← Eesti

1-10-12420/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. novembril 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-12420 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kris

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav Vladimir Kusnetsov Kaitsja elu- või asukoht ja aadress: XXXX XX-X, Tartu; isikukood: 35711156512; karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld Advokaat Ahto Sirendi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Vladimir Kusnetsov

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada Vladimir Kusnetsovile mõistetud 2 kuu pikkune vangistus 120 (ühesaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga. Vladimir Kusnetsovi üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

§ 69lg 3 alusel 4 (neli) kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on Vladimir Kusnetsov kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas 1
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Vladimir Kusnetsovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

  1. detsembril
  2. a. Vladimir Kusnetsovile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Vladimir Kusnetsovilt riigituludesse osa sundrahast, s.o 3000 (kolm tuhat) krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu 600 (kuussada) krooni jätta riigi kanda. Määrata menetluskulude tasumine ositi 6 (kuus) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on Vladimir Kusnetsov kohustatud tasuma igakuiselt 500 (viissada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Vladimir Kusnetsovi süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.08.2010 kella 09.48 paiku Tartus, F. Tuglase tänaval mootorsõidukit VW, registreerimisnumbriga XXX XXX, olles 2 alkoholijoobes. Sellega pani Vladimir Kusnetsov toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega, ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust.

§ 69

lg 1, 3, 4 alusel asendada vangistus 120 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata neli kuud.

§ 50lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks.

Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Vladimir Kusnetsov kinnitas, et on teadlik sellest, et lisaks üldkasulikule tööle tuleb tal järgida ka käitumiskontrolli nõudeid. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Vladimir Kusnetsov tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Vladimir Kusnetsovi menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 300 krooni ning kohtumenetluses 300 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vladimir Kusnetsov on 40% töövõimetu, tema sissetulekuks on töövõimetuspension 2009 krooni kuus. Ta kasvatab üksi 16-aastast tütart, kes õpib ja saab toitjakaotuspensioni 800 krooni kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Vladimir Kusnetsovile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 3000 krooni. Ka vähendatud menetluskulude tasumine ühe korraga käib Vladimir Kusnetsovile üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi kuuele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.