4-10-3810/2

4-10-3810 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-3810 Kohtunik Marie Tammsaar Väärteoasi ANkaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 19.10.2010.a kiirmenetluse otsusele nr ÜTkm 012342 Kvalifikatsioon: ÜTS § 547 lg 1 Kaebuse esitaja AN(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu); asukoht Pärnu mnt 139c-1, 11317 Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS 30 lg 1 p 1, § 120, § 132 p 3, § 133-134 kohus otsustas:
2. Kaebus rahuldada.
3. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 19.10.2010.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr ÜTkm 012342 ja menetlus väärteos lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik 27.10.2010.a laekus Harju Maakohtule AN kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet) 19.10.2010.a kiirmenetluse otsusele nr ÜT km
4. Nimetatud otsusega karistati AN’t ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 6 trahviühiku ulatuses s.o 360 krooni. Kiirmenetluse otsuse kohaselt puudus AN’l 19.10.2010.a kell 09:07 bussis nr 31 Paala peatuses 2 kontrollimise hetkel sõiduõigust tõendav dokument. Menetlusalune isik rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 42 § 10 lg
5. Kaebuse kohaselt märkas kaebaja kontrollimise hetkel, et ostetud tunnipilet oli aegunud. Kaebaja oli kutsutud Töötukassa igakuisele vestlusele, kõigil eelnevatel kordadel oli edasi-tagasi sõit koos vastuvõtul viibimisega kestnud vähem kui tunni, mistõttu oli ta ekslikult veendunud, et ka sel korral sõidab tagasiteel ühissõidukis kindlalt kehtiva sõidupiletiga. On alati püüdnud täpselt täita ettekirjutusi ja aidanud kaasa üldisele seaduskuulelikkusele. Tööd mitteomavana on raskusi tasuda trahvi määratud ulatuses. Varasemaid seaduserikkumisi olnud ei ole. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles nõustus arvestades kaebaja süü suurust, kaebaja isikut ja asjaolu, et teda ei ole varem sama väärteokoosseisu alusel karistatud, väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuväline menetleja ja kaebaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud AN kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses Kiirmenetluse kohaldamist välistavaid asjaolusid kohus väärteoasja materjalidest tuvastanud ei ole, kiirmenetluse otsuse pöördel on menetlusaluse isiku allkiri VTMS § 19 ja § 55 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele vastava teo toimepanemist kaebaja eitanud ei ole, seda kinnitavad üheselt ka tema ütlused kohtuvälises menetluses, seega olid väärteo toimepanemise asjaolud kiirmenetluse otsuse tegemise ajaks selged. Kiirmenetluse otsusele lisatud 1 tunni pileti olemasolu faktist ja kaebuse esitaja ütlustest kiirmenetluse otsuse blanketil nähtub kohtu hinnangul, et menetlusalune isik pani teo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõistes. Menetlusaluse isiku süüd ja tema teo õigusavastasust välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest samuti ei nähtu. Seega on kaebuse esitaja pannud toime väärteotunnustele vastava teo ja esinevad alused tema karistamiseks. Vaatamata sellele, et kohus on tuvastanud AN käitumises väärteotunnuste esinemise, peab kohus siiski võimalikuks lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel ilma tema karistamiseta. Väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel eeldab, et menetlusalusele isikule omistav tegu on nii koosseisupärane, õigusvastane kui süüline (KarS § 2 lg 2), kuid tema vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu otsustab menetleja väärteomenetluse siiski lõpetada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjas nr 3-1-1-105-09, p 11; asjas 3-1-1-146-03, p 8). Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlustel lähtub seega menetlusökonoomilistest kaalutlustest, kuid võimaldab lisaks ka proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt välistada karistuse kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmis pidades ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p 15 ja 16 ning asjas nr 3-1-1-50-08 p 6.3.). Kohus on seisukohal, et arvestades kaebuse esitaja vähest süüd väärteo toimepanemisel ja kohtuvälise menetleja nõustumist menetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlusel, sh varasema sama väärteokoosseisu alusel karistatuse puudumist, oleks isiku karistamine teo asjaolusid arvestades ilmselt mittemõõdukas ning AN’t on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja õiguskorra kaitsmise huvides toimima ka ilma isikule karistust mõistmata, asjas puudub isiku vältimatut karistamist nõudev avalik menetlushuvi. 3 Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 30 lg 1 p 1, § 120 lg 1, § 132 p 3, § 133-
6. Marie Tammsaar Kohtunik