ja § 199 lg 1 järgi Aleksei Rjabkovil -
p. 4 järgi üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Valeri Kornatšjov
Süüdi mõista Valeri Kornatšjov
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista Valeri Kornatšjovile liitkaristus 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 13.03.2009.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi mõista Aleksei Rjabkov
p. 4 järgi ja karistada vangistusega 10 aastat.
lg 6 ja
otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra (3 aastat 10 päeva) ja mõista Aleksei Rjabkovile liitkaristus 13 aastat ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 13.03.2009.a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Valeri Kornatšjovilt riigituludesse: 1)sundraha 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni, 2)1/2 surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumusest – 3400.- krooni, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus 4644.- krooni, 3)kaitsjatasud 22 772.- krooni. Välja mõista Aleksei Rjabkovilt riigituludesse: 1)sundraha 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni, 2)1/2 surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumusest – 3400.- krooni, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus 4644.- krooni, 3)kaitsjatasud 22 612.- krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedpank, viitenumber
Samuti süüdistatakse Valeri Kornatšjovi selles, et tema ajavahemikul
Aleksei Rjabkovi süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud teise inimese tahtliku tapmise, taas korduvalt ajavahemikul
p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Süüdistatavate ütlused Valeri Kornatšjov tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. Tunnistas end süüdi varguses, samuti SGi peksmises, kuid eitas tapmise tahtlust. Valeri Kornatšjovi ütluste kohaselt lõi ta SGit kõigepealt käega hooga vastu nägu, millest viimane pikali vajus. Seejärel peksis jalgadega vastu ribisid kolm-neli korda. Mingil momendil kaotas SG teadvuse ja koos Aleksei Rjabkoviga lohistasid nad ta magamistuppa voodisse. Peale seda jätkati köögis joomist. Kolmenelja tunni pärast läks ta kontrollima, mis seisundis SG on ja siis ta enam ei hinganud. Ta rääkis sellest ka Aleksei Rjabkovile ja üheskoos viidi SG surnukeha rõdule ning kaeti vaibaga kinni. Laip oli rõdul nii kaua kuni tuli SGi tütar ja ajas nad korterist välja. Enne lahkumist oli aga vaja laibast lahti saada. Kuna laip tavalisse kotti ei mahtunud, ütles Aleksei Rjabkov, et ta lõikab laiba tükkideks. Koos tassiti SGi laip rõdult vannituppa, kus Aleksei Rjabkov selle tükeldas. Peale tükeldamist panid nad tükid kolme kilekotti ja need omakorda kahte musta spordikotti ja ühte suurde kollasesse kilekotti ning viisid tükid Harku järve jääle kõrkjatesse. Tükkide peale laotasid valge lina ja puistasid veidi lund. Varguse süüdistuse kohta selgitas Valeri Kornatšjov, et leidis elutoas asetsenud sektsioonkapist kolm või neli kullast hambakrooni koos plaadiga ja viis pandimajja. 3 Aleksei Rjabkov ei tunnistanud end süüdi SGi peksmises ega tapmises, kuid tunnistas end süüdi laiba tükeldamises. Aleksei Rjabkovi ütluste kohaselt enne SGi peksmist viimane karjus seltskonnas viibinud Lnimelise naise peale ja lõi Ll nina katki. Sellega seoses pahandas Valeri Kornatšjov S, öeldes, et ärgu tõstku kätt naisterahva vastu. Ta ei näinud, kes alustas kaklust, kuid kaklus Valeri ja Svahel läks tõsiseks. Ta tõusis püsti, vaevu jalgadel seistes püüdis nende vahele astuda, lükates neid teineteisest eemale, mis aga ei õnnestunud. Valeri oli üsna hoos ja peksis Ska jalgadega. Peale peksmise lõpetamist hakkas S halb, ta nägu oli verine ja ta vajus pikali. Seejärel viis Rjabkov koos Valeri Kornatšjoviga S teise tuppa. Edasised Aleksei Rjabkovi ütlused laiba rõdule viimise, laiba tükeldamise ja Harku järve jääle peitmise kohta kattuvad kaassüüdistatava ütlustega. Muud tõendid Süüdistatavate ütlusi SGi laiba tükeldamise ja tükeldatud laiba viimise kohta Harku järve jääle kõrkjatesse kinnitavad tunnistajate JA, AA ja EH ütlused. 2009.a. veebruari lõpus või märtsi algul jalutas JA koeraga Harku järve jääl ja koer leidis pilliroost märja lina alt lihatükke, mille küljes olid karvad või juuksed. Tunnistaja teatas sellest politseile. Kohale sõitis politseipatrull, mille koosseisus oli ka Ants A . Kohtuistungil tema tunnistajana antud ütluste kohaselt olid roostikus katte all inimkeha tükid, eraldi jalad, käed ja pea. Lisaks JA ja Ants A ütlustele tõendavad laiba tükeldamist ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega. Vaatlusprotokolli kohaselt oli Harku järve jääl roostikus valge linase riidega kaetult tükeldatud meesterahva laip (I kd. lk.3-169. Tunnistaja EH kinnitas, et nägi 2009.a. veebruari keskel ühel päeval naabri SGi korterist väljumas meesterahvaid suure ruudulise kotiga. Ta osutas kohtus süüdistatava Valeri Kornatšjovi peale, väites, et see isik on väga sarnane esimesena naabri korterist väljunud meesterahvaga. Tunnistaja EHütlused on kooskõlas Valeri Kornatšjovi ütlustega selles, et kottidega, mille sees olid laiba tükid, korterist väljudes kohtasid nad trepikojas neile võõrast isikut. SGi surma põhjuseks ekspertiisiaktis nr. 132 antud eksperdiarvamuse kohaselt oli kehatüve kinnine tömp trauma üleneva käärsoolekinnisti rebendi ja verevalumiga, mõlemapoolsete roidemurdudega mitmel keha anatoomilisel joonel (kokku 9 roide murdu, neist parempoolse IV roide kaksikmurd), verevalumitega roidemurdusid ümbritsevates pehmetes kudedes, paremal pool nimmelihastes ning paremat neeru ja neerupealist ümbritsevates pehmetes kudedes ning nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega kehatüvel; vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust (verikõht) ning kujunes välja traumaatiline šokk. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. Kõik need vigastused on elupuhused, tekitatud lühikest aega enne surma saabumist suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel (I kd. lk. 27). Eksperdiarvamuse kohaselt on eluohtlikud kehavigastused tekitatud korduvatest jõulistest löökidest kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega, nende hulgas ka saabastatud jalaga. Võimalik et osad vigastused kehatüve piirkonnas võivad olla tekitatud jalgadega horisontaalasendis viibinud kannatanu kõhu ja rindkere piirkonda hüppamisest. Seega kinnitab eksperdiarvamus Valeri Kornatšjovi ütlusi SGi löömise kohta jalgadega ja löögi suuna kohta ülevalt alla. Kohus ei nõustu Aleksei Rjabkovi kaitsja seisukohaga, et Aleksei Rjabkovi poolt SGi peksmine ei ole tõendatud ja Aleksei Rjabkov vastutab vaid
lg 1 järgi kuriteo varjamise eest juhul, kui Valeri Kornatšjov mõistetakse süüdi esimese astme kuriteos. Kohus soostub prokuröri seisukohaga, et ka Aleksei Rjabkovi osas on tõendamist leidnud tema osavõtt SGi peksmisest. Seda tõendavad kaassüüdistatava Valeri Kornatšjovi eeluurimisel antud ütlused, millised avaldati kohtus mitte seoses vastuoludega ütlustes, vaid seoses meenutamisega. Nimelt teatas Valeri Kornatšjov kohtus, et ta ei mäleta, kas Aleksei Rjabkov peksis S või ei. Avaldatud ütlustes räägib aga Valeri Kornatšjov, kuidas olukord läks pinevaks ja kuidas Ljoša (s.t. Aleksei) lõi 4 parema käega S nina pihta, nii et ninast hakkas verd jooksma, kuidas Ljoša peksis kätega S ning aeg-ajalt ka kägistas ja kuidas Ljoša lõi S ka jalgadega . Prokuröri korduvatele küsimustele, kas ta rääkis eeluurimisel tõtt ja kohtus enam neid sündmusi ei mäleta, vastas Valeri Kornatšjov jaatavalt. Aleksei Rjabkovi kaitsjale teatas aga vastuseks, et eeluurimisel uurijale ei rääkinud ta Aleksei Rjabkovi kohta 100%-lise kindlusega, vaid tal olid Rjabkovi osas kõhklused. Eeltoodust nähtuvalt andis Valeri Kornatšjov kohtus ühe ja sama asjaolu kohta erinevatele küsijatele erinevad vastused. Kohus suhtub siiski kriitiliselt Valeri Kornatšjovi ütlustesse vastuseks Aleksei Rjabkovi kaitsjale, et ta kohtueelses menetluses ülekuulamisel Aleksei Rjabkovi kohta ütlusi andes ei olnud päris kindel ütluste õigsuses. Kui milleski kaheldakse või ei olda päris kindel, siis selliselt end ka väljendatakse, nagu näiteks: ei mäleta täpselt, ei näinud, ei oska öelda, ei ole kindel, vms. Ülekuulamisprotokollist, millest meeldetuletamiseks laused kohtuistungil avaldati, ei nähtu, et Valeri Kornatšjovil oleksid olnud kõhklused. Seega on kohus seisukohal, et kuna Aleksei Rjabkovil oli katseaeg seoses tema karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, ei taha Valeri Kornatšjov kohtus tema peale rääkida, vaid püüab teda päästa tapmise eest süüdi mõistmisest. Aleksei Rjabkovi poolt SGi peksmine on tõendatud ka tunnistaja L T ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt peksid Snii Valeri kui Aleksei. Kohtuistungil kuulati üle ka tunnistaja TD , kelle ütluste kohaselt ei näinud ta S löömist, kuid teadis öelda, et hakati kaklema. Kes kaklesid, seda ta ka öelda ei osanud, kuna lahkus köögist suurde tuppa. Aleksei Rjabkovi kaitsja küsimusele aga, kas ta isiklikult nägi Rjabkovi poolt S löömist, vastas tunnistaja jaatavalt. Seoses vastuoludega kohtus antud ütlustes ja vastuoludega kohtus ja eeluurimisel antud ütlustes avaldati prokuröri taotlusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, kus ta on öelnud, kes keda lõi. Nende ütluste kohaselt lõi algul S V, seejärel hakkasid S peksma nii Valeri kui Aleksei. Vastuolusid ütlustes tunnistaja põhjendada ei osanud, kord ütles, et rääkis uurijale tõtt, siis jälle, et uurija pani tema ütlused valesti kirja. Seega on tunnistaja TD ütlused peksmise asjaolude kohta vastuolulised ja põhjendused ütluste erinevustes segased. Kuna ta ei suutnud kohtus mõistusepäraselt ja arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, ei saa teda kui tunnistajat usaldada ja tema ütlused kui ebausaldusväärsed tuleb tervikuna tõendite kogumist kõrvale jätta. Kohtus üle kuulatud tunnistajad VS ja VG peksmist pealt ei näinud ega osanud selle kohta ka ütlusi anda. Tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud Valeri Kornatšjovi ja Aleksei Rjabkovi poolt SGi peksmine, millega põhjustati kannatanule eluohtlikud kehavigastused ning mille tagajärjel SG suri oma korteris. On tõendamist leidnud, et mõlemad süüdistatavad viisid SGi surnukeha korteri rõdule ning mitme päeva pärast, kui tapetu tütar Marjana SG neid korterist välja ajas, tassisid mõlemad süüdistatavad tapetu rõdu pealt vannituppa, kus Aleksei Rjabkov laiba tükeldas. Seejärel pakkisid nii Valeri Kornatšjov kui Aleksei Rjabkov tükid kotti ja viisid Harku järve jääle roostikku, et varjata tapmise toimepanemist. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist süüdistatavate kavatsus tappa SG, kuid isiku süüditunnistamiseks
Riigikohtu otsusest nr. 3-1-1-28-01 tuleneb, et „…kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel“. Seega tuleb tuvastada, kas süüdistatavad pidasid võimalikuks peksmise tagajärjel surma saabumist ja kas nad möönsid seda. Surnu ekspertiisiaktis nr. 132 oleva eksperdiarvamuse kohaselt asusid eluohtlikud kehavigastused kõhuõõnes (käärsoolekinnisti rebend ja verevalum, verevalumid nimmelihastes), neeru ja neerupealise piirkonnas ja rinnakupiirkonnas (üheksa roidemurdu), lisaks nendele oli hulgaliselt mitteeluohtlikke vigastusi näos, kaelal, kätel ja jalgadel. Sellest järeldub, et kannatanut peksti üle terve keha, sealhulgas ka elutähtsatesse piirkondadesse, millisteks on kindlasti kõhuõõs ja rinnakupiirkond, kus asuvad kopsud ja süda. Peksti ka jalgadega ja Valeri 5 Kornatšjovi ütluste kohaselt suunaga ülevalt alla. Kohus on seisukohal, et pekstes rusikate ja jalgadega valimatult keha erinevatesse piirkondadesse, sealhulgas ka elutähtsatesse osadesse nagu rindkere ja kõht, peab tavalise elukogemusega isik võimalikuks, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskema tagajärje ja möönab surma saabumise võimalikkust. Eeltoodu alusel pidasid ka Valeri Kornatšjov ja Aleksei Rjabkov võimalikuks SGi surma saabumist peksmise tagajärjel ja kuigi nad otseselt tema surma ei soovinud, möönsid nad seda. Seega panid tapmise toime kaudse tahtlusega. Valeri Kornatšjovi kaitsja ei nõustunud kuriteo kvalifikatsiooniga
järgi, leides, et tegemist on provotseeritud tapmisega ja taotles kuriteo ümberkvalifitseerimist
§-le 115. Kaitsja seisukohalt provotseeris SG oma õigusvastase käitumisega süüdistatava Valeri Kornatšjovi õigusvastasele tegevusele. Kannatanu õigusvastane käitumine (provokatsioon) seisnes kaitsja arvates selles, et vahetult enne peksmist solvas SG Valeri Kornatšjovi elukaaslast VSsellega, et tegi talle siivutuid ettepanekuid, püüdis VStahte vastaselt astuda temaga intiimvahekorda ja kasutas VSsuhtes füüsilist vägivalda. Kuna VS oli Valeri Kornatšjovi elukaaslane, oli vägivald toime pandud temale lähedase isiku suhtes. Valeri Kornatšjov oli sellest hingeliselt erutatud ja ärritatud, mille mõjul ja tagajärjel lõi SGit paar korda käega ja jalaga. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu.
järgi kvalifitseeritakse tapmine, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Tunnistaja VSütlustega on küll tõendatud, et ajal, mil ta oli SGiga korteris kahekesi, kasutas SG tema suhtes vägivalda, mis seisnes juustest haaramises ja peaga vastu seina löömises, kuid ei ole tõendatud, et see oli SGi peksmise ajendiks. Valeri Kornatšjov ise on peksmise põhjuse kohta andnud kohtus vastuolulisi ütlusi. Prokuröri küsimusele: „Kuidas selle probleemi lahendasite“, vastas Valeri Kornatšjov: „Ma tahtsin kohe S lüüa, kuid V keelas mind. Ma ütlesin Se, et kui veel midagi sellist juhtub, saab sul olema halb ja siis hakkasime koos alkoholi tarvitama“. Kaitsja küsimusele: „Kuidas reageerisite peale seda, kui saite V teada, et kannatanu oli püüdnud temaga vahekorda astuda“, vastas süüdistatav Valeri Kornatšjov: „Püüdsin V eest välja astuda, kuid V rahustas mind. Siis ütlesin Se, et esimesel korral neelan selle alla, kuid kui see veel juhtub, löön ta mättasse…“ Kuna ka kaitsja küsimusele antud vastusest ei tulenenud, et peksmise põhjuseks oleks olnud SGi poolt Viktoria suhtes toimepandud vägivald ja ahistamine, esitas kaitsja otse suunava küsimuse „Kas lõite kannatanut V ja L eest välja astudes“, millele Valeri Kornatšjov vastas jaatavalt. Samuti vastas ta Aleksei Rjabkovi kaitsja küsimusele, miks ta S lõi :“Astusin oma abikaasa ja ka L eest välja…“. Seega andis Valeri Kornatšjov peksmise põhjuse kohta seoses VS vastuolulisi ütlusi. Kohus püüdis seda vastuolu kõrvaldada ning kohtu küsimusele, kuidas ta seletab seda, et ükskord ütleb, et neelab SGi käitumise V suhtes alla, aga teinekord jälle, et hakkas kannatanut peksma, vastas Valeri Kornatšjov, et ta peksis kannatanut ikkagi L eest. Ka kaassüüdistatava Aleksei Rjabkovi ütluste kohaselt tahtis Valeri Kornatšjov, kui sai teada, et S oli V külge löönud ja teda ka füüsiliselt löönud, S lüüa, kuid V rahustas ta maha ja Valeri ei löönud S, nende vahel oli vaid tõsine jutuajamine. Samuti tuleneb Aleksei Rjabkovi ütlustest, et SGi peksmine toimus hoopiski järgmisel päeval seoses sellega, et SG lõi Ll nina katki. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei ole tõendamist leidnud peksmise põhjusena SGi käitumine VSsuhtes, mis omakorda välistab kuriteo kvalifitseerimise
Valeri Kornatšjov ise jäi lõpuks seisukohale ja ka Aleksei Rjabkovi ütlustest tulenevalt ajendas SGit peksma kannatanupoolne vägivald L T suhtes. Viimane küll ise ei mäletanud kohtus, kas S lõi teda või ei, kuid tunnistas, et tal oli nina verine. L löömist kinnitas aga kohtus ka VS, kelle ütlustest tulenevalt tiriti S peale L löömist eemale ja talle anti vastu hambaid, et ta rahuneks. Kuna ta tegeles L näolt vere pühkimisega, siis ta kõike ei näinud, pealegi läks varsti teise tuppa magama. 6 Kuna L T ei olnud Valeri Kornatšjovile lähedane isik, siis tema suhtes SGi poolt toimepandud vägivald, isegi kui see oli SGi peksmise põhjuseks, ei anna alust kvalifitseerimaks kuritegu
Seega on kuritegu Valeri Kornatšjovi suhtes kvalifitseeritud õigesti
Aleksei Rjabkovi suhtes on kuritegu samuti õigesti kvalifitseeritud
Laiba tükeldamine on iseseisev kuritegu ja kvalifitseeritav
148 järgi. Kui aga laiba tükeldamine toimub tapmise varjamiseks, on see hõlmatud mõrva koosseisust ja ei moodusta kogumit
§-ga 148. Sellest tulenevalt ei olegi süüdistatavate poolt toime pandud laiba tükeldamine eraldi kvalifitseeritud. Valeri Kornatšjov tunnistas end täielikult süüdi SGile kuulunud hambakroonide äravõtmises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Peale süüdistatava ütluste on vargus tõendatud ka Tallinnas asuva pandimaja töötaja SH ütlustega, mille kohaselt käis Valeri Kornatšjov pandimajas kaks korda. Esimesel korral ainult uuris, kas võetakse vastu hambakulda, teisel korral aga tuli juba hambakroonidega. Tunnistaja kinnitas, et tegi isiku ID-kaardist koopia ja sõlmis lepingu. Nimetatud dokumendid andis tunnistaja politseile üle ja need on lisatud ka kriminaalasja juurde. Tegemist on Valeri Kornatšjovi dokumendiga ja Valeri Kornatšjovi ja pandimaja vahelise pandilepinguga. Samuti rääkis tunnistaja VG , et ta käis kord Valeri Kornatšjoviga pandimajas, sest viimane tahtis nelja kullast hambakrooni panti anda. Kuritegu on toime pandud kavatsetult ja kvalifitseeritud õigesti
Tapetu tütar Marjana SG loobus kohtus tsiviilhagist süüdistatavate vastu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et mõlemad süüdistatavad on süüvõimelised ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Valeri Kornatšjovi suhtes arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, samuti et tapmise pani toime kaudse tahtlusega. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud karistusega – 8 aastat vangistust, mis jääb alla sanktsiooni keskmisest määrast. Aleksei Rjabkov suhtes puuduvad karistust kergendavad asjaolud, sest ta ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuses SGi peksmises ja sellest tulenevalt ka tapmises. Prokurör taotles ka Aleksei Rjabkovile vangistust alla sanktsiooni keskmist – 10 aastat. Kohus nõustub prokuröriga ka Aleksei Rjabkovile mõistetava karistuse osas, lähtudes samuti subjektiivsest küljest, milleks oli mitte kavatsetus, vaid kaudne tahtlus. Aleksei Rjabkovi karistus on aga Valeri Kornatšjovile mõistetavast karistusest raskem seetõttu, et tema oli isik, kes lisaks peksmisele ka tükeldas laiba ja kes pani kuriteo toime katseajal, mil ta oli vabastatud tapmise eest mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311-313. Kohtunik Rahvakohtunikud 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.