuruse osas, palub teha uue otsuse millega määrata talle karistus 30 trahviühikut, so 1800 krooni ja tühistada otsus juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kaebuse esitaja kohtuistungist osa võtta ei soovi. Kaebuse esitaja ei vaidlusta õigusrikkumise toimepaneku fakti, kahetseb tehtut tervikuna ja täielikult, kuid leiab et määratud karistus on ülemäära range ja palub alandada karistuse suurust. Maksimaalne trahv, mis on ette nähtud liiklusseaduse § 7422 lg 2 on 100 trahviühikut, so. 6000 krooni. Väärteootsuses on kirjas et süüd raskendavad asjaolud puuduvad, kuid vaatamata sellele määrati trahv praktiliselt maksimaalses suuruses, so. 70 trahviühikut 4200 krooni. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise osas palub kaebuse esitaja arvesse võtta, et ainuke tuluallikas on palk ja kaebuse esitaja töötab varustajana. Kui võetakse ära juhtimisõigus, siis jääb kaebuse esitaja ilma võimaluseta teenida elatusvahendeid. Kohus saatis Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonnale kaebuse ärakirja. Ida Prefektuuri vastuse kohaselt nõustub viimane kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palub otsuse tegemisel arvestada sellega et menetlusalune isik on varem korduvalt toime pannud liiklussüütegusid. Kohtuväline menetleja palub jätta lisakaristus muutmata ning leiab et see on õiglane ja preventiivselt õigustatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kohus leiab, et Anatoli Pokrovski poolt liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, tegu on õigesti kvalifitseeritud ja menetlusaluse isiku tegevusele on antud õige hinnang. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses juhul, kui kaebuse koopia on saadetud kohtumenetluse teisele poolele, selgitatud tema seisukoht kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Pooled on teatanud et on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 2, 22). Kaebuse esitaja ei vaidlusta lubatud suurima sõidukiiruse ületamist, kuid leiab, et kuna süüd raskendavad asjaolud puuduvad siis on määratud trahvisumma ülemäära suur ning tulenevalt sellest et kaebuse esitaja töötab varustajana jääb ta lisakaristuse tühistamata jätmisel ilma võimalusest teenida elatusvahendeid. 2 4-09-6861 Liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (tl 10) menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (tl 9) ning tunnistaja J V ülekuulamise protokolliga (tl 11) on tõendatud, et 13.03.2009 Anatoli Pokrovski poolt juhitud mootorsõiduki BMW 530D, registreerimismärgiga 775 TES, kontrollimisel Tallinn – Narva maantee 204 kilomeetril, kus lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 90 km/h, mõõtis Ida Politseiprefektuur liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadega Stalker DSR 2X DP009668 Anatoli Pokrovski mootorsõiduki kiiruseks 115 km/h, ning arvestades kiiruse mõõtmise laiendmääramatust: +/- 4 km/h, ületas Anatoli Pokrovski lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 21 km/h. Samuti nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et Anatoli Pokrovski on avaldanud, et ta ületas kiirust ning radari näitu ja videosalvestist on talle näidatud ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist, et kiiruse mõõtmisel kasutati videotehnikat ning et menetlusalusele isikule on näidatud seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmistulemused on fikseeritud nõuetekohaselt kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (tl 10) ehk menetlustoimingu protokollis, mis vastab VTMS § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude asjaolude kõrval ka märgitud andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud VTMS § 19 lg 1 p 6 nõuded. Märgitud tõenditega on tõendatud asjaolu, et Anatoli Pokrovski eelpool märgitud kuupäeval s.o. 13.03.2009 kella 17.25 ajal juhtis, eelpool nimetatud mootorsõidukit kiirusega 115 km/h alal, kus oli lubatud sõidukiiruseks 90 km/h st. ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust 21 km/h. Anatoli Pokrovski’le süüks arvatav väärtegu, mis on LS § 7422 lg 2 so. mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis asulavälisel teel, kus on lubatud sõita 90 kilomeetrit tunnis (LE § 124 p 2) – loeb kohus õigesti kvalifitseerituks. Märgitud väärteo toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kohtuväline menetleja on viimasele karistuse mõistmisel arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisega ja karistus LS § 7422 lg 2 järgi so. rahatrahv summas 4200.- krooni on määratud eelnevat arvestades. Kohus juhib tähelepanu sellele, et Anatoli Pokrovski teades, et teda on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ka varem korduvalt karistatud ja et tema sissetulek sõltub autojuhilubade olemasolust, oleks pidanud seda enam jälgima oma liiklusalast käitumist. Vastavalt LS § 7422 lg-le 4 võib kohus või kohtuväline menetleja sama paragrahvi 2 lõikes sätestatud süüteo, so. mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 40 kilomeetrit tunnis, lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni. Käesolevas väärteoasjas võeti kohtuvälise menetleja otsusega menetlusaluselt isikult mootorsõiduki juhtimise õigus ära kaheks kuuks. Kohus peab põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist. Lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse üle otsustamisel arvestab kohus, et Anatoli Pokrovski’t on 13.03.2009 rikkumisele eelneva 2 aasta jooksul karistatud nii LS §-de 7435 lg 1, 7437 lg 1, 7416 kui ka LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest ja need karistused on kehtivad. Peale 13.03.2009 rikkumist on Anatoli Pokrovski’t karistatud LS §-de 7432 lg 1, 7431 lg 1, 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on Anatoli Pokrovski kaebuse alusel kohtu poolt tühistatud 1-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine, kuna kohus leidis et rahalisest karistusest piisab, et avaldada positiivset mõju Anatoli Pokrovski käitumisele. Et varasemad karistused oleksid mõjutanud Anatoli Pokrovskit õiguskuulekale käitumisele ning veennud teda õigusrikkumisele järgneva karistuse vältimatuses, tema käitumisest liikluses ei nähtu ja seda kinnitavad üheselt ka menetlusalusele isikule eelnevalt määratud arvukad karistused. 3 4-09-6861 Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 23.01.2009 määratud karistus ja rikkumisele eelnenud kahe aasta jooksul lisaks veel viiel korral määratud karistused teiste liiklusalaste õigusrikkumiste eest väljendavad kohtu hinnangul menetlusalusel isikul ebaõige liiklusalase käitumisviisi kinnistumist ning sellises olukorras on tema õiguskuulekale käitumisele mõjutamiseks lisakaristuse kohaldamine vältimatult vajalik. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloom ja varasemad karistused liiklusalaste väärtegude eest viitavad sellele, et Anatoli Pokrovski on liikluses hoolimatu ja ohtlik ning lisakaristuse kohaldamine ja seeläbi tema liiklusest kõrvaldamine on vajalik tagamaks nii isikule enesele kui ka kaasliiklejatele ohutum liiklus kui ka mõjutamaks nii teda ennast kui teisi liiklejaid tulevikus õiguskuulekale käitumisele. Selline karistuste rohkus ja liikluseeskirja nõuete järjekindel teadlik ja tahtlik rikkumiste iseloom näitab ilmselgelt seda, et kaebuse esitaja suhtub liikluskorda üleolevalt. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust ei veena ümber ka kaebuse esitaja poolt kaebuses avaldatud kahetsus toimepandu suhtes. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga kes osaleb liikluses mootorsõiduki juhina tööülesannete tõttu, millest sõltub ka tema sissetulek, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liiklunõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab väärteo toimepanija majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei halveneks karistuse tõttu. Menetlusalune isik pidanuks seda väga hästi teadma, kuivõrd tal on liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest määratud eriliigiliste karistuste osas juba rikkalik kogemus olemas. Kohus leiab, et kaebuse esitaja välja toodud tegurid pole taolised, mis ei võimaldaks Anatoli Pokrovskile lisakaristuse kohaldamist. Kaebuse esitajal on võimalik liigelda ühistranspordiga ning vajadusel kasutada liiklemiseks teiste isikute transporditeenuseid. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-40-04 rõhutanud, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - peab arvestama ka süüdlase isikut. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kõiki asjaolusid, sealhulgas Anatoli Pokrovski isikut ja tööalaseid tegureid nende kogumis hinnates lisakaristuse määramine põhjendatud, kuna kohus on veendunud, et sellisel juhul on kõige efektiivsemalt võimalik kaebajat mõjutada edaspidistest rikkumisest hoiduma, sest kaebaja karistusregistri väljavõtte (tl 23-24) kohaselt ei ole leebemad karistused selleks seni piisavalt mõjuvad olnud. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud KarS § 56 lg 1 sätestatuga. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus teeb otsuse lähtudes eeltoodust ning juhindudes VtMS §-dest 132-135 Pavel Gontšarov Kohtunik 4