1, § 114 p.1, 4 järgi Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav Aleksandr Šubin - Elukoht: XXX, isikukood 37107313724, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kohtulikult karistatud, viimane kord: 13.11.1996.a. Narva Linnakohtu poolt § 100 järgi 9 aastat vabadusekaotust, KrK § 41 alusel 11 aastat vabadusekaotust. Tõkend – vahistamine alates 25.05.2007.a. Kaitsja Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Aleksandr Šubin süüdi tunnistada
Aleksandr Šubin süüdi tunnistada
1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Aleksandr Šubin süüdi tunnistada
1 mõista Aleksandr Šubinile kuritegude kogumis, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Aleksandr Šubinile karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust.
2 alusel mõistetud karistus suurendada Narva Linnakohtu 13.11.1996.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 6 kuud) võrra ja mõista Aleksandr Šubinile 13 (kolmteist) aastat 6 kuud vangistust. Aleksandr Šubini karistuse kandmise aja alguseks lugeda 25.05.2007.a. Aleksandr Šubini suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Asitõendid: džemper, püksid, sokid, särk, taburet, puuluisk, kardin, puidust näpitstangid – hävitada. Välja mõista Aleksandr Šubinilt riigituludesse kohtukulud: 14 089 (neliteist tuhat kaheksakümmend üheksa) krooni 20 senti õigusabi osutamise eest eeluurimisel kaitsja Tatjana Massalina poolt, 234 (kakssada kolmkümmend neli) krooni 30 senti kriminaalasja materjalide koopiate valmistamise eest, 84 087 (kaheksakümmend neli tuhat kaheksakümmend seitse) krooni 50 senti ekspertiisi läbiviimise eest, 7920 (seitse tuhat üheksasada kakskümmend) krooni õigusabi osutamise eest kohtuistungil kaitsja Tatjana Massalina poolt, 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni kannatanu Sirje Salumäe transpordikulude eest, samuti sundraha summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Pank või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049900. Kohtukulud võib tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates, märkides maksedokumendil, et tasutakse kohtukulusid, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid maksva isiku nimi, või selle isiku nimi, kelle eest tasutakse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole riigi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kaudu, teatades Narva Kohtumajale kirjalikult apellatsiooni esitamisest 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohus tuvastas Aleksandr Šubinit süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobe seisundis 10.04.2006.a. öösel korteris, asukohaga XXX, isiklike suhete pinnal peksis elukaaslast S S käte ja jalgadega vastu pead ja keha. Oma tegudega Aleksandr Šubin pani toime teise inimese peksmise, s.t.
Samuti tema, 2006.a. suvel, kasutades juurdepääsu oma vanaema H O pangakontole, tegutsedes H O vara omastamise eesmärgil, võttis Hansapangas kannatanu pangakontolt maha raha summas 10 000 krooni. 2
1 ettenähtud kuriteo. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise, olles alkoholijoobe seisundis, 18.05.2007.a. kell 22.00, korteris asukohaga XXX, tegutsedes oma XXXX.a. sündinud vanaema H O tapmise eesmärgil, isiklike suhete pinnal, teadvustades, et tekitab talle erilisi kannatusi, peksis teda käte ja jalgadega, samuti puidust liistutükiga /tabureti osaga/ vastu pead ja keha, tekitades hulgalisi verevalumeid näo, pea, rindkere, kaela, üla- ja alajäsemete piirkonnas, verevalumid südamepauna koes, keeleluu parema ja vasaku sarve murru, vasaku rangluu kahekordse killunenud murru ja rindkere kinnise tömbi trauma, millega kaasusid hulgalised roiete murrud, millele järgnes traumaatiline šokk, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Peale peksmist jättis kannatanu abita, kes ei saanud iseseisvalt liikuda, kinnises korteris, kus oli avastatud tema surnukeha 24.05.2007.a. Oma tegudega Aleksandr Šubin pani toime teise inimese tapmise piinaval viisil, ning pannes toime tapmise vähemalt teist korda, s.t.
Kohtuistungil Aleksandr Šubin tunnistas oma süüd talle esitatud süüdistuses osaliselt:
1 järgi tunnistas süüdi täielikult, kuna tõepoolest peksis S S olles tugevas alkoholijoobe seisundis ning varastas vanaemalt 10 000 krooni;
tõepoolest jõi 80%-list viina ja oli vanaema peale väga vihane ja raevunud sellepärast, et ta lubas M Š lõhkuda välisukse luku, ise ta ei peksnud vanaema, vaid peksid kaks kurjategijat, ning osa temast, s.t tema isiksus jagunes kaheks osaks: üks osa viibis koridoris ning vastu oma tahtmist osales vanaema peksmises, ning teine osa viibis lähedal korteris ja jälgis toimuvat pealt. Pekstes läbi vanaema, kaks kurjategijat lahkusid korterist. Kohtuistungil ülekuulatud: - - - kannatanu M Š selgitas, et süüdistatav on tema poeg, kellega ta ei saanud läbi, kuna süüdistatav tegi vanaemale liiga: nõudis temalt raha, võttis ära tema pensioni, ei toitnud teda, mõnitas teda. Hakkasid kaduma vanaema asjad: lauanõud, voodipesu. Poja sõnade järgi, ning hiljem ka vanaema sõnade järgi, teadis Aleksandri poolt 10 000 krooni vargusest, mille vanaema oli matuse jaoks hoidnud. Ta tahtis ema enda juurde võtta, kuid vanaema keeldus, kartes, et süüdistatav viib korterist välja kõik asjad ja ei maksa korteri eest. Alates 2005.a. juulist vanaema ei saanud enam käia ja talle oli vaja abi käimisel. Vanaema tahtis süüdistatava korterist välja kirjutada, selle eest süüdistatav ähvardas teda peksmisega, rääkis „Löön maha“ (урою), s.t. tapan ära, tahtis saata ta vanadekodusse. Aleksandr püüdis visalt vormistada vanaema korterit enda nimele. 24.05.2007.a., kui päästetöötajad ukse maha murdsid, leiti vanaema surnuna. Isiklikult nägin sel päeval vanaema näol suurt hematoomi, mida 18.05.2007.a. ei olnud. Korterivõtmed olid ainult Aleksandr Šubinil. Poeg on oma iseloomu poolest agressiivne, ning alkoholijoobe seisundis on ta psühhopaat. kannatanu S S andis ütlusi, et 10.aprillil 2006.a. saabus Šubin korterisse, asukohaga XXX, hilisel ajal, alkoholijoobe seisundis, ning hakkas teda käte ja jalgadega peksma, tirima teda juustest, kägistama. Peale peksmist oli vanaema pikemat aega psühhiaatri juures ravil. tunnistaja T H andis kohtus ütlusi, et kannatanu H O , vahetult enne oma surma, helistas talle telefoni teel ja kaebas, et lapselaps jättis ta korterisse üksi, ravimiteta, toidu ja joogita, ta tunneb end halvasti, ribi on katki, vajab väga ravimeid. Tuli helistada M Š , kes tuli kohe ema juurde kohale, kuid H ei saanud ust avada ja palus ukse maha lõhkuda. Kohalejõudnud päästeteenistus lõhkus ukseluku ja M Š andis emale süüa. Samal päeval H O ütles, et kardab jääda korterisse, ta kartis just lapselast Aleksandrit, ta oli väga suur hirm. 3
Süüdistatav Šubin samuti tunnistas täielikult oma süüd 10 000 krooni varguses oma vanaema – kannatanu H.O pangaarvelt 2007.a. suvel selgitades, et osa rahast ta kulutas enda tarbeks. 5
1 järgi, kui võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Šubin ei tunnistanud end süüdi 18.05.2007.a. kannatanu H.O tapmises, ehkki ta ei eitanud seda, et osales koos teise kahe isikuga tema peksmises. Kohtuistungil Šubin keeldus nimetamast neid kahte isikut, ehkki talle on teada nende nimed, ning selgitamast, miks ta varem ei ole rääkinud nende kohalolekust. Samuti Šubin ei suutnud selgitada, millega ja mille eest ta peksis kannatanut. Samal ajal toimepandud kuriteo motiivina nimetas kahe kurjategija soovi takistada tal ümber vormistada vanaema korterit tema nimele. Kohus hindab kriitiliselt süüdistatava ütlusi kannatanu peksmises kõrvaliste isikute osalemisest ja leiab, et need on ilmselgelt väljamõeldud. Kohtu arvamusel, Šubin, asetades sündmuse pilti kõrvalisi isikuid, järgib ainult üht eesmärki – näidata end paremast küljest, esitledes end mingil määral kannatanuna, pannes sellega kogu vastutuse raskuse teistele. Üksnes see, et Šubin ilma mingi põhjuseta keeldus nimetamast neid isikuid, tõendab seda, et need isikud lihtsalt ei eksisteeri reaalsuses. Peale selle, tunnistaja S.A ei ole maininud mingitest kõrvalistest isikutest kannatanu korteris. Kohtuistungil A andis ütlusi, et, viibides 18.05.2007.a. õhtul kannatanu korteris, kuulis, kuidas Šubin kaks tundi karjus oma vanaema peale, samuti kuulis kolinat, mis sarnanes kukkumisele. Järgmisel päeval Šubin tunnistas talle seda, et ta tõstis käe vanaema vastu. Ei ole alust mitte usaldada tunnistaja A ütlusi, kuna tal ei ole mingeid põhjusi varjata korteris kõrvaliste isikute viibimise fakti, kui see tõesti oleks aset leidnud. See asjaolu, et oma varemates ütlustes kohtueelsel uurimisel A jättis ütlemata mõned olulised momendid, iseenesest ei sea kahtluse alla tema ütluste õigsust asjas, kuna ta täiesti loogiliselt selgitas ära selle põhjuse. Lähtudes kirjeldatust, kohus hindab süüdistatava väidet selle kohta, et peale tema osalesid H O tapmises veel kõrvalised isikud, kui paljasõnalist ning asja materjalidega tõendamata. Kohtuliku uurimise käigus kannatanu M Š , tunnistajate H , T , A ja H O ütlustega on tuvastatud, et viimasel ajal süüdistatav tegi oma eakale vanaemale liiga, hoolitses tema eest halvasti, vestlustes temaga soovis talle surma. 18.05.2007.a. süüdistatav korraldas kannatanu H.O skandaali, mille pealtnägijaks oli tunnistaja A . Selle põhjuseks oli H.O tütre, kannatanu Šubina, palvel välisukse luku lõhkumine, kus elasid süüdistatav ja vanaema, kes ei olnud võimeline iseseisvalt liikuma. Äkilist iseloomu omava süüdistatava jaoks, kellel olid lisaks sellele oma emaga vaenulikud suhted, mis olid sealhulgas seotud H.O korteri pärimisega, oli see tugevaks ärritavaks faktoriks, millega hiljem kaasnes, tema poolt sel õhtul kange alkoholi /80% viina/ tarvitamise foonil, kannatanu peksmine. Süüdistatava enda ütluste järgi toimus vanaema peksmine 18.05.2007.a. õhtul, ning eelmisel päeval oli vanaemaga skandaal lõhutud lukkude pärast. Naaber T kuulis läbi seina, kuidas lapselaps ja vanaema skandaalitsesid. Sama selgub ka A sõnadest, et 18.05.2007.a. õhtul Šubin karjus vanaema peale kella kahe paiku, vanaema toast oli kuulda kolinat, nagu oleks midagi kukkunud, kõrvalisi isikuid korteris ei olnud, ning hommikul Šubin teatas, et ta tõstis vanaema vastu käe, peksis teda. 6
p.1, 4 järgi, kui teise inimese tahtlik tapmine piinaval viisil, isikuna, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise. Tapmise motiiviks olid isiklikud, Šubini ütluste järgi, keerulised suhted, mis olid tekkinud tema ja kannatanu vahel viimasel aja jooksul. Kannatanu Š sõnade järgi Aleksandr püüdis visalt saavutada vanaemalt korteri vormistamist tema nimele. Kuid vanaema kartis pärandada korterit lapselapse Aleksandrile, kartis, et ta visatakse tänavale. Selle kohta andis ütlusi H O . Šubini tahtlusest kannatanu O tapmiseks tõendavad objektiivselt järgmiste asjas tuvastatud asjaolude kogum, ja nimelt: kannatanu peksmine käte ja jalgadega elutähtsatesse organitesse, samuti kuriteo vahend (taburet, mille katkisel osal on vastavalt DNA ekspertiisile, avastatud bioloogiline materjal, mis on kokkulangev H O DNA profiiliga), s.o kuriteo vahend, millega objektiivselt võib põhjustada surma, ning surma põhjustamiseks piisava jõuga. Süüdistatava teod on kvalifitseeritud õigesti
114 p.1 järgi. Tekitades maaslamavale ja vastupanuvõimetule kannatanule hulgalisi elupuhuseid vigastusi, süüdistatav oli teadlik, et 7
Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu süüdistatava ebatavalise väljendusele, et vanaema peksid kaks kurjategijat ja osa temast, s.o tema isiksus jagunes kaheks osaks: üks osa temast viibis koridoris ja vastu oma tahtmist osales vanaema peksmises, ning teine viibis kõrval. Kuid antud ütluste analüüsimisel kohus arvestab seda, et enne vanaema peksmist Šubin tarvitas kanget alkoholi – 80%-list viina. Kohtul ei tekkinud kahtlust süüdistatava psüühilise seisundi suhtes, kuna ta andis mõistlikke, täpseid ja loogilisi ütlusi kuriteo episoodide osas, mida ta tunnistas. Süüdistatava versiooni vanaema peksmise kohta kahe kurjategija poolt, kohus tunnistas väljamõelduks, eesmärgiga viia kohut eksitusse, vähendada sellega oma vastutust. Kohtumeditsiiniline ekspertiis ei leidnud Šubinil selliseid psüühilisi kõrvalekaldumisi, mis oleks määratletud haigusena. Kohtuistungi käigus on saadud tõendid, mis tõendavad süüdistatava Šubini teadlikest, tahtlikest ja sihikindlatest tegudest kannatanu H O surmavate kehavigastuste tekitamisel, on samuti tuvastatud vahetu põhjuslik seos kannatanule raskete kehavigastuste tekitamise ja saabunud surma vahel, kuna kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse kohaselt rindkere kinnine tömp trauma, millega kaasusid hulgalised roiete murrud, millele järgnes traumaatiline šokk, oligi vahetu surma põhjuseks. Analüüsides süüdistatava Aleksandr Šubini ütlusi selle kohta, et tal oli raske oma raevu ja vihaga toime tulla, samuti analüüsides kannatanu M Š ütlusi poja agressiivsuse, tema ähvarduste kohta, arvestades Šubini poolt toimepandud kuritegude jõhkrat iseloomu, tema kalduvust kangete alkohoolsete jookide tarvitamisele, kohus leiab, et antud asjaolu tõendab süüdistatava Šubini poolt suurt ohtu ühiskonnale. Šubini süü talle inkrimineeritud kuriteos on tõendatud tema enda ütlustega, S A , kannatanute, tunnistajate ütlustega, ning toimiku materjalidega. Kohtul ei ole alust mitte usaldada kannatanute, tunnistajate ütlusi, kuna need on järjepidevad, loogilised, teineteisega kooskõlas. Süüdistatava ütlustega osas, kus ta mainib kahest kurjategijast, kes peksid vanaema, kohus ei usalda, kuna need on vastuolus toimiku 8
1 järgi õigesti. Aleksandr Šubinit iseloomustavate toimiku materjalidest nähtub, et ta on varem kohtulikult karistatud analoogse kuriteo toimepanemise eest, karistatus ei ole karistusregistrist kustutatud, ta ei töötanud. Süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid antud asjas ei ole tuvastatud. Karistuse määramisel kohus, juhindudes
astme kuritegu, süüd raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumine, Šubini isiksust, asja tehiolusid /toimepandud kuritegude jõhkrat iseloomu/. Arvestades ülaltoodut, kohus jõuab järeldusele, et on otstarbekas mõista süüdistatav Aleksandr Šubinile reaalne karistus vähemalt 12 aastat vangistust, kuna
Kuna Narva Linnakohtu 13.11.1996.a. kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus moodustab 1 aasta 6 kuud, siis kohus kohaldab
MS § 309-315. Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik Reet Popova Aime Semjonova Rahvakohtunikud Tõlk Valentina Michelson on hoiatatud vastutusest
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.