1-10-2470 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2010. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Tõlk Anna Jänes Prokurör Lõuna Ri

§ 139lg 2 p 1, 3 – Kr

K § 15 lg 2 alusel tingimisi vabadusekaotus 3 kuud katseajaga 1 aasta; 2. Tallinna Linnakohtu 05.09.2000.

§ 139lg 2 p 1, 3 alusel tingimisi vabadusekaotus 3 kuud katseajaga 1 aasta; 3.

Harju Maakohtu 26.02.2004.

§ 139lg 2 p 1, 2, 3 alusel vangistus 1 aasta; 4. Pärnu Maakohtu 20.01.2005. a otsusega mõisteti Kar

S § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel vangistus 2 aastat. Lõplikuks karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel ja KarS § 74 alusel tingimisi vangistus 1 aasta 4 kuud katseajaga 2 aastat;

1. Harju Maakohtu 02.10.
2. a otsusega mõisteti KarS § 184 lg 2 p 2 alusel vangistus 3 aastat. Lõplikuks karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 4 aastat 4 kuud;
3. Harju Maakohtu 21.09.
4. a otsusega mõisteti KarS § 184 lg 2 p 2 alusel vangistus 3 aastat. Lõplikuks karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 4 aastat 4 kuud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa, lk 92-93) on Andrei Mjagkovi vangistuses distsiplinaarkorras karistatud kahel korral, viimati 22.09.2010 kartseriga. Vabanedes asub elama vanemate juurde aadressil xxx. Käesoleval ajal õpib Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 7 klassis; eesti keele oskus on puudulik, motivatsioon vabaduses edasiõppimiseks ja enesetäiendamiseks on madal. Vabaduses omas enda sõnul stabiilset sissetulekut, ent ametlikult on töötanud lühiajaliselt. Tartu Vangla 29.09.
5. a andmetel on rahalisi nõudeid kinnipeetava vastu summas 80 974.67 krooni, vabanemisfondis on 5413.94 krooni. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta vabaduses alkoholi harva, narkootikume (amfetamiini, kanepit) tarvitas 2003 aastani. Tartu Vangla hinnangul on Andrei Mjagkovi näol tegemist impulsiivse isikuga, sellele viitavad korduvad kuriteod, varasem sõltuvusainete tarvitamine ning tagajärgedega mittearvestamine. Esinevad raskused oma käitumise analüüsimisel, ei teadvusta oma kuritegelikku käitumist. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Kriminaalhooldusametniku arvamusest (isiklik toimik II osa, lk 95-96) nähtuvalt on Andrei Mjagkovil olemas vabanemisel nii kindel elu- kui ka töökoht, samuti toetav lähivõrgustik. Varasemalt on Andrei Mjagkovi karistatud kriminaalkorras korduvalt narkootikumide käitlemise eest. Kokku on teda kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas viibib teist korda. Kuritegu, mille eest Andrei Mjagkov praegu karistust kannab, oli sooritatud katseajal. Samuti ei täitnud kinnipeetav katseajal korrektselt registreerimiskohustust ning tarvitas alkoholi. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on hariduse ja eriala puudumine, võlgade olemasolu, väljakujunenud kriminogeenne käitumismuster ja elustiil, sõltuvusprobleemid. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav Andrei Mjagkov avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. 2 Kaitsja toetas kaitsealuse taotlust ja leidis, et on olemas alused Andrei Mjagkovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokuröri arvamuse vabastamiseks. kohaselt puuduvad alused Andrei Mjagkovi ennetähtaegseks KOHTU SEISUKOHT KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Mjagkovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andrei Mjagkov on käitunud pika ajavahemiku vältel õigusvastaselt, teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Teda ei ole uutest kuritegudest eemale hoidnud kriminaalhooldusele allutamine ning uued kuriteod on oma laadilt muutunud varasematest ohtlikemaks. Süüdimõistetul on kalduvus nii varavastaste kui ka rahva tervise vastaste kuritegude toimepanemisele. Praegu kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest, kusjuures erinevate kohtuotsustega on Andrei Mjagkovi karistatud üle 40 kuriteoepisoodi eest, mis seisnesid narkootilise aine vanglasse toimetamises. Vangla ja kriminaalhooldusosakonna arvates eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Vangistuses viibides on Andrei Mjagkov rikkunud distsipliini kahel korral, viimati karistati 22.09.
6. a. Kuigi Andrei Mjagkovil on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, ei ole kohtul vaatamata sellele tekkinud kindlat veendumust, et ta ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Süüdimõistetut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja jätkanud nende toimepanemist ka vanglas ning varem mitte allunud kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna puudulikust analüüsivõimest ja sõltuvusainete probleemidest tingituna ei suuda ta suure tõenäosusega katseaega edukalt läbida ega alluda kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Järelikult on tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu liiga ennatlik ja tal on vaja jätkata vangistuse kandmist. Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 900.- krooni, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Andrei Mjagkovilt välja mõista. Rutt Teeveer Kohtunik 3