lg 2 p 2, 3, § 345 lg 1 järgi Ivo Olo süüdistuses
lg 2 p 1, 2, 3, § 345 lg 1, § 344 lg 1 järgi Gennadi Valjuškini süüdistuses
lg 2 p 2, 3 ja § 345 lg 1 järgi Üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 6.maist 2010.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Rein Loss ja tema kaitsja adv. Marina Leis, süüdistatava Gennadi Valjuškini kaitsja adv. Merike Allikmäe Prokurör Maria Sutt Süüdistatavad Rein Loss, Ivo Olo ja Gennadi Valjuškin (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsjad Adv. –d Marina Leis, Riine Lumiste ja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu otsus 6.maist 2010.a. Rein Lossi, Ivo Olo ja Gennadi Valjuškini suhtes ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus. Edasikaebamise kord Kohtumäärus on vaidlustatav määruskaebe korras. Prokurör võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kuulutamise päevast, s.o. alates 7.oktoobrist 2010.a. Süüdistataval on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 10 päeva jooksul alates selle teadasaamise päevast advokaadist kaitsja vahendusel. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK : Harju Maakohus otsustas oma otsusega 6.maist 2010.a. tunnistada Rein Loss süüdi
lg 2 p 2, 3 ja § 345 lg 1 järgi.
lg 1 alusel mõista mõlemale süüteokoosseisule vastava teo eest üks karistus
lg 2 sanktsioonipiiridest lähtudes, nimelt 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tunnistada Ivo Olo süüdi
lg 2 p 1, 2, 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.
lg 1 alusel mõista nimetatud süüteokoosseisudele vastava teo eest üks karistus
lg 2 sanktsioonipiiridest lähtudes, nimelt 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tunnistada Gennadi Valjuškin süüdi
lg 2 p 2, 3 ja § 345 lg 1 järgi.
lg 1 alusel mõista mõlemale süüteokoosseisule vastava teo eest üks karistus
lg 2 sanktsioonipiiridest lähtudes, nimelt 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.
oktoobri
lg 1, 2 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
Ära kandmisele kuulub 6 kuud vangistust, ülejäänud osa karistusest – 1 aasta 9 kuud – jätta tingimisi täitmisele pööramata. Karistuse kandmise alguseks lugeda isiku kinnipidamise aeg. AS R. tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ja mõista Rein Lossilt, Ivo Ololt ja Gennadi Valjuškinilt solidaarselt AS R. kasuks välja 632 459 (kuussada kolmkümmend kaks tuhat nelisada viiskümmend üheksa) krooni ja 60 senti. Rein Loss ja Gennadi Valjuškin ja Ivo Olo süüdi alljärgnevas: 2004.a. novembri alguses teatas Gennadi Valuškin oma endisele äiale J. K.'ile, kes töötas AS-s R., et ta on leidnud inimese, kes soovib osta R. AS-lt kütust. Gennadi Valjuškin ütles J. K.'ile, et selle inimese nimi on Peeter ja et see 3 inimene võtab ise R. AS-ga ühendust, kuid andis siiski tema telefoninumbri: XXXXX XXX. 11.11.2004 helistas J. K.ile ülalnimetatud numbrilt inimene, kes tutvustas ennast OÜ P. direktor P. I.'na, kuid kes tegelikkuses ei olnud P. H., ja teatas, et soovib osta ASlt R. kütust. Telefonitsi lepiti kokku, et OÜ P. esindaja tuleb AS R. kontorisse kütuse ostu-müügilepingut sõlmima. Seejärel Ivo Olo esines Rein Lossi ja Gennadi Valjuškin'i juhendamisel ja organiseerimisel 13.11.2004 AS R. kontoris aadressil Tallinn, XXXXXX XX-X OÜ P. esindaja H. H.'ina, esitades AS-le R. eelnevalt Rein Loss'ilt ja Gennadi Valjuškin'ilt saadud võltsitud dokumendid: OÜ P. garantiikirja 12.11.2004.a., volituse nr 48 12.11.2004.a. H. H.'i nimele ja Eesti kodaniku passi nr XX XXXXXX koopia H. H. nimele. Sel moel soovisid Rein Loss, Gennadi Valjuškin ja Ivo Olo tekitada AS-le R. pettekujutluse, nagu sooviks OÜ P. osta AS-lt R. diiselkütust ning kavatseks selle eest tasuda. Pettuse mõjul sõlmis AS R. (esindaja G. M.) 13.11.2004 ostu-müügilepingu nr 1211/1, mis kandis kuupäeva 12.11.2004 ja mille allkirjastas OÜ P. poolt Ivo Olo, H. H. allkirja võltsides. Nimetatud lepingu alusel väljastas AS R. kelmuse toimepanijatele alljärgnevalt diiselkütust: - 13.11.2004 17 000 1 kütust väärtuses 180200 krooni; - 15.11.2004 15 300 1 kütust väärtuses 162 180 krooni ja - 16.11.2004 27 366 1 kütust väärtuses 290 079,6 krooni. Kuna Rein Loss, Gennadi Valjuškin ja Ivo Olo ei kavatsenudki kütuse eest tasuda, põhjustati AS-le R. varaline kahju suures ulatuses, kokku summas 632 459,6 krooni. AS-le R. varalise kahju tekitamine pettusega on kvalifitseeritud grupilise kelmusena ja selle eest on Rein Loss ja Gennadi valjuškin mõistetud süüdi
prg. 209 lg 2 p.2,3 ning Ivo Olo
prg. 209 lg 2 p.1,2,3 järgi. Selle eest, et Ivo Olo võltsis ostu-müügilepingul H. H.i allkirja mõisteti ta süüdi
prg. 344 lg 1 järgi. Selle eest, et Rein Loss ja Gennadi Valjuškin andsid Ivo Olole H. H. nimele võltsitud volituse, mida Ivo Olo pidi kasutama ja kasutas ostu-müügilepingu sõlmimisel, mõisteti kõik kolm süüdistatavat süüdi grupliselt toimepandud võltsitud dokumendi kasutamises
prg. 345 lg 1 järgi. APELLATSIOONIDE SISU JA MANETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Rein Lossi süüdimõistmise on vaidlustanud nii Rein Loss ise, kui ka tema kaitsja adv. Marina Leis. Rein Loss taotleb kohtuotsuse tühistamist enda süüdimõistmises ja enda õigeksmõistmist ringkonnakohtu poolt. Ta väidab, et ei ole sooritanud nimetatud kuritegusid, ei ole saanud varalist kasu tegelikest teadvalt ebaõigete ettekujutuste loomise eest asjust, ega ei ole samuti olnud selles asjaosaline, ei ole kasutanud võltsitud dokumenti ega ei ole seda kellegile edastanud. Apellant esitab apellatsioonist loetelu maakohtu otsuses tehtud järeldustest, millistega ta ei ole nõus kuna need ei ole õiged. Leiab, et rikutud on ka protsessinorme. 4 Adv. Marina Leis taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist Rein Lossi suhtes ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. Rein Loss end esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud ja peab Ivo Olo teda süüstavaid ütlusi alusetuteks ja ebausaldusväärseteks. R.Loss püüdis korduvalt esitada kohtule täiendavaid tõendeid ja tema ütlusi kinnitavaid tõendeid välja nõuda ja kontrollida kohtus ning taotles ka tunnistajate väljakutsumist. Kõik taotlused jäeti rahuldamata. Seega leiab Rein Loss, et tema seletused on jäetud tähelepanuta ja seetõttu leitud teda süüdi olevat kuritegude toimepanemises. Ivo Olo ütlused ei ole usaldusväärsed, mida kinnitab ka kohus ise kohtuotsuses, viidates temale telefoni ja Sim-kaardi andmist Lossi ja Valjuškini poolt. Kohtul puudus KrMS § 269 kohaselt õigus arutada kriminaalasja Gennadi Valjuškini osavõtuta ja tema eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks KrMS § 294 p 2 kohaselt. Liiatigi on viimane andnud erinevaid ütlusi ning kohus pole motiveerinud, milliste alustel perab ta R.Lossi süüd kuritegude toimepanemises tõendatuks. Kõrvaldamata on otsuses G. M. ja ja J. K. ütlustes esinevad ebakõlad. Kohus ei vaevunud välja selgitama, kuhu jäi autojuhtide V. K. ja J. F. poolt veetud kütus ja kes selle omastas selle eest tasumata. Kohus on alusetult seadnud kahtluse alla R.Lossi seletused kohtumisest tema, Valjuškini ja Ologa Lasnamäe turu lähedal. Puudub igasugune alus süüstada R.Lossi firma P. blankettide omandamises, kuna P. I. ütluste kohaselt oli kontorisse pääs paljudel isikutel. Andnud ebaõige hinnangu kriminaalasjas kogutud tõeditele on kohus kohaldanud ka ebaõigesti materiaalõigusnorme, kuna on vastavalt
Süüdistatava Gennadi Valjuškini kaitsja adv. Merike Allikmäe taotleb esitatud apelatsioonis oma kaitsealuse suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja Gennadi Valjuškini õigeksmõistmist ringkonnakohtu otsusega. Apellant põhjendab oma taotlust alljärgnevalt. Gennadi Valjuškin ´ile esitatud ja kohtus arutatud süüdistuses ei kajastu mitte ühtegi tegu, mida Gennadi Valjuškin ´ile süüks arvatakse, s.t. on tuvastamata asjaolu, milles seisnes Gennadi Valjuškin´ i poolt kannatanu petmine
Eelmenetluses Gennadi Valjuškin on üle kuulatud tunnistajana, lk 62-65, mis kohus istungil ka avaldas. Apellandi arvates on sellega rikutud KrMS § 294 põhimõtet, mille kohaselt võib avaldada süüdistatava, mitte tunnistaja, kohtueelses menetluses antud ütlused. Väited selle kohta, et Gennadi Valjuškin oleks toime pannud kelmuse, on toimikusse kogutud tõendite alusel oletuslikud ning põhinevad paljuski sellel, et tema enda ütluste järgi 30.05.2008 soovitas ta Rein Lossil osta firmast AS I. AS vedelkütust. Kohu järeldused selle kohta, et kütuse ostmine käis Gennadi Valjuškin ´i kaudu ning et 2004 novembris andis ta R.Lossile teada, et R. müüb odavalt suviost diislikütust ja andis R.Lossile J. K. telefoninumbri, pärinevad aga otsesõnu Gennadi Valjuškin ´i poolt tunnistajana antud ütlustest. Antud juhul on tegemist menetlusnormi rikkumisega, millega on rikutud Gennadi Valjuškin´i kaitseõigusi. Samuti on kohtualune Rein Loss esitanud 26.04.2010 istungil (protokolli viimane lk) taanduse kohtu ja prokuröri vastu, mida kohus koheselt lahendama asus, küsimata teise kohtualuse või kaitsjate arvamust, mis on vastuolus KrMS § 50 lg 4 tuleneva 5 nõudega, mille kohaselt enne taandamistaotluse lahendamist kuulab kohus ära poolte arvamuse. Apellatsioonis hinnatakse kogutud tõendeid ja tuuakse välja vastuolud, mis esinevad süüdistatavate ütlustes ning Seetõttu leiab apellant, et Gennadi Valjuškin ei ole antud kuritegu toime pannud, tema süü ei ole leidnud tõendamist. Kokkuvõtvalt ei saa maakohtu otsuses sisalduvate tõendite analüüsi pinnalt
lõikes 2 p 2, 3 sätestatud kelmuse koosseisulised tunnused - petmine, eksimus, varakäsutus ja varaline kasu - lugeda Gennadi Valjuškin´i käitumises tuvastatuks. Materjalidest ei nähtu, et kohtualune oleks saanud mingitki kasu. Riigikohtu lahendi kohaselt (3-1-1-98-09) on oluline, et tegemist oleks asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Seega tuleb nii süüdistuses kui kohtuotsuses ära näidata, milliste faktiliste asjaolude suhtes tekitati kannatanul ebaõige ettekujutus. Süüdistuses heidetakse Gennadi Valjuškin ´ile ette 2 võltsitud dokumendi kasutamist, s.o. OÜ P. garantiikirja 12.11.2004 ja volituse nr 48 12.11.2004.a Ivo Olole andmist koos R.Lossiga. Tõendite kohaselt esitas ja kasutas neid Ivo Olo, kuid kas saab subjektiivsest küljest süüdi mõista Gennadi Valjuškin´i talle inkrimineeritavas kuriteos, kui ta ise on öelnud, et ta ei pööranud talle näidatud dokumentidele erilist tähelepanu. Ta kinnitas, et tema arvas, et H. H. on Ivo Olo tegelik nimi, s.o. isik, kelle foto oli passi koopial. Kohtuotsuses ei ole välja toodud ühtegi Gennadi Valjuškin´i tegevust. Märgitud on vaid, lk 12 I lõik, et kuna tegu on toime pandud ühtse teoplaani raames, siis kohtualused panid selle toime, mis aga ei ole piisav. Apellant leiab, et süüdistuse ja kohtuotsuse pinnalt saab teha järelduse, et Gennadi Valjuškin´i vastutus
lg 1 järgi põhineb üksnes asjaolul, et ta andis koos R.Lossiga 2004.a novembris nimetatud dokumendid I.Olole. Kriminaaltoimikus ei ole ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, kust pärinevad need dokumendid, mis Ivo Olo esitas AS R. esindaja G. M.´ile. Tõendid esitatud dokumentide saamisloo kohta puuduvad. Kuna käesoleva ajani pole dokumentide võltsijat antud asjas tuvastatud, siis pole Gennadi Valjuškin´i võimalik süüdi mõista ja karistada teda kui isikut, kes teadmata allikast pärinevad dokumenti kasutas. Kohus on püüdnud Gennadi Valjuškin tegevust tuvastada üksnes valikuliste ja kaudsete tõendite alusel. Toimikumaterjalide alusel ei ole tuvastatav, et Gennadi Valjuškin oleks saanud väidetavast ebaseaduslikust tegevusest majanduslikku kasu, samuti ei ole tuvastatav tahtlus, mille põhjal pidi süüdistatav teadma, et dokumendid, mida esitab Ivo Olo, on võltsitud. Eelpool toodud asjaoludel antud asjas ei ole võimalik tuvastada kuriteo subjektiivset külge, mis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Gennadi Valjuškin´il ei olnud võimalik sündmusi vähimalgi määral oma kontrolli all hoida. Tema näol ei olnud tegemist toimuva keskse kujuga. Süüdi mõistmiseks ei saa piisavaks pidada asjaolu, et vastava pettusega põhjustati AS-le R. varaline kahju suures ulatuses. Kannatanu esindaja on esitanud vastuväited apellatsioonidele ja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud, taotleb apellatsioonide rahuldamata jätmist ning maakohtu otsuse muutmata jätmist. 6 Apellatsioonikohtu eelistungil tunnistas prokurör, et maakohtu otsuses ei ole piisavalt motiiive, seda eriti osas, mis puudutab nende käitumisele antud juriidilist hinnangut. Samas on aga maakohus põhjalikult analüüsinud tõendeid ja põhjendatult ning veenvalt järeldanud, et süüdistatavad on toime pannud neile süüdistuses etteheidetud teod. Prokurör leidis, et maakohtu otsuse põhjendused on piisavad, et lugeda kohtuotsus motiveerituks ja ringkonnakohus võib ise oma otsusega puuduolevad motiivid,s.h. põhjendused süüdistatavate käitumisele antava kvalifikatsiooni osas, lisada. Kaitsjad prokuröri seisukohaga ei nõustunud ja leidsid, et kohtuotsus ei ole motiveeritud ja sellele on viidatud ka esitatud apellatsioonides. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja nimelt, maakohtu otsuses puuduvad põhimõttelistes ning tähendust omavates küsimustes motiivid KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Maakohus on vaidlustatud kohtuotsusega lugenud tõendatuks süüdistatavatele süüdistustes inkrimineeritud käitumise. Nii on maakohtu otsuse kohaselt tõendatud, et Ivo Olo, esinedes OÜ P. esindaja H. H., sõlmis 13.11.2004 AS R. kontoris AS-ga R. 13.11.2004 ostu-müügilepingu nr 1211/1, mille kohaselt OÜ P. ostis AS-lt R. diislikütust. Tõendamaks, et tal on OÜ P. nimel õigus vastav leping sõlmida, esitas I. Olo AS-le R. võltsitud dokumendid: OÜ P. 12.11.2004.a garantiikirja., 12.11.2004.a. volituse nr 48 H. H.i nimele ja Eesti kodaniku passi nr XXXXXXXXX koopia H. H.i nimele. Nimetatud lepingu alusel väljastas AS R. diiselkütust järgmiselt: - 13.11.2004 17 000 l kütust väärtuses 180 200 krooni; - 15.11.2004 15 300 l kütust väärtuses 162 180 krooni ja - 16.11.2004 27 366 l kütust väärtuses 290 079,6 krooni. Kütuse eest ei tasutud. Ka tuvastas maakohus, et Ivo Olo tegutses Rein Lossi ja Gennadi Valjuškini juhendamisel ja organiseerimisel. Kohtukolleegium märgib, et nimetatud kuriteo tehiolude tõendamisel on maakohus piisava põhjalikkusega analüüsinud kõiki tõendeid kogumis ja motiveeritult esitanud omapoolsed seisukohad. Sisuliselt on sellega maakohtu poolt täidetud KrMS prg. 306 lg 1 p.1 ja 2 sätestatud nõuded e. maakohus on tuvastanud, et teod, milles süüdistatavaid süüdistatakse on aset leidnud ja need teod on süüdistatavate poolt toime pandud. Seadusest tulenev järgmine nõue kohtuotsusele on lahendada küsimus, kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Riigikohus on oma otsustes korduvalt rõhutanud, et motiivide puudumisena tuleb käsitleda olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad menetlusosalisele ebapiisavatena. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdistatavate käitumisele antav karistusõiguslik hinnang on oluline 7 küsimus kohtuotsuse põhjendatuse seisukohast. Kohtuotsuse lugejale peab olema arusaadav ja jälgitav, miks kohus on järeldanud, et süüdistatavate käitumine on karistusõiguslikult hinnatav kelmusena ja miks nende käitumine annab aluse rääkida grupilisest kelmusest ning grupis võltsitud dokumendi kasutamisest. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatavatele esitatud süüdistuste ja maakohtu otsuses tuvastatud asjaolude pinnalt, ei ole vaidlust selles, et nii kelmuse, kui ka võltsitud dokumendi kasutamise vahetuks toimepanijaks oli I.Olo. Süüdistatavatele R.Lossile ja G.Valjuškinile etteheidetud käitumine jääb nende kuritegude ettevalmistavasse staadiumi või selle piirile. Igal juhul ei realiseerinud nad süüteokoosseisu objektiivseid tunnuseid omakäeliselt. Samas on kõik süüdistatavad mõistetud süüdi nii grupilises kelmuses, kui ka grupis võltsitud dokumendi kasutamises. Põhjendusi, miks maakohus on tulnud järeldusele, et süüdistatavad tegutsesid kelmuse toimepanemisel ja võltsitud dokumendi kasutamisel kaastäideviijatena, maakohtu otsuses ei ole.
prg. 345 lg 1 osas on maakohus küll märkinud, et süüdistatavad tegustesid teoplaani alusel, mis sisuliselt tähendab kooskõlastatud tegevust. Riigikohus on oma otsuses nr. 3-1-1-23-10 p.-12.2 nimetanud sellist kaastäideviimise sisustamist kohtu poolt pelgalt konstanteeringuks. Kohtukolleegium märgib, et valitseva kohtupraktika kohaselt ei pea iga kaastäideviija realiseerima omakäeliselt süüteokoosseisu kõiki objektiivseid tunnuseid, kuid sellisel juhul, kui kaastäideviimiseks loetakse ka nende isikute süüteopanused, kes osalesid vaid süüteo ettevalmistamisel, tuleb tuvastada, et nende panused süüteo toimepanemisse olid olulised ja seda tuleb ka teovalitsemise teooria seisukohast põhjendada. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-10-09 üheselt öelnud, et tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviimises, peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt. ka RKKKo nr 3-1-1-101-05, p 8 ja nr 3-1-1-5-08, p 12.2). Eelnevast nähtub, et kui kelmusega või võltsitud dokumendi kasutamisega on seotud kaks või enam isikut , nagu seda on käesoleval juhul, tuleb nende karistamiseks grupiliselt toimepandud kuriteo eest esiteks näidata tunnused, mis iseloomustavad nende isikute tegu neile inkrimineeritud kuriteona, seejärel aga eraldi välja tuua kaastäideviimise tunnused, st näidata, et kõik isikud valitsesid tegu ja nende teopanus oli selline, ilma milleta ei oleks tegu vaadeldav kelmusena ja võltsitud dokumendi kasutamisena. Kui kohtuotsuses ei ole süüdistatavatele omistatud grupiliselt kuriteo toimepanemist motiveeritud teovalitsemise seisukohast, on tegemist KrMS prg. 339 lg 1 p.7 ettenähtud põhistamiskohustuse rikkumisega (Riigikohtu otsus 3-1-1-23-10) ja ringkonnakohtul ei ole õigust tunnistada sellist maakohtu otsust põhjendatuks (Riigikohtu otsus 3-1-1-46-10 p.7.5) ega ka ise hakata omapoolsete põhjendustega sisustama kaastäideviimise tunnuseid ( Riigikohtu otsus 3-1-1-22-08) kuna KrMS § 339 lg 1 rikkumiste kõrvaldamine apellatsioonimenetluses ei ole lubatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 327 lg 1 p.1, 328 lg 1 p.2, 339 lg 1 p.7, 384 lg 1, 384 lg 2, 387 lg 1 tühistab kohtukolleegium eelmenetluses Harju Maakohtu 6.mai 2010.a. kohtuotsuse Rein Lossi, Ivo Olo ja Gennadi Valjuškini suhtes ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus. 8 Julia Katškovskaja Meelika Aava Urmas Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.