Obsah (5)

§ 101§ 139§ 1952§ 40§ 141

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. novembril 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-10-12499 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör Margit Pärn Kr

§ 101

p 4, 7 järgi ja karistati 14 aasta pikkuse vabadusekaotusega;

§ 139

lg 2 p 1, 2 järgi karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega;

§ 1952

järgi karistati 2 aasta pikkuse vabadusekaotusega.

§ 40

lg 1 alusel loeti liitkaristuseks 14 aastat vabadusekaotust ning karistuse kandmise alguseks määrati 02.05.

1. Tartu Ringkonnakohus jättis 05.04.
2. a otsusega Valga Maakohtu 30.01.
3. a otsuse kriminaalasjas nr 1-313/2000 muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.05.2000 ja lõpeb 01.05.
4. Raivo Reimund on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Valga Maakohtu 03.04.
5. a otsusega

§ 141lg 3 p 1 järgi 7 aasta pikkuse vabadusekaotusega, mis Harju Maakohtu 15.09.1992.

a määrusega kvalifitseeriti ümber

§ 141lg 2 p 2 ja § 107 lg 1 järgi.

Tartu Maakohtu 22.09.

1. a määrusega kriminaalasjas nr 1-09-12632 jäeti Raivo Reimund Valga Maakohtu 31.01.
2. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 13.10.
3. a määrusega. Tartu Vangla leiab, et Raivo Reimundi ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 19% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 17%. Kriminaalhooldaja ei nõustu Raivo Reimundi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isik pani viimati toime raske isikuvastase kuriteo, mis näitab, et ta ei ole teadvustanud kuritegeliku käitumisega seotud riske ega ole valmis muutuma. Kohtumenetluse poolte seisukohad Raivo Reimund seletas, et on nõus vabanema elektroonilise valve alla, kui teda muudel tingimustel ei vabastata. Elama asuks ta esialgu ema juurde Helmesse. Edaspidi saaks ta tööd tänavakivide paigaldajana ning tööandja garanteeriks ka elukoha. Vanglas töötab ta treiallukksepana, sääste on 20 000 krooni ringis. Ta on aru saanud, et on väga palju elus valesti teinud, suhtumine elusse on muutunud ja on viimane võimalus midagi õigesti teha. Prokurör on seisukohal, et Raivo Reimundit ei ole võimalik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Ta on toime pannud raske kuriteo kättemaksu ajendil, kandmata karistuse osa on veel pikk. Ta on korduvalt karistatud, ei sobi kriminaalhooldusele, tal on kriminaalsele subkultuurile omased hoiakud. Kaitsja leiab, et pole ühtegi argumenti, miks ei saaks Raivo Reimundit karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Karistuse mõistmisel on kuriteo asjaolusid arvesse võetud, ta on kandnud ära enamuse karistusest, üle 2/3 ja KarS § 76 lg 2 annab aluse sellise isiku vabastamiseks, kuritegu enam hinnata ei saa. Raivo Reimund on vanglas läbinud viha juhtimise programmi, mida kohus vajalikuks pidas, ta on eriala omandanud, töötab, kogunud raha ja teinud kõik, et pöörduda ellu tagasi. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Raivo Reimund tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Tartu Maakohtu määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel vabastamata, määrus jõustus 13.10.
4. a. Vastavalt vangistusseaduse §-le 76 lg 3 kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 2 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Käesolevaks ajaks on möödunud enam kui aasta tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Kuna Raivo Reimund on talle mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt 2/3, on olemas formaalne alus tema enne tähtaega tingimisi vabastamise otsustamiseks ilma elektroonilist valvet kohaldamata. Raivo Reimund on andnud nõusoleku ennetähtaegsel vabastamisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.
5. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul on Raivo Reimundi tulevane elukoht (xxx) sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektroonilise valve kohaldamise eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustuse kohaselt alahindab Raivo Reimund hoolimata vangistuse ajal läbitud rehabilitatsiooni programmist, alkoholi tarbimisega seonduva probleemi olemust. Kuigi sõnades on Raivo Reimund valmis end muutma, nähtub toimikust, et tal ei ole ettekujutust, kuidas seda teha ning ta rõhutab enda tegudes keskkondlikke mõjureid ja juhuseid. Seega ei ole ta mõistnud asjaolusid, mis on viinud kuritegude toimepanemiseni ja vanglakaristuseni. Raivo Reimundit on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Ta on kandnud pikaajalist vangistust röövimise ja üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest (lõi kannatanut noaga) ning käesoleval ajal kannab ta karistust kõige raskema isikuvastase kuriteo – teise inimese tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et ennetähtaegsel vabastamisel ei tohiks kaaluda enam kuriteo asjaolusid. KarS § 76 lg 3 kohaselt peab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama esmajärjekorras just kuriteo toimepanemise asjaolud. Kohtu hinnangul on Raivo Reimund toime pannud tapmise sellistel asjaoludel, mille eest mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja tuleks kõne alla pärast enamuse karistusaja ärakandmist. Praeguseks on Raivo Reimundil veel kandmata karistust üle kolme aasta. Kuigi Raivo Reimund on karistuse kandmise viimastel aastatel käitunud hästi, osalenud erinevates programmides, töötanud ja teinud endast kõik, et oleksid olemas eeldused vabanemisel pöörduda normaalse elu juurde, ei pea kohus eeltoodud asjaoludel tema ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ka koos elektroonilisele valvele allutamisega. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 2328 krooni, mis tuleb Raivo Reimundilt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 3