Obsah (5)

§ 76§ 184§ 65§ 121§ 73

Kriminaalasi nr 1-09-21805 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsembril 2010.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-09-21805 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuis

§ 76ja Kr

MS § 426, 432 Jätta vabastamata Vladimir Ginter, isikukood: 37301270222, temale Harju Maakohtu 19.01.2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. Välja mõista Vladimir Ginterilt 1200 (üks tuhat kakssada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber

1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 11.12.
2. a. 1 Asjaolud ja kohtu seisukoht Vladimir Ginter tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.01.2010.a otsusega

§ 184

lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 08.06.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 11 kuud vangistust alates 07.12.2009.a. Karistusaeg algas 07.12.2009.a ja lõpeb 07.11.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla saabus 22.11.2010.a. Vladimir Ginter on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 17.08.1993.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 1 järgi rahatrahviga 300 krooni; 2) 17.04.1997.a Harju Maakohtu poolt KrK § 101 p 2 ja § 195 lg 3 alusel vabadusekaotusega 10 aastat; 3) 08.06.2009.a Harju Maakohtu poolt

§ 121

,

§ 73alusel 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Vladimir Ginterit distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama endisesse elukohta vanemate juures. Enne vangistust oli töötu. Kindel töökoht vabanedes puudub. Vangla andmeil kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 24 000 krooni. Vabaduses kuritarvitas nii alkoholi kui narkootikume. Vägivallakuriteod toime pandud alkoholijoobes. Alkoholisõltuvust eitab. Ei ole huvitatud rehabilitatsiooniprogrammides osalemisest, kuna ei pea narkootilisi aineid enda jaoks probleemiks. Väidetavalt on nüüdseks loobunud narkootikumide tarvitamisest. Karistust kannab seoses suure koguse narkootilise aine omandamise ja valdamise eest. Tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetava vabanemisel võib oht seisneda vägivaldse kuriteo toimepanemises. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Vladimir Ginteri ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valvega. Vabanemisel asub elama vanemate juurde, korter on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Kindel töökoht puudub. V. Ginteril on tasumata rahalisi võlgnevusi. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriks on varasem karistatus ja kuriteo toimepanemise katseajal, töökoha puudumine, hoolimatu ja riskeeriv elustiil, on ühiskonnale kõrgohtlik, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kroonilised haigused. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et V. Gindteri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval võimalik, kuna uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on suur, ohtu suurendab sõltuvusainete tarvitamine. Vladimir Ginter seletas kohtuistungil, et ta on oma kuritegudest aru saanud ja kahetseb neid. Ta kaotas töö ning tarvitas narkootikume, jäi vahele. Seepärast kuritegu toime pandud katseajal. Oma käitumist ei pea agressiivseks, hindab ennast impulsiivseks. Alkoholi ja narkootikumidega probleeme eitab. Vanglas ei ole osalenud sotsiaalprogrammides. Elama asub vanemate juures. Lähedastega on head suhted. Elukaaslane käib kord kuus pikaajalisel kohtumisel. On nõus elektroonilise järelevalvega. Esimesel võimalusel tahab asuda tööle, kuni tööle saamiseni võtab arvele tööturuametis. Tahab omandada autojuhi kutse. Omab varasemaid töökogemusi. Prokurör leiab, et Vladimir Ginteri vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei ole võimalik kinnipeetava isikut, tema kuritegusid ja elukäiku arvestades. Kaitsja arvates on Vladimir Ginteri vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks olemas küllaldaselt materiaalseid aluseid ja süüdimõistetu on motiveeritud resotsialiseerumiseks.

§ 76lg.

3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku 2 ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse ja kaitsja avamused, leiab, et Vladimir Ginteri tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole võimalik eelkõige süüdimõistetu isikut ja kuriteo asjaolusid arvestades. Formaalne alus on olemas, sest teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud tähtaeg, mis

§ 76lg 1 p 1 alusel võimaldab vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kinnipeetav on nõus elektroonilisele järelevalvele alluma ja tehnilised tingimused selleks on olemas. Materiaalsetest alustest on olemas elukoht ja lähedaste sotsiaalne võrgustik, kuid puudub sissetulekuallikas. Seega ei ole materiaalsed alused küllaldased. Vladimir Ginter on varem korduvalt karistatud isik. Ta kandis esimese astme isikuvastase kuriteo eest mõistetud karistuse lõpuni. Seejärel pani ta lühikese aja möödudes eelmise isikuvastase kuriteo eest mõistetud karistusest vabanemise järel toime teise astme isikuvastase kuriteo, mille eest mõistetud karistusest vabastati tingimisi. Katseajal pani toime uue kuriteo. Vladimir Ginter ei ole teinud küllaldaselt järeldusi oma varasematest eluviisidest ega teinud midagi endastolenevat õiguskuuleka käitumise kujundamiseks. Arvestades kuriteo asjaolusid ja isikuvastase kuriteo kordumist ei ole kinnipeetav teinud küllaldaselt järeldusi oma teo suhtes. Uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Vladimir Ginter on impulsiivne ja lahendab olukordi vägivallaga. Probleemide tekkimisel pöördub sõltuvusainete järele. Ise ei tunnista sõltuvusprobleemidega kaasnevaid nõrkusi. Kriminaalhooldusametnik peab vajalikuks vanglas sotsiaalprogrammi läbimist. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole Vladimir Ginteri tingimis ennetähtaegselt vangistusest tingimisi vabastamine esimesel tähtajal võimalik. Vladimir Ginteril tekib veel võimaluse uueks tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks. Vladimir Ginteri vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on vajalik vanglas paremini ette valmistuda resotsialiseerumiseks, mis on võimalik sotsiaalprogrammide kaudu. Asja arutamisega kaasnes menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasuna 1200 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. Ene Muts täitmiskohtunik 3