K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-09-30155 06.mail 2010.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Lääne-Harju Polit

§ 71ja Tubakaseaduse § 48 järgi.

1. Vastavalt 03.12.2009.a. koostatud väärteoprotokollile nr.AB1031838 (väärteoasi 2373,09,006739) 05.11.2009.a. kell 23.30 ja 06.11.2009.a. kell 23.46 Harjumaal Keilas Uus tn.1a juures ja Pae 19 juures M viibis alla 16-aastase isikuna öisel ajal avalikus kohas ilma täiskasvanud saatjata, pannes sellega toime avaliku korra rikkumise. Samuti sülitas korduvalt Uus tn.3 maja juures maha kolmandate isikute juuresolekul ning ülalmainitud sülitamisega eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes sellega Keila linna avaliku korra eeskirja p.6.17, 6.18, mis on kvalifitseeritav KarS § 262 järgi.
2. Vastavalt 03.12.2009.a. koostatud väärteoprotokollile nr.AB1031881 (väärteoasi 2373,09,006476) 26.10.2009.a. kella 20.15 ajal Harjumaal Keilas Piiri 12 asuvas kaupluses Selver inva WC juures M pani toime avaliku korra rikkumise, kuna sõimas turvatöötajat ebatsensuursete sõnadega teiste inimeste juuresolekul ning eksis ülalmainitud käitumisega üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes sellega Keila linna avaliku korra eeskirja p.6.18, mis on kvalifitseeritav KarS § 262 järgi.
3. Vastavalt 03.12.2009.a. koostatud väärteoprotokollile nr.AB1031882 (väärteoasi 2373,09,006547) 28.10.2009.a. kella 21.00 ajal Harjumaal Keilas Piiri 12 asuvas kaupluse Selver koridoris ja parklas M pani toime avaliku korra rikkumise, kuna viibides kaupluse koridoris möödus turvatöötajast teda tõugates ning solvas hiljem turvatöötajat sõimates ebatsensuursete sõnadega ning eksis ülalmainitud käitumisega üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, rikkudes sellega Keila linna avaliku korra eeskirja p.6.18, mis on kvalifitseeritav KarS § 262 järgi.
4. Vastavalt 19.02.2010.a. koostatud väärteoprotokollile nr.AB1175381 (väärteoasi 2373,09,007566) 12.11.2009.a. kella 18.10 ajal M , viibides Harjumaal Keilas Paldiski mnt.28F asuvas Keila Avatud Noortekeskuses karjus ja ropendas, loopis teiste keskuses viibinud noorte riideid aknast välja. Noortekeskuse juhataja keeldudele ei reageerinud, vaid jätkas oma tegevust. Oma tegevusega häiris M avalikus kohas teiste sealviibivate isikute rahu, rikkudes sellega Keila linna avaliku korra eeskirja p.6.18, pannes toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo.
5. Vastavalt 19.02.2010.a. koostatud väärteoprotokollile nr.AB1174755 (väärteoasi 2373,09,007505) 12.12.2009.a. kella 01.46 ajal M alaealisena viibis avalikus kohas Harjumaal Keilas Luha 13 ilma lapsevanema või täiskasvanud saatjata peale kella 23.00, 2 rikkudes sellega Keila linna avaliku korra eeskirja p.6.17, Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 lg.1 p.1; § 714 lg.1, pannes toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo.
6. Vastavalt 19.02.2010.a. koostatud väärteoprotokollile nr.AB1174756 (väärteoasi 2373,10,000237) 14.01.2010.a. kella 23.40 ajal M alaealisena viibis avalikus kohas Harjumaal Keilas Luha 13 ilma lapsevanema või täiskasvanud saatjata peale kella 23.00 ning eiras tahtlikult politseiametniku Madis Melzari korduvalt antud seaduslikku korraldust „mine koju“, „istu politseiautosse“, et õigusrikkumine lõpetada, lähtuvalt Politsei- ja Piirivalve seaduse § 3 lg.1 p.1 tulenevast õigusest ja § 714 lg.1 tulenevast kohustusest, rikkudes sellega Keila linna avaliku korra eeskirja p.6.17, Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 lg.1 p.1; § 714 lg.1, pannes toime KarS § 262 ja 276 järgi kvalifitseeritava väärteo.
7. Vastavalt 12.03.2010.a. koostatud väärteoprotokollile nr.AB1175385 (väärteoasi 2373,10,000870) 12.02.2010.a. kella 20.15 ajal M alaealisena viibis avalikus kohas Harjumaal Keilas Paldiski mnt.28F asuvas Keila Avatud Noortekeskuses alaealisena olles varem tarbinud alkohoolset jooki „Kohvi liköör“ tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,21mg. Omas tubakatoodet sigaretti Next ning eiras tahtlikult politseiametniku Kristy Ruusmaa korduvalt antud seaduslikku korraldust „jää seisma“, „püsi paigal“, et õigusrikkumine lõpetada, lähtuvalt Politsei- ja Piirivalve seaduse § 3 lg.1 p.1 tulenevast õigusest ja § 714 lg.1 tulenevast kohustusest, samuti kasutas ebatsensuurseid väljendeid (lisa 1), millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, rikkudes sellega Keila linna avaliku korra eeskirja p.6.18,

§ 46, Tubakaseaduse § 28 lg.1 Politsei- ja piirivalve seaduse § 3 lg.1 p.1; § 714 lg.1, pannes sellega toime Kar

S § 262 ja 276 järgi,

§ 71ja Tubakaseaduse § 48 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja esindaja taotles M.ile karistuseks aresti 20 päeva ning taotles karistusest vabastamist KarS § 87 alusel: kohaldada mõjutusvahendina erikooli paigutamist. Menetlusaluse isikuna M tunnistas ennast süüdi 26.oktoobri, 28 oktoobri, 5 ja 6.novembri ning 12.detsembri episoodides, samuti 14.01.2010.a. episoodis. 12.11.2009.a. Noortekeskuses toimunu kohta seletas, et läks sinna koos tuttavate tüdrukutega ja nad omavahel loopisid teineteise riideid, teisi ei seganud. 12.02.2010.a. episoodi kohta seletas, et ta ei kavatsenudki Noortekeskusesse siseneda, ainult jalutas selle kõrval. Kaitsja palub mitte määrata karistuseks aresti või erikooli saatmist. Leiab, et 12.02.2010 episoodi eest tuleb jätta karistus määramata, sest antud faktis oli algatatud kriminaalmenetlus, mis lõpetati. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused 26.10.2009.a sündmuse kohta (tl 1 kII asuva väärteoprotokolli nr.AB1031881 kohaselt 26.10.2009.a. kella 20.15 ajal Keilas Piiri 12 asuvas kaupluses Selver inva WC juures M pani toime avaliku korra rikkumise, sõimates turvatöötajat ebatsensuursete sõnadega teiste inimeste juuresolekul) on esitatud järgmised tõendid: Kohtus uuritud videosalvestusel (tehtud 26.10.

1. kell 20.16) M. oli koos teiste alaealistega. M. selgitas videosalvestuse kohta, et E tõmbas nööri, tema hoidis ust. Tunnistaja D ütluste kohaselt oli ta 26.10.
2. Selveris koos M. i ja teistega. E tõmbas häirekella, nad jooksid kõik välja. Pärast tõmbas keegi uuesti kella. Turvatöötaja tuli õiendama. M sõimas teda ebatsensuursete sõnadega. M. kohtus tunnistas, et sõimas turvatöötaja Annet WC juures. Seega kokkulangevate tõenditega on väärteoprotokollis toodu kinnitatud: sõimamine on aset leidnud ja selliselt rikkus M avaliku korra eeskirja. 3 28.10.2009.a sündmuse kohta (tl 1 kIII asuva väärteoprotokolli nr. AB1031882 kohaselt 28.10.2009.a. kella 21.00 ajal Keilas Piiri 12 asuvas kaupluse Selver koridoris ja parklas M , viibides kaupluse koridoris, möödus turvatöötajast teda tõugates ning solvas hiljem turvatöötajat, sõimates ebatsensuursete sõnadega) on esitatud järgmised tõendid: Tunnistaja Keila Selveri turvatöötaja AV kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kui 28.10.
3. häiret tõmmati, alaealised jooksid välja, ta läks nendega rääkima. M. tõukas teda WC juures teda küljega ning sõimas ja ütles, et tõukab seni, kuni teda töölt lahti lastakse, ropendas ja karjus üle koridori, lõi vastu klaasust, näitas talle keskmist sõrme ja tegi grimasse. Selline alaealise käitumine oli solvav, segas töötamist ja häiris külastajaid. Viimased paar nädalat on M end parandanud, vabandas. Kohtus uuritud videosalvestusel on näha noorte liikumist Selveris, sealhulgas WC juures, eristatav on M.i ja AVkokkupuude. Videosalvestuse kohta M. selgitas, et kõik olid naiste WC-s. Tunnistas, et tõukas turvatöötajat ja sõimas ebatsensuursete sõnadega. Seega kokkulangevate tõenditega on avaliku korra rikkumine 28.10.09 tõendamist leidnud. 05.
4. ja 06.11.
5. sündmuse kohta (tl 1 kI asuva väärteoprotokolli nr.AB1031838 kohaselt 05.11.2009.a. kell 23.30 ja 06.11.2009.a. kell 23.46 Keilas Uus tn.1a juures ja Pae 19 juures M viibis alla 16-aastase isikuna öisel ajal avalikus kohas ilma täiskasvanud saatjata, samuti sülitas korduvalt Uus tn.3 maja juures maha kolmandate isikute juuresolekul) on esitatud järgmised tõendid: 05.11.
6. kell 23.26 ja 06.11.
7. kell 23.46 tehtud videosalvestuste kohta M. kinnitas, et salvestusel on tema, salvestusi vaatas kohus vahetult kohtuistungil. Tunnistaja Annika Pedoski (politseiametnik) ütluste kohaselt nägi ta olles patrullis koos T.Susloviga 05.11.
8. Keilas Uus tn maja juures pärast kella 23.00 noorteseltskonnas ka M.it. T. Suslov ütles M. ile, et ta ei tohi pärast kella 23 väljas viibida. vastas, et mis see teie asi on. T. Suslov kordas öeldut. M. sülitas kaks korda maha, käitudes provotseerivalt, suundus raudtee poole. Kella 23.33 paiku oli M. Pae tn 9 juures, koju ta ei läinud. Menetlusalune isik M. kohtus tunnistas väljasolemist ja sülitamist. Seega kokkulangevate tõenditega on M.i poolt Keila linna avaliku korra eeskirjade rikkumine, st ka avaliku korra rikkumine KarS § 262 mõttes tõendamist leidnud. 12.11.2009.a sündmuse kohta (tl 13 kIV asuva väärteoprotokolli nr.AB1175381 kohaselt M., viibides 12.11.2009.a. kella 18.10 ajal Keilas Paldiski mnt.28F asuvas Keila Avatud Noortekeskuses, karjus ja ropendas, loopis teiste keskuses viibinud noorte riideid aknast välja. Noortekeskuse juhataja keeldudele ei reageerinud, jätkas oma tegevust) on esitatud järgmised tõendid: Noortekeskuse avaldusest nähtub, et 12.11.2009.a. käitus M. noortekeskuses väljakutsuvalt, palvetele selline käitumine lõpetada ei reageerinud. Ta ei pidanud kinni sisekorraeeskirjadest, karjus, ropendas ja ignoreeris käsku lahkuda. Ka politsei saabumisel karjus M. ja ähvardas (tl 2 kIV). Tunnistaja (Noortekeskuse töötaja) ütluste kohaselt segas M. korduvalt noortekeskuse töötajate tööd, rikkus korda. Tol õhtul ropendas, kiusas teisi lapsi, võttis nende riideid ja asju, tagasi ei andnud, viskas riided teise korruse aknast välja. Korduvale korralekutsumisele ei allunud, saatis töötajaid igale poole. Ropendamist kuulsid kõik lapsed. Tuli sinna niisama, keskuse tegevustes ei osale. Tunnistaja (Noortekeskuse töötaja) andis ütlusi, et kuulis M. it solvamas K. Kanni, ropendamas, kisamas. Ta ei osanud käituda. palus M. il lahkuda, ta ei allunud. Menetlusaluse isikuna kinnitas M., et läks koos kahe tuttavaga noortekeskusesse niisama, nad ropendasid seal. Loopisid teineteise asju – nö mängisid, asjade hulka sattus ka ühe poisi müts. 4 Kohtul puudub alus kahelda Noortekeskuse töötajate ütlustes vaatamata sellele, et M. enda süüd eitab. Noortekeskuse töötajad on loogiliselt seletanud, kuidas käitus ning asjaolu, et võis loopida tuttavate tüdrukute asju ei muuda olematuks rikkumise sisu, tema käitumine on selline, mis ei ole kooskõlas heade kommetega ja üldtunnustatud käitumisreeglitega. Ainuüksi ropendamine Noortekeskuses on jäme rikkumine ja on vastuolus noortekeskuse tegevuse eesmärkidega. 12.12.2009.a sündmuse kohta (tl 55 kIV asuva väärteoprotokolli nr.AB1174755 kohaselt M alaealisena 12.12.2009.a. kella 01.46 ajal viibis avalikus kohas Keilas Luha 13 ilma lapsevanema või täiskasvanud saatjata peale kella 23.00) on järgmised tõendid: 12.12.
9. sündmuse videosalvestusel on näha ka M. it, videosalvestus uuriti kohtuistungil: 12.12.
10. kell 01.46 tehtud videosalvestusel Keilas Uus tn 1 juures seisavad 4 tüdrukut, kelledest üks on M. . Tunnistaja A. Pedoski (politseiametnik) ütlustest nähtub, et 12.12.
11. Keilas kella 01.46 paiku Uus tn 1 maja juures ütlesid A. Pedosk ja M. Melzar seal seisnud neljale alaealisele, et nad koju läheksid, kuid M. keelitas teisi. Nad viisid M. i politseiautoga koju, autosse ta koheselt ei istunud. M. kohtus tunnistas süüd ning kokkulangevate tõenditega on kinnitust leidnud i poolt linna avaliku korra eeskirja rikkumine. 14.01.2010.a sündmuse kohta (tl 37 kIV asuva väärteoprotokolli nr.AB1174756 kohaselt M alaealisena 14.01.2010.a. kella 23.40 ajal viibis avalikus kohas Keilas Luha 13 ilma lapsevanema või täiskasvanud saatjata peale kella 23.00 ning eiras tahtlikult politseiametniku Madis Melzari korduvalt antud seaduslikku korraldust „mine koju“, „istu politseiautosse“) on esitatud järgmised tõendid: Tunnistaja Kersti Raiküla (politseiametnik) ütluste kohaselt tema koos M. Melzariga patrullis olles 14.01.
12. kell 23.05 ja 23.30 andsid M. ile, kes oli väljas, korralduse koju minna. Ta ei allunud korraldustele, ropendas, sõimas ebatsensuurselt. Tahtsid teda koju viia, politseiautosse toimetamisel vehkis käte ja jalgadega. Oma trepikojas pani jala ukse ette, ei läinud koju. Ema ei saanud alla tulla, vanema venna jutt ei avaldanud mõju, ropendas edasi. Toimetasid ta jaoskonda, seejärel koju. M. oli politseinike vastu vägivaldne ja ropendas. M. Melzar ebatsensuurseid väljendeid ei kasutanud. Tunnistaja Janek Operi (politseiametnik) ütluste kohaselt 15.01.
13. hilisõhtul oli M. väljas noortekambaga, Melzar käskis tal politseiautosse tulla, väljendus ebatsensuurselt. Melzar haaras ta käest, pani ta saabunud politseibussi. Ta viidi kodu trepikoja ette, kust ta ära jooksis, Melzar sai ta kätte. M. keeldus koju minemast, ka vennaga ei läinud. Toimetati politseiosakonda. Ema ei saanud järele tulla, M. viidi koju. Tunnistaja M. Melzar - piirkonnapolitseiniku ütluste kohaselt palus ta 14.01.
14. pärast kella 23.00 M. il koju minna. Ta vastas, et teda see ei huvita. Hiljem oli M. Luha tn, M. Melzar palus tal uuesti koju minna. M. sõimas teda ebatsensuursete sõnadega ka korralduse peale politseiautosse istuda. Melzar võttis tal käest kinni, et politseiautosse toimetada. Tüdruk hakkas vastu, oli väga agressiivne, ropendas, rabeles. Lõi Melzarit käega ühe korra vastu rinda. Melzar hoidis tüdrukust kinni ja ta kukkus maha. Said M. i politseiautosse panna ning viisid kodu juurde Vasara
15. Melzar andis korralduse koju minna, tuli Mi vend, palus tal koju tulla, M vandus ebatsensuursete sõnadega. Vigastusi M. ile ei ole põhjustanud Koos teise patrulliga andsid talle uuesti korralduse koju minna, hakkas uuesti sõimama. Paigutasid ta politseiautosse ja viisid osakonda. M. käitub väga väljakutsuvalt. Kõnetamisel hakkab kohe ropendama. M. seletas kohtus, et Melzar tõmbas teda käest, maha ta ei kukkunud. Käe murdis järgmisel päeval, kui kukkus. 5 SA PERH 18.03.2010.a vastuse (I kd, tl 46) kohaselt M. ei ole pöördunud Mustamäe haiglasse 15.01.2010.a. Kohtul puudub alus kahelda politseiametnike ütluste, kohus veendus nende õigsuse vahetult kohtuistungil. Nimetatud tõenditest nähtub, et M. korduvalt eiras alaealisele antud seaduslikku korraldust, mis moodustab KarS § 276 koosseisu. Korraldus oli kahtlemata menetlusalusele isikule arusaadav: korduvalt varem on politseinikud andnud talle samasuguse korralduse ja see korraldus põhines seadusel. 12.02.2010.a sündmuse kohta (tl 82 kIV asuva väärteoprotokolli nr.AB1175385 kohaselt M alaealisena 12.02.2010.a. kella 20.15 ajal viibis avalikus kohas Keilas Paldiski mnt.28F asuvas Keila Avatud Noortekeskuses, olles varem tarbinud alkohoolset jooki „Kohvi liköör“, tal tuvastati alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,21mg. Omas tubakatoodet sigaretti Next ning eiras tahtlikult politseiametniku Kristy Ruusmaa korduvalt antud seaduslikku korraldust „jää seisma“, „püsi paigal“) on esitatud järgmised tõendid: Tunnistaja Kristi Ruusma (politseiametnik) ütluste kohaselt said nad väljakutse noortekeskuse peole, kuna seal on alkoholijoobes alaealine, kellel on sisenemiskeeld. Isikuks oli M. , oli agressiivne, läitumine oli ebaadekvaatne, ebainimlik. Melzar pani ta puhuma, tuvastati alkoholijoove. Läbiotsimisel leiti tal suitsupakk. Melzari ja tema sõimamise tõttu algatati kiirmenetlus, mis hiljem lõpetati. Tunnistaja Ivo Melleri (politseiametnik) ütluste kohaselt nägi ta, kuidas M. noortekeskuses kätega vehkis, karjus, sõimas ebatsensuurselt, tungis kallale K. Ruusmaale, tahtis teda kipsiga lüüa. Viidi politseijaoskonda, seal ütles, et talle tehti liiga. Kutsuti kiirabi, vigastusi tal ei tuvastatud. Sõimas ka kiirabi arsti. Suust tuli tal alkoholi lõhna. Tunnistaja Annika Pedosk (politseiametnik) ütluste kohaselt 12.02.
16. kontrollisid nad noortekeskuse pidu, kus joobes tütarlaps oli turvameestele vastu hakanud. Viis tütarlapse riietusruumi, ta oli politseinike suhtes agressiivne, vehkis kätega, kasutas ebatsensuurseid sõnu. Tuvastasid tal alkoholijoobe, viisid osakonda, teatasid emale, et M. on alkoholijoobes. Alkoholijoove oli tuvastatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt 12.02.2010 kell 20.15 – 0,21 mg/l kohta. Kiirabikaardist nähtub, et 12.02.10 kell 21.41 oli Kiirabi kutsutud Saue politseiosakonda: vigastusi ei sedasta, isik alkoholijoobes, jalgu keeldub näitamast, väitis, et pole midagi viga (tl 73 kIV). M. seletas kohtus, et suitsupaki panid talle sõbrad, kohvilikööri sai ka sõprade käest. Kasutab ebatsensuurseid sõnu, kui närvi läheb. Suitsetab aasta-poolteist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusega (I kd, tl 50) lõpetati 22.04.
17. KrMS § 202 lg 1, 2, 7, § 206 alusel M. i suhtes KarS § 275 tunnustel alustatud kriminaalmenetlus (määrati üldkasulik töö), mis oli alustatud 12.02.2010 noortekeskuses politseinike solvamise faktis. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate ütlustega on kinnitatud M.i poolt Keila linna avaliku korra eeskirja,

, Tubakaseaduse (ta oli alkoholi tarvitanud ja omas tubakatoodet) rikkumine ja võimuesindaja seadusliku korralduse eiramine, st KarS § 276 järgi kvalifitseeritav tegu. Et M.i suhtes on lõpetatud kriminaalmenetlus KarS § 275 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (politseiametnike solvamine), ei välista vastutust teiste samal päeval toimepandud tegude eest, sest politseiametnike solvamisega ei ole kogu muu tegevus hõlmatud ja M.it ei ole karistatud (millest võiks tuleneda topelt karistuse keeld), vaid kriminaalmenetlus on lõpetatud. Hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid leiab kohus, et M i süü väärtegude toimepanemises on tõendatud. Keila Linna avaliku korra eeskirja p.6.17 kohaselt avalikus kohas viibimisel on kõik isikud kohustatud järgima hea käitumise tavasid ja üldtunnustatud moraalinorme. Avaliku korra tagamiseks on keelatud alla 16-aastasel alaealistel viibida ilma täiskasvanud 6 saatjata avalikus kohas kella 23.00 kuni 06.00 (01.juunist 31.augustini kell 24.00-05.00); p.6.18 kohaselt on keelatud rikkuda ükskõik millisel muul viisil (häirida kaaskodanikke, sündsusetult väljenduda, takistada või häirida liiklust jms) avalikku korda. Avalik kord on tavade, heade kommetega, normidega ja reeglitega kinnistatud isikutevahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Objektiivselt moodustab avaliku korra rikkumise avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Esines eksimus kirjutatud reeglite vastu: väärteokoosseis on sisustatud linna avaliku korra eeskirjaga. Kahtlemata linn on avalik koht, rikkudes linna avaliku korra eeskirja, on M. toime pannud KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. KarS § 276 järgi kvalifitseeritavale väärteole on kohus hinnangu andnud 14.01.10 ja 12.02.10 episoodides. M.i teod on õigusvastased. Tema käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. M. on korduvalt kinnitanud kohtuistungil, et on need teod toime pannud, ta tegutses sihilikult, kohtul ei ole tekkinud kahtlust alaealise vaimses terviseseisundis. Psühhiaatri arvamuse kohaselt esineb M.il käitumishäire. Kuid M.il ei puudu arusaam sellest, mis on keelatud, milles kohus veendus vahetult kohtuistungil. Peale eelpooltoodu on kohtule esitatud järgmised tõendid, mis iseloomustavad alaealist: Kristiine Sotsiaalkeskuse arvamusest (I kd, tl 58) nähtuvalt on M suunatud mõjutusvahendina rehabilitatsiooniteenusele. Tema ja tema seaduslik esindaja Aave on 06.02.09.-08.03.

1. täitnud teenuse kokkuleppeid. M. on õppimis- ja nõustamistegevuses osalemise kokkuleppeid 2009/10.õ-a III veerandil täitnud rahuldavalt. Mitmes olukorras on tema käitumine väljendanud abivalmidust, kohusetundlikkust ja südamlikkust (lasteürituste korraldamisel, nooremate laste õppimise juhendamisel, töötajate abistamisel). Toimunud on käitumist analüüsivad arutelud, emotsioone kanaliseerivad vestlused/harjutused, tervislikku eluviisi suunavad vestlused, õppeedukust toetavad tegevused. Tunnistaja Kersti Kask (Kristiine sotsiaalkeskuse sotsiaalpedagoog) seletas, et M.i suunas sotsiaalkeskusesse alaealiste komisjon, M. käib seal iga nädal. ei suuda oma emotsioone kontrollida, on impulsiivne, teised kasutavad teda ära. Üksinda käitub väga rahulikult. Tunnistaja (Kristiine sotsiaalkeskuse juhataja) andis ütlusi, et M. on käinud sotsiaalkeskuses ühe aasta, on muutunud, asub täiskasvanutega dialoogi, on võimeline analüüsima oma tegu, saab aru, et on üle piiri läinud. Karistusõiendist nähtuvalt (I kd, tl 10-11, 22-25) on M. it korduvalt karistatud väärtegude eest TubS § 48 ning KarS § 262 järgi. Keila kooli klassijuhataja antud iseloomustusest (I kd, tl 51) nähtuvalt M. i käitumisprobleemid algasid 2008/2009.õ.a., puudus põhjuseta tundidest, olles samal ajal koolimajas, ropendas ja käitus koolitöötajate suhtes ebaviisakalt. Tekkisid probleemid edasijõudmises. 2009/10.õ.a jätkus ropendamine puudumised suitsetamine, kooli kodukorra pidev rikkumine. Ei allunud ühegi koolitöötaja korraldustele, ropendas ja solvas õpetajaid. II veerandist rakendati individuaalne õppekava, sellest ajast on edasijõudmine paranenud, distsipliiniprobleemid vähenenud, IV veerandil on suurenenud põhjuseta puudumised. Keila Linna alaealiste komisjon on andnud ülevaate M.i käitumisest ja pöördunud politsei poole alaealise mõjutamiseks (tl 12-13 kIII ja k II lõpus). Lääne-Harju politseijaoskonna 05.05.
2. õiendi (I kd, tl 52) kohaselt on menetluses veel 4 M. i väärteoasja. Lääne-Harju politseijaoskonna 08.03.2010.a õiendi (I kd, tl 40) kohaselt on M. i suhtes 19.02.
3. alustatud uus kriminaalmenetlus. Perearsti õiendi kohaselt (I kd, tl 53) on M. psüühiliselt ebastabiilne ja konfliktialdis. Perearsti arvates ei ole vastunäidustusi erikooli paigutamiseks. 7 Psühhiaatrikliiniku raviarsti õiendist nähtub, et M.il esineb tundeelu ja käitumishäire kombinatsioon: vähene eneseusaldus, alaväärsustunded; kõrgenenud ärritatavus ja impulsiivsus, vaimsete saavutuste tase on tervikuna madala normi piires, kontroll oma tegevuse üle mõnevõrra alanenud, kriitikavõime puudulik, suhetes täiskasvanutega esineb opositsioonilist käitumist, saab ravi emotsionaalse seisundi stabiliseerimiseks ja impulsiivse käitumise korrigeerimiseks koos käitumisteraapiaga (tl 60 kI). Esitatud on väljavõte noorte suhtlusportaalist rate.ee, millest on võimalik saada ülevaade, kuidas suhtub politseiametnikesse M (I kd, tl 54-57). Nimetatud iseloomustavaid asjaolusid arvestab kohus karistuse mõistmisel. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjoluks on süüteo toimepanemine alaealise poolt. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja ettepanekuga karistuse osas: karistus peab olema selline, mis avaldab mõju. Selliseks karistuseks antud juhul ei saa olla rahatrahv (mida tasub ema), vaid süüdlasel peaks olema aega enda tegude üle mõelda. M.it iseloomustab ilmekalt asjaolu, et toimepandavad väärteod järkjärgult kasvavad nii mahult kui sisult. Kohtu hinnangul on menetlusalusel isikul tekkinud karistamatuse tunne ja ta kasutab ära kujunenud olukorda, kus sotsiaalkeskuse töötajad teda toetavad. Kuid seda kasutab M. enda tegude õigustamiseks, mitte edaspidise käitumise korrigeerimiseks. Sellistel asjaoludel on karistusena aresti mõistmine põhjendatud. Kaaludes karistusest vabastamist KarS § 87 alusel ja võimalust mõjutusvahendina suunata M erikooli leiab kohus, et koolikohustuse eiramist ei ole täheldatud. Tegemist on isikuga, kes vajab psühholoogilist abi ja saab psühhiaatrilist ravi ning erikooli saatmine käesoleval ajal (mis eeldab elukoha muutumist) võib mõjuda negatiivselt. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud karistusena aresti mõistmine, karistuse kandmise ajal on M il aega oma käitumist korrigeerida ning erikooli suunamist on veel võimalik ja on otstarbekohane arutada vahetult enne õppeaasta algust. Analoogsete rikkumiste eest mõistab kohus ühe karistuse (analoogselt mitme varguse toimepanemise eest mõistetava karistusega) – 26.10.2009.a., 28.10.2009.a., 05.11.2009.a., 06.11.2009.a., 12.11.2009.a. ja 12.12.2009.a. toimepandud episoodide eest. 14.01 episoodis mõistab kohus põhikaristuse KarS § 63 lg.1 alusel ja 12.02 episoodis samuti põhikaristuse KarS § 63 lg.1 alusel, sest ta pani toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Analoogselt mitme kuriteo eest mõistetavalae karistusele kokkuvõttes mõistab kohus KarS § 63 lg.2 ja 64 lg.1 alusel ühe põhikaristuse, mis peaks avaldama mõju süüdlase edaspidisele käitumisele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56; VTMS § 107 lg.1 p.1, 108-111, 136-139 kohtunik o t s u s t a s: Süüdi tunnistada M KarS § 262 järgi ja mõista karistuseks 26.10.2009.a., 28.10.2009.a., 05.11.2009.a., 06.11.2009.a., 12.11.2009.a. ja 12.12.2009.a. toimepandud rikkumiste eest arest 6 (kuus) päeva. 8 Süüdi tunnistada M KarS § 262 ja § 276 järgi ning mõista KarS § 63 lg.1 alusel karistuseks 14.01.2010.a. toimepandud rikkumise eest arest 5 (viis) päeva. Süüdi tunnistada M KarS § 262, KarS § 276,

§ 71ja Tubakaseaduse § 48 järgi ning mõista Kar

S § 63 lg.1 alusel põhikaristuseks 12.02.2010.a. toimepandud rikkumise eest arest 10 (kümme) päeva. KarS § 63 lg.2 ja 64 lg.1 kohaselt mõista väärtegude kogumi eest M ’ile liitkaristuseks arest 15 (viisteist) päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Politseiprefektuuri Arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku arestimajja ilmumise päev või isiku kinnipidamise päev. M ’il ilmuda arestimajja karistuse kandmiseks kuni 01.08.2010.a. M i arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 06.05.2010.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: