4-10-4071/3

4-10-4071 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-10-4071 (2315,10,010424) Kohtunik Märt Toming Sekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Meelis Kukk (ik: 39003060285, elukoht: xxx, töötab mitteametlikult) Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Reegat RESOLUTSIOON
3. Meelis Kukk süüdi tunnistada LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 14 (neliteist) päeva.
4. Meelis Kukele määratud arest 14 (neliteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.01.
5. Juhul kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav selle tegemisest, so alates 02.12.
6. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 18.10.2010 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1218622 selles, et samal päeval kella 13.45 ajal Mahtra 29 maja juures Tallinnas peatati sõiduauto Ford Mondeo Turnier registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Meelis Kukk, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus menetlusalune isik LS § 20 lg 1 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo. 1 Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et „sõitis autoga ilma lubadeta, oli vaja kiire sõit“. 31.10.2010 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1149718 selles, et samal päeval kella 14.18 ajal A.H.Tammsaare tee 47 maja juures Tallinnas peatati sõiduauto Ford Mondeo Turnier registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Meelis Kukk, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus menetlusalune isik LS § 20 lg 1 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik selgitusena märkinud, et „oli vaja kiirelt asjad ära viia ja polnud teist juhti“. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt puuduvad Maanteeameti liiklusregistril andmed Meelis Kukele juhtimisõigust tõendava juhiloa väljaanadmise kohta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et oli vaja korra sõita 18.10.2010, kuid ei mäleta enam täpselt põhjust. 31.10.2010 viis autot ära auto omanikule. Oli kirjalik volikiri auto kasutamiseks. Juhtimisõigust kunagi olnud ei ole. On plaanis saada juhtimisõigus. Liikluseeskirja teab. Saab uuest aastast ametlikult tööle ja maksab trahvid ära. Eriti aresti ei tahaks, kas üldkasulikku tööd või rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et arvestades asjaolu, et on samasuguseid rikkumisi toime pannud ka varem, rahatrahvid ei ole teda distsiplineerinud ja ta jätkab väärtegude toimepanemist, siis palub kohtul karistada arestiga 15 päeva. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, väärteoasja kirjalikke materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalusel isikul puudus väärteo toimepanemise ajal juhtimisõigus ja ta peeti kahe nädala jooksul kahel korral kinni sõiduki juhtimiselt. Menetlusalust isikut on korduvalt kinni peetud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning viimane kord 2010 aasta juulis ning ta on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Pärast iga kinnipidamist on teda uuesti kinni peetud samalaadse rikkumise eest ning teda on taas kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Samas jätkab ta järjekindlalt mootorsõiduki juhtimist isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta järjekindlalt jätkab mootorsõiduki juhtimist, on menetluslune isik temale LS § 741 lg 2 järgi inkrimineeritud teod toime pannud ja kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, keda on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja tema isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem nii samalaadsete kui ka teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega. Ainuüksi 2010 aasta jooksul on teda erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud viiel korral ning määratud rahatrahvid on tasumata ning senini on tal tasumata määratud rahatrahve enam kui 20 000 krooni ulatuses. Määratud rahatrahvidele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist ning teda ei sunni oma käitumist muutma ka järjestikused kinnipidamised väärtegude toimepanemisel. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Tasumata trahvid näitavad seda, et menetlusalusel isikul puudub piisab sissetulek ja ka soov trahve tasuda, mistõttu ei saagi rahatrahv oma mõju avaldada, sest karistused jäetakse tasumata. Seetõttu asub kohus 2 seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Arvestades seda, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, kuid teda süüdistatakse kahe samalaadse järjestikuse väärteo toimepanemises, mis näitab üleolevat suhtumist liikluskorda ja menetlusalusel isikul õiguskuulekuse puudumist, leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik 3