Toimik nr 1-08-1738 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-1738 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Aivar Lembit Kohtuasi Viru Vangla materjalid Mihhail Karpovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Mihhail Karpov, isikukood: 37208270308, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Mihhail Karpov talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.10.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mihhail Karpovile tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Mihhail Karpov on viimati süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 11.04.2008 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 13.08.2007 ja lõpp 12.08.2013. Mihhail Karpov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 104). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.08.2010. 1
(3)Kinnipidamisasutusest Mihhail Karpovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse ajal 7 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav on vanglistuses läbinud sotsiaalprogrammi Convictus. Viru Vanglas keeldus töötamast majandustöödel. Vabanemise korral kindel elukoht puudub. Kinnipeetava õde ei andnud elektroonilise valve nõusolekut. Keskhariduse omandas vanglas karistust kandes. Enne vangistust tegeles maalimise ja tätoveerimisega. Tasumata rahalised nõuded K-raha andmetel summas 130 668,92 krooni. Isik on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isiku sõnul on tarvitanud 2005 .a. mõned kuud amfetamiini ja valget hiinlast. Sõltuvust eitab. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka narkokuritegude eest, kuriteod muutuvad järjest raskemaks. Iiskut on karistatud raske liiklusõnnetuse põhjustamise eest, juhtis sõidukit joobes, õnnetuse tagajärjel hukkus inimene. Viru Vangla ei toeta kinnipeetav Mihhail Karpovi vabanemist tingimisi ennetähtaega allumisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Mihhail Karpovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Isik on soovinud vabaneda tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalvega aadressile xxx. Nimetatud elukohas elab tema õde M K, kes ei ole pidanud reaalseks Mihhail Karpovi sinna kolimist. Elektroonilise järelevalve nõusolekut M K ei andnud. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid seonduvad eelkõige keerulise majandusliku olukorraga, eluaseme puudumisega, sõltuvustega, mõtlemise ja käitumise ning hoiakutega. Kuna arvamuse koostamise ajal on uue kuriteo sooritamise risk kõrge arvestades eelpool kirjeldatud riskifaktoreid, siis kriminaalhooldusametnik ei pea võimalikuks isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Mihhail Karpov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Isik on 10 korda kriminaalkorras karistatud kusjuures 2 viimast kuritegu on narkokuriteod. Isikul puudub vabanemisel elu- ja töökoht. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Mihhail Karpov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kümme korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab üheksandat korda. Varasemalt on Mihhail Karpovit karistatud I ja II astme varavastaste kuritegude eest ja avaliku korra raske rikkumise ning liikluskuriteo eest (mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Kahel viimasel korral on toime pannud I astme narkokuriteod. 18.05.2007.a. vabanes ta KarS § 184 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistusest ja uue samalaadse kuriteo pani ta toime juba 13.08.2007. Harju Maakohtu 11.04.2008 kohtuotsusest (lk 14-17) on näha, et kinnipidamisel võeti temalt ära 2,64 grammi 3-metüülfentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 2
(3)narkootilist ainet 31,68 mg) ning tema elukohast leiti foolimvoldik 0,072g 3-metüülfentanüüli sisaldava pulbriga. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-9) on näha, et Mihhail Karpovit on 5 korral väärteokorras karistatud, nendest 3 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 1 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Mihhail Karpovi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vanglas viibides ei ole Mihhail Karpov üles näidanud paranemise teele asumist. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 7 distsiplinaarkaristust, kusjuures 4 korral on karistuse liigiks määratud kartser. Karistused on määratud tööst keeldumise eest, keelatud esemete omamise eest, vanglaametnikuga ebaviisakalt suhtlemise eest ja parema õla tätoveerimise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Mihhail Karpov oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi „Convictus“. Süüdimõistetul puudub kehtiv isikuttõendav dokument. Vabanemisel soovib Mihhail Karpov elama asuda õe M K juurde aadressile xxx. Kinnipeetava õde ei andnud elektroonilise valve nõusolekut. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Arvestades Mihhail Karpovil eriala puudumist, väheseid tööalaseid oskusi on tal väga raske leida püsivat ametlikku töökohta. Samuti puudub tal vabanedes sotsiaalne võrgustik. Arvestades Mihhail Karpovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( elu- ja töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõustetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine ning suured rahalised nõuded 130 668,92 krooni omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel 2 aastat 8 kuud ja 13 päeva, mis on kohtu arvates piisavalt pikk aeg. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Mihhail Karpovi temale Harju Maakohtu 11.04.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)