Obsah (8)

§ 44§ 46§ 78§ 79§ 5§ 2§ 191§ 199

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-4681 Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2010.a Haapsalu Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi Raivo Baum kaebus Lääne

§ 44

lg 1 p 3, 4 alusel oli põhjendatud ning tunnistada, et R.Baum kinnipidamisel 21.11.2010 rikuti tema isikupuutumatust, s.t, et

§ 44lg 1 p 3 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused puudusid.

1.

1. tühistada kohtuvälise menetleja juhi määrus osas, kus on leitud, et R.Baum kinnipidamine ei olnud ebamõistlikult pikk ja tunnistada, et R.Baum kinnipidamise aeg oli ebamõistlikult pikk. 1.
2. tühistada kohtuvälise menetleja juhi määrus osas, kus on leitud, et R.Baum tervisekontrolli läbiviimine on korraldatud nõuetekohaselt ja tunnistada õigusvastaseks R.Baum terviseandmete avaldamine kolmandatele isikutele, millega rikuti eraelu puuutmatust. 1.
3. hävitada Raivo Baum`ilt 21.11.2010 kinnipidamise ajal õigusvastaselt saadud fotod, sõrmejäljed ja DNAproov.
4. Jätta rahuldamata Raivo Baum kaebus osas, milles taotleti kõrvaldada tervisekontrolli käigus saadud terviseandmed riiklikest registritest.
5. Saata määruse koopia kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 26.11.2010 esitas Raivo Baum esindaja advokaat Raul Palmaru kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale, milles kaebuse esitaja palus: 1.tunnsitada, et Raivo Baum kinnipidamisel rikuti tema õigust isikupuutumatusele ning et kinnipidamise aeg oli ebamõistlikult pikk; 2.tunnistada, et rikuti Raivo Baum õigusi teatada oma kinnipidamisest lähedastele; 3.tunnistada, et Raivo Baum tervislike andmete avaldamisega kolmandatele isikutele rikuti tema õigust eraelu puutumatusele ja kõrvaldada saadud teave riiklikest registritest; 4.tunnsitada, et fotografeerimise, daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmisega rikuti Raivo Baum õigust isikupuutumatusele ja informatsioonilisele enesemääramisele ning kõrvaldada vastavate toimingute alusel saadud teave riiklikest registritest. 06.12.2010 määrusega Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna juht politseikapten M.Kaldma rahuldas kaebuse osaliselt ja tunnistas osas, mis puudutas Arestimaja sisekorraeeskirja § 6 lg 1 nõuete rikkumist õigusvastaseks ning osas, mis puudutab

§ 46lg 4 rikkumist.

Määruse põhjendus opn alljärgnev. 21.11.2010 kella 03.30 ajal laekus väljakutse Lääne Prefektuuri juhtimiskeskusele teatega selle kohta, et sõiduauto Nissan Primera reg nr 602BAZ (edaspidi sõiduk) tagumise parempoolne uks löödi mõlki. Tutvunud väärteoasjas materjalidega, kohtuvälise menetleja ametnike ettekannetega, leiti, et kaebus on põhjendatud osaliselt ja seda järgmistel põhjustel. Hinnang kaebusele antakse kaebuses esitatud taotluste järjekorras. 1) Politseiandmebaasis on registreeritud teade selle kohta, et joobetunnustega meesterahvas lõi mõlki sõiduki tagumise parempoolse ukse, millega tekitas kahju. Politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt on politsei ülesanneteks avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine, kui see ülesanne ei ole muu seadusega antud muu haldusorgani pädevusse või kui pädev haldusorgan ei saa õigeaegselt seda ülesannet täita. PPVS § 72 lg 2 ütleb, et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma pädeva asutuse sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides. Kuivõrd sündmusega, mis leidis aset öisel ajal avalikus kohas ning selle sündmusega rikuti isikute subjektiivseid õiguseid vara kaitsele ja vähemalt üks sündmusega seotud isik oli alkoholijoobes, siis kuulus väljakutsele reageerimine politsei kohustuste hulka. 2 Sündmuskohale jõudes politseiametnikud A. Kallas ja A. Luik said teada, et sõidukis viibinud juht ja kaasreisijad olid sõidukis olnud koos ühe meesterahvaga, kes sõidukist väljudes oli löönud sõiduki ukse vastu jalaga. Nad olid helistanud politseile ja sõitnud meesterahvale järgi, et vaadata, kuhu ta läheb. Politsei kohapeale jõudes sõidukis viibinud isikud osutasid tänaval olevale meesterahvale, kelleks osutus R. Baum. Sündmuskohal R. Baum peeti kinni, mille kohta on koostatud isiku kinnipidamise protokoll (21.11.2010. a kell 03.30)

§ 44lg 1 p 3 ja 4 alusel.

R. Baum politseiametnikega suheldes käitus vaenulikult, leides, et teda on alusetult süüdistatud ning politsei võtab tänavalt suvalise inimese kaasa. Politseinikud tuvastasid visuaalsel vaatlusel R. Baumil joobeseisundile viitavad tunnused: koordinatsioonihäired, alkoholi lõhn suust, segane kõne. Sõidukile vigastuse tekitamine on fikseeritud vaatlusprotokollis. Arvestades teo toimepanemise öist aega, asjaolu, et sõidukis viibijad osundasid R. Baumile ning sõidukil oli väljakutses kirjeldatud vigastus tekitatud, siis oli tuvastatud karistusseadustiku § 218 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine. Arvestades R. Baumi käitumist, oli alust arvata, et ta võib jätkata sarnaste süütegude toimepanemist otsustati isik kinni pidada. Samuti oli kinnipidamise aluseks väärteomenetluse takistamise ja kõrvalehoidmise võimalus, mis tulenes R. Baumi käitumisest ja suhtumises toimepandusse. Eeltoodud asjaolusid hinnates leian, et menetlusaluse isiku kinnipidamiseks esinesid

§ 44lg 1 p 3 ja 4 alused.

R. Baum oli kinni peetud alates kell 03.30 kuni 21.

1. Kaebuses vaidlustatud kinnipidamise aja ebamõistliku pikkuse hindamisel võib lähtuda järgmistest kriteeriumitest: asja keerukus; kaebaja käitumine; kohtuvälise menetleja käitumine ja selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vaata Riigikohtu lahend 3-1-1-43-10). Antud juhul ei olnud tegemist keeruka süüteo menetlemisega, kuna kannatanud esitasid väärteoteate, mis sisaldas KarS § 218 nimetatud tunnuseid ja osundasid konkreetsele isikule, kes väärteo oli toime pannud. Keerukaks tegi väärteoasja menetlemise R. Baumi alkoholijoobes olek ja tema käitumine. Politseiametnike sõnul lisaks ülalkirjeldatud joobetunnustele, pidid menetlusalusele isikule mitmel korral selgitama menetlustoimingute eesmärki ja sisu, ei olnud võimalik kontrollida tema Haapsalus viibimise asukoha kohta ning ta rõhutas oma autoriteedile. Seega ei olnud temalt võimalik saada selgitusi, selle kohta, miks kannatanud temale osutasid. Peale R. Baumi politseiasutusse toimetamist oli tema suhtes võimalik läbi viia vaid kolm menetlustoimingut: - isiku kinnipidamise vormistamine; - arestimajja vastuvõtmine; - joobeseisundi kontrollimine (kell 03.45). Lisaks viidi läbi vaatlus (kell 03.35) ning tunnistaja ülekuulamine (kell 03.45). Lisaks eeltoodule sündmus oli toimunud öisel ajal ning isik oli alkoholijoobes, mistõttu ta jäi kohe peale arestimajja paigutamist magama ning arvestades tema seisundit ei olnud võimalik temaga menetlustoiminguid läbi viia. Kella 13.00 ajal oli arestimajas lõuna, mis kestis kuni 14.
2. Järgmisena umbes kella 16 paiku toimetati temaga fotografeerimine, daktüloskopeerimine ja DNA proovi võtmine. Menetlusaluse isiku ise oli võimalik üle kuulata kell 21.05 kuni 21.
3. Varasema ülekuulamise välistas isiku taotlus kella 18.00 paiku kaitsja osavõtuks ülekuulamisel, kuid kaitsja andmeid kohtuvälisele menetlejale ei avaldanud. Arvestades eeltoodud asjaolusid kokkuvõttes ja seda, et juhtum leidis aset puhkepäeval, kui teenistuskohustusi täitis üks kaheliikmeline patrulltoimkond ja välijuht, siis ei saa pidada kinnipidamise aega ebamõistlikult pikaks. 2) Kaebuse esitaja väited teatamiskohustuse rikkumise kohta on ümberlükatavad omakäeliselt antud ütlustega kinnipidamise protokollis 21.11.
4. a, kus ta ütleb: „ei ole midagi rikkunud ja soovin teatada aga kuna on liiga hiline ja see ei ole võimalik”. 3 Kaebuses on märgitud, et hommikul oli esitatud korduv taotlus lähedastele tema kinnipidamisest teada andmiseks. Menetlusalune isik magas kambris ning ta ärkas selle peale, kui arestimajas hakati kinnipeetavaid kambrites ümber paigutama. Sel hetkel kordas menetlusalune isik taotlust lähedaste teavitamiseks, kuid politseiametnike hõivatuse tõttu väljakutse teenindamisel seda ei tehtud, millega rikuti

§ 46lg 4 nõudeid.

3) Kaebuses ei ole viidatud, keda mõeldakse teiste isikute all, kes kuulsid tema tervise kohta käivaid andmeid. Küsitlemine toimus arestimaja spetsialisti tööruumis, juures viibisid politseiametnikud ja arestimaja spetsialist ja neil on teenistuskohustuste täitmisel teatavaks saanud/saadud delikaatsed andmed kasutatavad vaid teenistuskohustuste täitmisel ning neid töödeldakse vastavalt kehtestatud nõuetele. Iga teenistuja ametijuhend sisaldab kohustust avaldamisele mittekuuluvaid andmeid saladuses hoida. Kaebuses ei ole täpsustatud kelle juuresolek teda häiris ning tervisekontrolli aktist nähtub, et ta avaldas tervise kohta käivad andmed vabatahtlikult. Samuti ei ole aru saada, mida on peetud silmas arestikambri all, kas tegemist on arestimaja arestikambri või muu arestimajas asuva ruumiga. Tervisekontrolli akt säilitatakse kinni peetud isiku kohta koostatud toimikus (sisaldab muuhulgas kinnipidamise protokolli, hoiule võetud esemete nimekirja, tervisekontrolli akti) politseiasutuses ning selles sisalduvaid andmeid ei kanta registrisse. 4) Arestimaja sisekorraeeskirja § 6 lg 1 sätestab, et fotografeerida, daktüloskopeerida ning DNA proovi saab võtta vaid arestiga karistatud või kohtumääruse alusel vahi alla võetud isikutelt. Antud juhul oli tegemist kinnipeetavaga väärteomenetluses. Seega ei olnud arestimaja ametnike tegevus kooskõlas vangistusseaduse ja selle alusel antud arestimaja sisekorraeeskirja nõuetega. Küsimus ei ole põhiseaduslike väärtuste rikkumises, vaid seaduslikkuse põhimõtte eiramises, st tohib teha vaid seda, mida seadus lubab. Kogutud andmed kuuluvad edastamisele EKEI laborisse ja registrisse, kuid antud juhul see tegevus on peatatud ning andmeid EKEI-le ei edastata. Asjaolude uurimisel kinnitati arestimaja juhi poolt, et üldjuhul väärteomenetluses kinnipeetud isikuid ei fotografeerita, daktüloskopeerita ning DNA proovi ei võeta. Tegemist on ametniku eksimusega, mis ei õigusta tema tegevust, kuid näitab, et tegu ei ole toime pandud tahtlikult. Ülaltoodud asjaolusid kokku võttes kohtuväline menetleja leidis, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 20.12.2010 edastas Haapsalu politseijaoskond kohtule Raivo Baum esindaja advokaat R.Palmaru kaebuse kohtuvälise menetleja juhi 07.12.20101 määrusele. Kaebusega seonduvad materjalid edastas Haapsalu politseijaoskond kohtule 21.12.2010. KAEBUS 21.11.2010. a. kohaldati R. Baum'i suhtes kinnipidamist. Väärteoprotokollis on rikkumise kirjeldusena märgitud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. R. Baum'i arestimajast vabastamise õiendist nähtub, et isik viibis Lääne Prefektuuri arestimajas 21.11.2010. a. kella 03.30-st kuni 21.15-ni. 26.11.2010. a. esitas R. Baum'i esindaja vandeadvokaat R. Palmaru Haapsalu politseijaoskonna juhile M. Kaldma'le kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale väärteomenetluses nr 2570,10,005205. Nimetatud kaebuses esitati taotlus tunnistada R. Baumi kinnipidamine õigusvastaseks, kuna rikuti tema õigust isikupuutumatusele, kinnipidamise aeg oli ebamõistlikult pikk ning isikul ei võimaldatud teatada kinnipidamisest lähedastele. Samuti paluti tunnistada õigusvastaseks R. Baum'i terviseandmete avaldamine kolmandatele isikutele ning R. Baumi fotografeerimine, daktüloskopeerimine ja DNA-proovi võtmine, kuna toiminguteks puudus õiguslik alus ning 4 nendega rikuti R. Baum'i õigust eraelu- ja isikupuutumatusele ning õigust informatsioonilisele enesemääramisele. Saadud teave paluti kõrvaldada riiklikest registritest. 07.12.2010. a määrusega rahuldas kohtuvälise menetleja juht esitatud kaebuse osaliselt ning leidis, et kuivõrd R. Baumil ei võimaldatud oma kinnipidamisest lähedasi teavitada, on rikutud menetlusaluse isiku

§ 46Ig-s 4 sätestatud õigust.

Samuti tunnistas kohtuvälise menetleja juht arestimaja sisekorraeeskirja § 6 lg 1 nõuete rikkumist R. Baumi fotografeerimise, daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmisel ning määras, et kogutud andmeid EKEI laborisse ja registrisse ei edastata. Muus osas jättis kohtuvälise menetleja juht kaebuse rahuldamata. Kaebaja nõustub määrusega osas, milles esitatud kaebus rahuldati. Küll aga ei saa nõustuda määruses esitatud rikkumise põhjendustega ning R. Baumi ja kohtuvälise menetleja tegevusele antud hinnangutega. Samuti on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et lisaks määruses tuvastatule puudus R. Baumi kinnipidamisel õiguslik alus ning tema kinnipidamise aeg oli ebamõistlikult pikk. R. Baumi õiguseid on rikutud ka tema terviseandmete avaldamisega kolmandatele isikutele. Käesolevaga kasutab kaebaja oma maakohtule. Menetlusosaline sai kaevatava määruse kätte 07.12.2010. a. Kaebuse põhjendus R. Baum'i kinnipidamine ning eelkõige kinnipidamise kestvus oli õigusvastane.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, kuni 48 tundi kinni pidada, kui ta püüab põgeneda, ei ole tuvastatud tema isikut, ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid või ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida. Kuna R. Baum ei püüdnud põgeneda, tema isik oli tuvastatud ning puudus alus arvata, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid või väärteomenetlust takistada või sellest mingilgi viisil kõrvale hoida, siis on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et R. Baum'i puhul eelnimetatud kinnipidamise alused puudusid. Vastupidiselt määruses märgitule ei käitunud R. Baum vaenulikult. R. Baum kinnitas korduvalt, et on menetleja määratud ajal alati valmis ilmuma juhtunu kohta täpsemaid ütlusi andma. Arvestades, et teda kuulda ei võetud ja teatati, et tema suhtes kohaldatakse kinnipidamist, on mõistetav, et R. Baum võis lõpuks olla ärritunud. Väär on määruses toodud järeldus, et R. Baum rõhutas oma autoriteeti. R. Baum üritas kohtuvälisele menetlejale selgitada, et seoses töökohustustega peab ta järgmisel päeval kindlasti tööl olema. Tema kui OÜ Morobell juhatuse liikme ja ainsa esindusõigust omava isiku kinnipidamine häirib oluliselt ettevõtte majandustegevust. Siin ei olnud tegemist mitte autoriteedi rõhutamise vaid faktiliste asjaolude kirjeldusega. Nimelt oli OÜ-l Morobell Paldiski sadamas laev laadimisel ning kuna keegi teine ei saanud vajalikele dokumentidele alla kirjutada, pidi R. Baum kindlasti vormistama järgmisel päeval laeva laadimisdokumendid. Nõustuda ei saa ka määruses esitatud väitega, et R. Baum asukohta Haapsalus polnud võimalik kindlaks teha. R. Baum selgitas menetlejale, kus ta ööbib ning lisas ka seda, et tal on öömajal külalised. Muu hulgas kinnitas R. Baum, et ta omab ning juhatab Haapsalus juba kümme aastat ettevõtet, kus töötab ligi sada inimest. Seega menetleja kahtlus nagu ta võiks menetlusest kõrvale hoiduda on ebamõistlik ja põhjendamatu. Vaatamata sellele toimetati R. Baum arestimajja. Arestimajast vabastamise õiendist nähtub, et isik viibis Lääne Prefektuuri arestimajas 21.11.

1. a. kella 03.30-st kuni 21.15-ni, s.o ligi 18 tundi. Kaevatavas määruses on viidatud, et kinnipidamise aja ebamõistliku pikkuse hindamisel võib lähtuda järgmistest kriteeriumitest: asja keerukus, kaebaja käitumine, kohtuvälise menetleja käitumine ja selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Siinjuures on õigesti leitud, et antud juhul ei olnud tegemist keeruka süüteo menetlemisega, kuna kannatanud esitasid väärteoteate, mis sisaldas KarS § 218 nimetatud tunnuseid ja osundasid konkreetsele isikule, kes väärteo oli toime pannud. Küll aga ei saa 5 nõustuda määruses esitatud seisukohaga R. Baum'i käitumisele ning tema suhtes menetlustoimingute läbiviimise võimatusele. Samuti ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja juhi järeldusega, mille kohaselt oli R. Baum'i kinnipidamise aja pikkus tingitud sellest, et isik jäi kohe peale arestimajja paigutamist magama ning arvestades tema seisundit ei olnud võimalik temaga menetlustoiminguid läbi viia. Asja materjalides puuduvad igasugused viited sellisele joobele, mis oleks mingilgi viisil takistanud isikuga suhtlemist. Arvestades arestimaja tingimusi ning R. Baum'i seisundit ja korduvaid katseid selgitada tema kinnipidamise ebamõistlikkust, on menetleja väide R. Baum'i magama jäämise ning menetlustoimingute läbiviimise võimatuse osas ümber lükatud. Isegi kui eeldada, et öösel oli vajalike menetlustoimingute läbiviimine mingil põhjusel võimatu, siis jääb endiselt selgusetuks, miks toimus R. Baum ülekuulamine alles kell 21.05 kuni 21.20 järgmisel õhtul. Kohtuvälise menetleja juht on määruses toonud põhjenduseks, et kella 13.00 ajal oli arestimajas lõuna, mis kestis kuni 14.00 ning umbes kella 16 paiku toimetati R. Baum'iga fotografeerimine, daktüloskopeerimine ja DNA proovi võtmine. Nimetatud asjaoludest aga ei selgu, miks ei kuulatud R. Baum'i üle kohe hommikul. Menetlusalune isik kinnitab, et ta oli ärkvel kohe hommikul. Veelgi enam, arestimaja dokumentides peaks kajastuma, et varahommikul toimus R. Baumi ümberpaigutamine ühest kambrist teise, mis kinnitab, et ta oli ärkvel ja temaga oleks koheselt saanud läbi viia vajalikke menetlustoiminguid. Arvestada tuleb sedagi, et R. Baumi fotografeerimise, daktüloskopeerimise ja temalt DNA proovi võtmise on kohtuvälise menetleja juht tunnistanud õigusvastaseks, mistõttu nimetatud toimingute tegemine kinnipidamise ebamõistlikult pika kestvuse väljatoomisel asjakohane ei ole. Isikult vabaduse võtmine on üks olulisemaid põhiõiguse riiveid, mis võib olla õigustatud vaid vältimatutel juhtudel. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul R. Baum'i kinnipidamist ning eelkõige kinnipidamise kestvust õigustavad asjaolud puuduvad. R. Baum kinnipidamine kogu öö ja järgneva päeva jooksul ei taganud mingilgi viisil menetluse eesmärke. Lisaks eelnevale on R. Baum terviseandmete avaldamisega kolmandatele isikutele rikutud tema õigust eraelule ning eiratud arestimaja sisekorraeeskirja. Tervist puudutava informatsiooni näol on tegemist äärmiselt isikliku teabega, mille avaldamiseks peab isikule olema tagatud privaatsus. Arestimaja sisekorraeeskirja § 7 lg 2 kohaselt teostab tervishoiutöötaja arestimajja vastuvõetava kinnipeetu tervisekontrolli ja küsitleb kinnipeetut tema terviseseisundi kohta. Tervisekontrolli ning vestlust kinnipeetu tervisliku seisundi kohta viiakse läbi eraldi ruumis, milles samal ajal ei viibi teisi isikuid. Käesoleval juhul nimetatud nõuetest kinni peetud ei ole. Esiteks teostati R. Baum tervisekontroll mitte arestimajja vastuvõtmisel vaid vahetult enne vabastamist. Seetõttu jääb arusaamatuks, mis oli R. Baum tervisekontrolli eesmärk ning kaebaja leiab, et nimetatud andmete kogumiseks puudus õiguslik alus. Siinjuures tuleb märkida, et kohtuvälise menetleja juht on määruses tuvastanud, et R. Baum küsitlemine toimus arestimaja spetsialisti tööruumis, kus viibisid juures ka politseiametnikud. Arvestades arestimaja sisekorra eeskirjas kinnitatud nõudeid on kohtuvälise menetleja juht juba tunnistanud R. Baum õiguste rikkumist. Täiendavalt tuleb aga lisada, et määruses esitatud väide justkui küsitlemine oleks toimunud arestimaja spetsialisti tööruumis on ekslik. Tegelikkuses toimus R. Baum küsitlemine arestimaja koridoris, mistõttu oli vastav informatsioon kuulda kõikidele lähedal olevates arestikambrites viibinud isikutele. Asjakohatu on määruses esitatud etteheide, et kaebuses ei ole täpsustatud, kelle juuresviibimine R. Baum häiris. Kuivõrd R. Baumil puudub täpne ülevaade tema küsitlemise hetkel arestikambrites viibinud kõrvalistest isikutest, siis on võimatu esitada täpset nimekirja, kellele R. Baum tervist puudutavad andmed teatavaks said. Väär on ka kohtuvälise menetleja juhi seisukoht, et R. Baum avaldas tervise kohta käivad andmed vabatahtlikult. R. Baum vastas nimetatud küsimustele vaid seetõttu, et vastasel korral ähvardati teda mitte vabastada. 6 Kaebaja ei nõustu ka kõikide määruses esitatud põhjendustega osas, milles kaebus rahuldati. Selgitus, et politseiametnikud ei võimaldanud R. Baumile päeva jooksul ühte telefonikõnet tingituna ajapuudusest, ei ole usutav. R. Baum palus võimalust helistada alates hommikusöögist. Korrapidaja ei käinud väljakutsetel. Tal oli võimalus helistamist lubada, kuid sellest lihtsalt keelduti. Õigus oma kinnipidamisest lähedasi teavitada on põhiõigus, mida on kinnitatud ka põhiseaduses. Ajapuududusega ei ole võimalik nimetatud õigusest ilmajätmist õigustada. Kuivõrd R. Baumil helistada ei võimaldatud ning tema kadumine oli äärmiselt ebatavaline, hakkasid nii R. Baumi abikaasa, OÜ Morobell teine juhatuse liige A. S. ning mitmed tuttavad R. Baumi otsima. E. L. (telefonilt *) helistas korduvalt ka politseisse ning palus kasutada positsioneerimise võimalust. Teiste seas rääkis E. L. Haapsalu korrapidajaga, kes kinnitas, et R. Baumi Haapsalu arestimajas ei ole. Tegemist on ilmselgelt tahtlikult edastatud väärinformatsiooniga. Korrapidajal peab olema ülevaade arestimajas viibinud isikutest. Nimetatud asjaolule on tähelepanu juhitaud ka esialgses kaebuses, kuid kohtuvälise menetleja juht ei ole määruses vastavaid etteheiteid puudutanud ning nende kohta seisukohta võtnud. R. Baumi lähedastele kohtuvälise menetleja tegevusetusest tingitud ebameeldivuste tõenduseks on käesolevale kaebusele lisatud A. S. ja E. L. seletuskirjad (lisad 4 ja 5).
2. Kaebaja ei nõustu ka põhjendusega, et R. Baumi fotografeerimine, daktüloskopeerimine ja DNA-proovi võtmine oli eksituse tagajärg. R. Baum seadis toimingu õiguspärasuse kahtluse alla ning küsis menetlejalt, mis seaduse alusel seda tehakse. Arestimaja sisekorraeeskirja näol on tegemist politsei igapäevast tööd puudutava õigusaktiga, mille tundmine on politseiametnikele kohustuslik. Oma töös sagedalt kokkupuutuva toimingu lubatavatuse mittetundmine ei saa olla eksitusega seletatav. Kohtuvälise menetleja juhile esitatud kaebuses taotles kaebuse esitaja seadusvastaselt kogutud andmete kõrvaldamist riiklikest registritest. Kuivõrd on selgunud, et vastavaid andmeid ei ole registritele edastatud, palub kaebuse esitaja kogutud andmed - fotod, sõrmejäljed ja DNA-proov - hävitada. Eeltoodud põhjustel ning lähtudes

S 78 lg 1, § 78 lg 2 p 1, § 79 lg 3 p 1 ja 2 ning arvestades, et õiguste rikkumise kõrvaldamine on võimalik vaid osaliselt paluti: 1.tühistada kohtuvälise menetleja juhi 07.12.2010. a määrus osas, millega jäeti Raivo Baum kaebus rahuldamata; 2.tunnistada, et Raivo Baum kinnipidamisel rikuti tema õigust isikupuutumatusele ning et kinnipidamise aeg oli ebamõistlikult pikk; 3.tunnistada õigusvastaseks terviseandmete avaldamine kolmandatele isikutele, kuna sellega rikuti tema puutumatust eraelule ning kõrvaldada saadud teave riiklikest registritest; 4.hävitada kinnipidamise ajal õigusvastaselt saadud fotod, sõrmejäljed ja DNA-proov. KOHTU SEISUKOHT

§ 78

lg 1 sätestab, et kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

§ 79

lg 2 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Põhiseaduse § 20 sätestab, et igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud korras. Kohtuvälise menetleja juhi määruses on leitud, et R.Baum kinnipidamine

§ 44

lg 1 p 3 ja 4 alusel oli põhjendatud.

§ 44

lg 1 p 3 ja 4 lubavad kuni 48 tundi kinni pidada isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo ja ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid või ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida. Kohus leiab, et 06.12.2010 määruses toodud põhjendused ei kinnita, et 21.11.2010 oleks esinenud

§ 44lg 1 p 3 ja 4 sätestatud alused R.Baum kinnipidamiseks.

7 Kohtuvälise menetleja määruses on korduvalt leitud, et R.Baum oli 21.11.2010 alkoholijoobes. Kohus leiab, et kuna see väide on korduvalt määruse põhjenduseks toodud, siis tuleb kõigepealt tuvastada, kas käesolevas väärteomaterjalides leidub tõendeid, mis kinnitaks, et R.Baum oli alkoholijoobes. Väärteotoimikus tl 6 on joobeseisundi tuvastamise protokoll, mis on koostatud 21.11.

1. Isiku joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise reeglid on sätestatud Politsei- ja piirivalve seaduse § 722-
2. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kohtuväline menetleja tuvastanud R.Baum`il ilmsed joobeseisundi tunnused, kuid Politseija piirivalveseaduse § 7-24 lg 1 sätestatud toimingud, et kontrollida ja tuvastada isikul esinevat alkoholijoovet, R.Baum`iga teostatud ei ole. Seega ei ole käesolevas väärteoasjas tuvastatud R.Baumil esinenud alkoholijoovet seaduses sätestatud korras ja määruses korduvalt toodud põhjendus, et menetlust takistas või isiku kinnipidamist põhjustas R.Baum alkoholijoove, ei ole põhjendatud. Määruses on leitud, et tuvastatud oli KarS § 218 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine - tegu pandi toime öisel ajal, R.Baumile viidati kui teo toimepanijale, sõidukil oli vigastus tekitatud. Seejärel leitakse, et arvestades R.Baum käitumist, oli alust arvata, et ta võib jätkata sarnaste süütegude toimepanemist ning isik otsustati kinni pidada. Samuti leitakse, et kinnipidamise aluseks oli väärteomenetluse takistamise ja kõrvalehoidmise võimalus, mis tulenes R.Baumi käitumisest ja suhtumisest toimepandusse. Määruses eespool kirjeldatakse, et R.Baum politseiametnikega suheldes käitus vaenulikult, leides, et teda on alusetult süüdistatud ning politsei võtab tänavalt suvalise inimese kaasa. Politseiametnikud tuvastasid visuaalsel vaatlusel R.Baumil joobeseisundile viitavad tunnused. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja juhi 06.12.2010 määruses toodud asjaolud ei kinnita

§ 44lg 1 p 3 ja 4 esinenud kinnipidamise aluseid.

Kohtuvälise menetleja määruses on põhjendatud

§ 44

lg 1 p 3 ja 4 sätestatud kinnipidamise aluste esinemist just R.Baum käitumise ja suhtumise tõttu. Kohtule jääb täiesti arusaamatuks, milles seisnes R.Baum selline käitumine, mis andis alust arvata, et R.Baum võib jätkata väärtegude toimepanemist. Määruses on kirjas, et R.Baum käitus politseinike suhtes vaenulikult – leides, et teda on alusetult süüdistatud. Kohus leiab, et asjaolu, et R.Baum kohapeal ei tunnistanud politseinikele väärteo toimepanemist, ei anna alust tema kinnipidamiseks. See, et isik ei tunnista väärteo toimepanemist, on tema põhiseaduslik õigus, sest Põhiseaduse § 22 sätestab, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda vastu. Väärteoasja materjalide juures ei ole ühtki tõendit selle kohta, et R.Baum oleks jätkanud või proovinud jätkata õigusrikkumiste toimepanekut (

§ 44lg 1 p 3).

Vastupidi, määruses on kirjas, et R.Baum lahkus sündmuskohalt. Samuti leiab kohus, et ka

§ 44

lg 1 p 4 sätestatud kinnipidamise alust R.Baum suhtes ei esinenud – sisuliselt on kohtuvälise menetleja juhi määruses leitud, et R.Baum käitumisest ja suhtumisest tulenes, et ta võib väärteomenetlust takistada ja kõrvale hoida. Kohus andis juba eelpool sellele põhjendusele hinnangu. Samuti leiab kohus, et seadus ei ole sätestanud, et kui isik paneb väärteo toime öösel, siis võib teda kinni pidada, selliseid erandeid seadus välja ei too ja seega isiku kinnipidamisel lihtsalt fakt, et väärtegu pandi toime öösel, ei oma mingit tähtsust. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määrus osas, milles on leitud, et R.Baum kinnipidamine

§ 44

lg 1 p 3, 4 alusel oli põhjendatud, tuleb tühistada ning kaebaja taotlus tuleb rahuldada ja tunnistada, et R.Baum kinnipidamisel 21.11.2010 rikuti tema õigust vabadusele ja isikupuutumatust, s.t, et

§ 44lg 1 p 3 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused puudusid.

Kuna kohus leidis, et R.Baum kinnipidamine

§ 44

lg 1 p 3 ja 4 alusel ei olnud põhjendatud, siis on selge, et ka kinnipidamise kestus oli liiga pikk. Lisaks viitab kohus siinjuures

§ 44

lg 2 p 2 – isiku kinnipidamise korral võetakse temalt viivitamatult ütlused väärteo toimepanemise kohta ning koostatakse isiku kinnipidamise protokoll. 8 R.Baum`ilt on võetud ütlused s.t isik on üle kuulatud 17 ja pool tundi peale kinnipidamist, mida ei saa mitte mingisugusel põhjusel pidada viivitamatuks ütluste võtmiseks. Määruses on kirjas rida põhjendusi, miks oli põhjendatud R.Baum nii pikaajaline kinnipidamine. Jällegi on viide, et R.Baum oli alkoholijoobes, kuid tõendeid selle kohta väärteoasjas ei ole. Ei olnud võimalik kontrollida R.Baum Haapsalus viibimise asukoha kohta. Asjaolu, et isik ei ela selles linnas või maakonnas, kus on toime pandud talle süüks arvatav väärtegu, ei ole mitte mingil juhul isiku kinnipidamise aluseks ega saa olla põhjuseks, et teda pikemalt kinni peetakse. R.Baum kinnipidamise protokollist nähtavalt oli menetlejale teada isik ja tema elukoha aadress. Miks oli selle väärteoasja menetlemisel oluline ka R.Baum Haapsalus viibimise koht, ei ole arusaadav. Samuti on põhjenduseks toodud, et ei olnud võimalik R.Baumilt saada selgitust, miks kannatanud osutasid temale. Esiteks on võimalik inimeste tegude kohta teavet saada nendelt endalt, seega oleks olnud põhjendatud küsida kannatanutelt, miks nad viitasid R.Baumile ja teiseks osundab kohus veelkord asjaolule, et isikul on põhiseaduslik õigus mitte tunnistada iseenda vastu. Samuti on määruses oleva väide, et R.Baumiga oli politseijaoskonnas võimalik läbi viia vaid kolm toimingut, põhjendamata. Miks määruses loetletud toimingud oli võimalik läbi viia ja R.Baum ülekuulamist enam mitte, ei ole aru saada. Nii isiku kinnipidamise protokollis kui kinnipeetult hoiule võetud esemete nimekiri ja ka joobeseisundi kontrollimise protokollis on näha, et R.Baum on omakäeliselt kõigile neile dokumentidele midagi kirjutanud. Ka seda, et ta ei ole midagi rikkunud - mis on ju ka sisuliselt ütluste andmine sündmuse kohta. Miks siis politsei ei saanud isikut üle kuulata – kuskil ei ole vormistatud dokumenti, millest nähtuks, et R.Baumi oleks viivitamatult soovitud selles menetluses üle kuulata, kuid mingitel põhjustel see ei olnud võimalik. Määruses toodud põhjendused puhkepäeva ja politsei töökorralduse kohta ei kannata mingit kriitikat, sest isiku õigused peavad saama tagatud nii töö- kui puhkepäeval ja politseil tuleb korraldada töö nii, et isikute põhiseaduses ja seadustes sätestatud õigused on tagatud. Samuti on viidatud, et R.Baumile tuli mitmel korral selgitada menetlustoimingute eesmärki ja sisu. Vastavalt

§ 5

p 1 kohtuvälise menetleja ülesanne ongi selgitada isikule menetlustoimingute eesmärki ja tema õigusi ja kohustusi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja juhi määrus osas, kus on leitud, et R.Baum kinnipidamine ei olnud ebamõistlikult pikk, tuleb tühistada ja kohus rahuldab kaebaja taotluse tunnistada, et R.Baum kinnipidamise aeg oli ebamõistlikult pikk. Kohus leiab, et kuigi kohtuväline menetleja on tunnistanud, et rikutud on R.Baum õigust oma kinnipidamisest lähedastele teatada, ei saa sellise õiguse rikkumine olla põhjendatud sellega, et politseiametnik oli hõivatud. Lisaks on arusaamatu, kuidas on võimalik, et terve päeva jooksul ei leita mahti tagada isikule võimalust teostada põhiseaduses ja seaduses sätestatud õiguse teostamine. Õigus oma lähedasi kinnipidamisest teavitada, on sätestatud nii põhiseaduses kui ka

ja kohus kordab veelkord, et politsei peab oma töö korraldama nii, et isikute põhiõigused oleks tagatud. Kohus leiab, et kuigi arestimaja sisekorra eeskiri näeb ette, et arestimajja vastuvõetava kinnipeetu suhtes tuleb teostada tervisekontroll, tuleb selle läbiviimisel järgida rangelt, et kontrolli käigus ei saaks terviseandmed teatavaks kolmandatele isikutele. Kohus leiab, et just seetõttu on sätestatud, et tervisekontrolli ja vestlust kinnipeetu tervisliku seisundi kohta viiakse läbi eraldi ruumis. Määruses on leitud, et R.Baum õigusi tervisekontrolli läbiviimisel ei ole rikutud, sest küsitlemine toimus arestimaja spetsialisti tööruumis ja juures viibisid vaid politseiametnikud ja arestimaja spetsilist. Peale selle on põhjendatud, et eelnimetatud isikud peavad vastavalt ametijuhendile avaldamisele mittekuuluvaid andmeid saladuses hoidma. Samas ei ole määruses põhjendatud, kui palju politseiametnikke viibis tervisekontrolli juures ja miks nad pidid seal juures viibima. Tegelikult ei ole väärteoasja materjalide juures mitte ühtki tõendit, mis näitaks, kus ja kelle juuresolekul on tervisekontroll läbi viidud ning kes seal juures viibisid. Tl 4 pöördel on esmase tervisekontrolli akt – seal on kirjas vaid, et 9 tervisekontroll tehti 21.11.2010 Kaev poolt. Kaebuses aga väidetakse, et tervisekontroll viidi läbi nii, et selle käigus avaldatud andmed olid kuuldavad ka teistele kambrites viibivatele isikutele.

§ 2ja Kr

MS § 7 lg 3 alusel leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas ei ole kõrvaldatav kahtlus selle kohta, et tervisekontroll oleks läbi viidud nii, et R.Baum terviseandmed ei saanud teatavaks kolmandatele isikutele. Seega rikuti R.Baum tervisekontrolli läbiviimisel tema eraelu puutumatust. Kaebuses taotletakse ka tervisekontrolli käigus saadud terviseandmete kustutamist riiklikest registritest. Kohtuvälise menetleja määruses on kirjas, et tervisekontrolli akt säilitatakse kinni peetud isiku kohta koostatuid toimikus politseiasutuses ning selles sisalduvaid andmeid ei kanta registrisse. R.Baum oli kinni peetud ja arestikambrisse paigutatud. Selliste isikute suhtes tuleb vastavalt arestimaja sisekorraeeskirjale läbi viia tervisekontroll. Kohus leiab, et kuna R.Baum reaalselt viibis kinnipeetuna arestikambris, siis andmed tema tervisekontrolli kohta kuuluvad tema kinnipidamise toimiku juurde ja neid ei tule hävitada vastavast toimikust. Mingitesse muudesse riiklikesse registritesse neid ei kanta ja seetõttu ei ole neid võimalik ka kõrvaldada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja juhi määrus osas, kus on leitud, et R.Baum tervisekontrolli läbiviimine on korraldatud nõuetekohaselt tuleb tühistada ja kohus rahuldab kaebaja taotluse tunnistada õigusvastaseks R.Baum terviseandmete avaldamine kolmandatele isikutel. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus terviseandmete kõrvaldamiseks riiklikest registritest. Kaebuses taotletaks hävitada kinnipidamise ajal õigusvastaselt saadud fotod, sõrmejäljed ja DNA-proov. Kohtuväline menetleja on oma määruses tunnistanud, et R.Baum`ilt ei olnud õigus võtta sõrmejälgi, DNA-proovi ega teda fotografeerida. Samuti on määruses kinnitatud, et muidu kuuluvad kogutud andmed edastamisele EKEI laborisse ja registrisse, kuid antud juhul on see tegevus peatatud ning andmeid EKEI-le ei edastata. Kuna andmed, mis on saadud R.Baum`ilt, on võetud ilma seadusliku aluseta, tuleb saadud andmed tõepoolest hävitada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tuleb rahuldada kaebaja taotlus hävitada Raivo Baum`ilt 21.11.2010 kinnipidamise ajal saadud fotod, sõrmejäljed ja DNA-proov.

§ 191

p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel

§ 79

kohaselt tehtud kohtu määrusele.

§ 199lg 4 kohaselt kirjalikus menetluses tehtud määrus jõustub selle tegemisest.

Kohus juhindub määruse tegemisel EV Põhiseaduse § 20, § 22, § 26,

§ 2, § 44 lg 1 p 3, p 4, § 44 lg 2 p 2, § 79 lg 1, lg 2, lg 3 p 2, lg 5, § 191 p 12, § 199 lg 4, Kr

MS § 7 lg 3. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 10