-1 lg.3 määrata Jaan PÕLDMAALE elektroonilise valve tähtaja pikkuseks 10 (kümme) kuud.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Kohustada Jaan PÕLDMAAD katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi 1 kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Jaan PÕLDMAAD katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Jaan PÕLDMAA kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada Jaan PÕLDMAA karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.10.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaan Põldmaa elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jaan Põldmaa on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.11.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ja karistatud vangistusega 4 aastat 6 kuud alates 01.07.2008. 2 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kinnipeetav osaleb riigikeele kursusel ja kutsehariduse kursustel. 2010 läbis Sotsiaalsete oskuste treeningu ja 2009 psühholoogilise nõustamise eluplaanide teemal. Kinnipeetav määrati vangla majandustöödele, millest ta keeldus. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 24 351,90 krooni, vangistuses toetab teda majanduslikult ema. Kinnipeetava suhted ema ja elukaaslasega on head, tema suhtlusringkonda kuuluvad sõbrad on seaduskuulekad. Kinnipeetav on valmis ametnikega koostööd tegema ja kriminaalhoolduse nõudeid järgima. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kriminaalhoolduse käigus on võimalik jätkuvalt tegeleda uue kuriteo toimepanemise riskide maandamisega, kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda, kõik elukoha sobivuse tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on kontrollitud ja vastavad määratud nõudmistele, kinnipeetaval on olemas moraalne toetus lähedaste näol ja seaduskuulekas suhtlusringkond, kinnipeetaval on olemas garanteeritud töökoht ja töökogemused, vangistuse ajal võtab kinnipeetav iseseisvalt ette samme uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks – läbis psühholoogilise nõustamine, osales grupitöös, õpib ja töötab. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetav on motiveeritud muutusteks, teeb ettepaneku määrata elektroonilise valve tähtaja pikkuseks 6 kuud ja panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: asuda ametlikult tööle kahe nädala jooksul peale vabanemist, osaleda sotsiaalabiprogrammis Õige hetk. Kinnipeetaval on vabanemise korral võimalus asuda elama ema juurde 3-toalisesse korterisse, kus elab ema üksinda. Tingimused korteris elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas ja ema on nõusoleku andnud. Ema on kinnitanud, et on valmis poega vabanemise korral materiaalselt toetama. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht xxx, tööandja on seda kinnitanud, samuti on tööandja nõus arvestama sellega, et kinnipeetavale määratakse elektrooniline järelevalve. Kinnipeetaval on olemas keskeriharidus elektriku erialal, vanglas töötab koristajana ja õpib puidupingitööliseks. Maakohtu istung Kinnipeetav Jaan Põldmaa taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et on valmis täitma kõiki seaduses ettenähtud kohustusi. Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, tegi ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 9 kuud ning panna kinnipeetavale lisaks kriminaalhooldusametniku poolt nimetatud lisakohustustele veel kohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et kinnipeetav on nõus igasuguse elektroonilise valve pikkuse ning lisakohustustega. 3 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese karistusega kriminaalkorras. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. kinnipeetavale mõistetud 4 aasta 6 kuu pikkusest karistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud natuke rohkem kui 2 aastat 5 kuud ja kanda on veel natuke vähem kui 2 aastat 1 kuu. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 3 distsiplinaarkaristust, millest 1 on käesolevaks ajaks tunnistatud kehtetuks ja 1 tühistatud. Ainus kehtiv distsiplinaarkaristus puudutab kambris 3 unerohutableti hoidmist, mis olid kinnipeetavale määratud psühhiaatri poolt. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Kinnipeetava ema on andnud kirjaliku nõusoleku poja sinna elama asumiseks. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx xxx. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on olemas moraalne toetus lähedaste näol ja seaduskuulekas suhtlusringkond. Arvestades kõike ülaltoodut ja muuhulgas ka seda, et nii Viru Vangla kui kriminaalhooldusametnik toetavad kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Arvestamisele kuulub siinkohal ka asjaolu, et tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkaristusega ja vangistuse ajal on kinnipeetav käitunud enamuses seaduskuulekalt. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 10 kuud. Vastavalt KarS §75-1g.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. 4 Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 31.12.2012. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et karistus on kinnipeetavale määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga. Samas jätab maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhoolduse käigus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.