KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.12.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-04-148 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Pro

§76lg.4 määrata Deniss MALKOVILE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Deniss MALKOVI katseajal järgima järgmisi Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Deniss MALKOVI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Deniss MALKOV kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Deniss MALKOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI taotlus ja määrata tema poolt Deniss MALKOVILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti (s.h. ettevalmistus 250 krooni, kohtuistungil osalemine 250 krooni, käibemaks 100 krooni, sõidukulu 44 krooni, käibemaks 8,80 krooni). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtulikus menetluses makstud tasu summas 652 (kuussada viiskümmend kaks) krooni 80 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.10.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Malkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Deniss Malkov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.09.2008 otsusega KrK §101 p.1 ja §144 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 13 2 aastat alates 01.12.2003. Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2009 otsusega tühistati maakohtu eelnimetatud otsus osaliselt ja Deniss Malkovile mõisteti KrK §101 p.1 järgi karistuseks 8 aastat vangistust, KrK §144 lg.1 järgi 1 aasta vangistust ning KarS §64 lg.1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Arvestades KarS §68 jäi Deniss Malkovil maakohtu otsuse tegemise seisuga (04.09.2008) kanda 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 9 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Kinnipeetav osaleb alates veebruarist 2010 riigikeele kursustel edasijõudnutele ja perioodil 14.07.2010 – 20.09.2010 läbis sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Vanglas kinnipeetaval sissetulek puudub, teda toetavad lähedased. Rahaasjade korrastamisel vajab kinnipeetav nõustamist. Kinnipeetava suhtlusringkond on väike – ema ja vanaema. Lähedaseks isikuks on ka kuriteokaaslane, kellega on kinnipeetav koos olnud juba kooliajast peale. Kinnipeetava suhtlemine on olnud piiratud, sest ta on olnud vahistamisest alates kinnisel režiimil. Kinnipeetav kaldub süüdistama teisi ja väldib lahenduste otsimist, tagajärgedele mõeldes keskendub eelkõige oma vajadustele. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav neutraalselt. Hinnangu kohaselt on avalikkus ohustatud ja oht seisneb elule ja tervisele. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab kinnipeetavale võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis, asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama emale kuuluvasse kõigi mugavustega korterisse, kus elab ainult ema, kes on registreeritud Töötukassas töötuna ja kelle sissetulek on 3900 krooni kuus. Kinnipeetavale on garanteerinud töökoha xxxx, kuid samas on kinnipeetaval suured võlad kohtutäiturite juures. Uue kuriteo sooritamise risk materiaalsetel põhjustel ei ole välistatud. Maakohtu istung Kinnipeetav Deniss Malkov taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega seoses kahe raske haigusega, millest ühte ei ole vanglas võimalik ravida. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest, kuna leidis, et tahtliku raske kuriteo sooritamise puhul ei ole see kooskõlas KarS §76 põhimõttega. Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. 3 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja karistust kannab ta raske I astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetavale mõistetud 8-aastasest karistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud natuke rohkem kui 7 aastat ja kanda jääb natuke rohkem kui 11 kuud. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 9 distsiplinaarkaristust, neist kehtivad on käesoleval ajal

1. Maakohus nõustub prokuröri abiga selles osas, et raske kuriteo toimepanemine ja kehtivad distsiplinaarkaristused võivad olla sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 11 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada 4 kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 11 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde kõigi mugavustega korterisse. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega ja võlgadeta korteriga, kus elab kinnipeetava ema üksinda. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava sugulased suhtuvad tema vabastamisse ennetähtaegselt positiivselt ning on valmis teda toetama. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral, olemas ka toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval Täitise andmetel täitmata rahalisi kohustusi summas 46 606 krooni. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, s.o. 11 kuud enne tähtaega koos 1-aastase katseajaga, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb 11 kuu pärast tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Nagu nähtub asja materjalides olevast kohtuotsuse ärakirjast, kannab kinnipeetav karistust raske isikuvastase tahtliku kuriteo toimepanemise eest. Viru Vangla iseloomustusest ja kaitsja poolt maakohtu istungil esitatud tunnistusest nr.17 nähtub, et kinnipeetav on vangistuses oma agressiivsusega tööd teinud ning läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Samuti osaleb ta vangistuses riigikeele õpingutes. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, on võimalik teda kohustada läbima 1-aastase katseaja jooksul veel sotsiaalprogramme, mis on seotud vägivalla ja agressiivsusega. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda sotsiaalprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Käesolevaks ajaks kantud 7aastane karistusaeg on piisavalt pikk selleks, et vabanedes on kinnipeetaval võimalik näidata, kas ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Maakohus leiab, et vabanedes niivõrd pika karistusaja kandmisest, on ilmtingimata vajalik toetus, mida lisaks lähedastele pakub kõige efektiivsemalt kriminaalhooldus. Olles katseaja jooksul aktiivses koostöös kriminaalhooldusametnikuga, on kinnipeetaval igakülgselt võimalik näidata tahtlust edaspidise elukorralduse osas. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab maakohus muuhulgas ka Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku seisukohta, kes kumbki toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuigi märgib siinkohal, nõustudes prokuröri abi seisukohaga, et maakohus pole otsustuse tegemisel nende seisukohtadega seotud. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada katseajaks lisakohustuste panemisega. 5 Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et sõltuvusainete tarvitamisega võib kaasneda agressiivsuse tõus ja seega uute kuritegude toimepanemise ohu suurenemine. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik ennekõike kinnipeetava käitumise stabiliseerimisega, kuid sotsiaalabiprogrammide suunitluse jätab maakohus kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna nende sisu peab selguma kriminaalhooldusalase töö käigus. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 652,80 krooni. Maakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning jätab kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 6