) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus
(Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine) kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kohtutäituri taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks esitatud asjaoludest ja eelnevast täitemenetlusest tulenevalt.
§-s 417 (Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine) lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole KarS §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 (Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed) lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras. TMS § 8 (Kohtutäituri kohustused) kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituri seaduse alusel justiitsministri 15. detsembri 2009 määrusega nr 42 kehtestatud ja enne seda kehtinud Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu.
. (Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord) lg 1 p 4 kohaselt kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga.
(Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul (
2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs TMS-s ja
-s sätestatust järeldub, et kohtulik menetlus kohtutäituri kohtule esitatud avalduse alusel asenduskaristuse kohaldamiseks on reaalselt võimalik üksnes reaalsete eelduste olemasolul. Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset toimimist, mille kohta kohtul saadud kohtutäiturilt piisavalt usaldusväärset informatsiooni; muuhulgas ka toiminguid, mis käsitleksid võlgnikust süüdimõistetu reaalse asukohta. Süüdimõistetu isikliku osavõtuta ei ole kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus osundab sellele, et võimalik rahalise karistuse vangistusega asendamise menetlus ei saa olla täitemenetlust asendav ega seda sisuliselt täiendav menetlus. Kui täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud rakendatud, on kohtutäitur õigustatud esitama asenduskaristuse kohaldamise taotluse kohtule. Vangistus isikult vabaduse võtmisega on põhiõiguse riive, millele eelnev menetlus peab olema ammendav ja seaduste mõttele vastav. Kui süüdimõistetu asukoha kindlakstegemiseks on kohtutäitur kõik võimalikud abinõud rakendanud ning asukohta või tegelikku elukohta ei ole kohtutäituril õnnestunud kindlaks teha, siis on võimalik menetlus
o kohtutäituri poolt süüdimõistetu vahistamistaotluse esitamisega kohtule. Olukorras, kus kohtutäituril reaalselt ei ole olnud teada võlgniku asukoht ja kohtutäitur on täitemenetlust võlgnikuga toimetanud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel ja asenduskaristuse kohaldamine otsustatakse üksnes süüdimõistetu osavõtul, ei ole reaalselt võimalik 2 kohtutäituri taotlust kohtus menetleda ja kohtutäituri taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud
lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
ja § 387 kohaselt võib määruskaebus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul selle teadasaamisest. Toomas Lillsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.