lg 2 p 1, § 193, kohus määras: Jätta Anton Kargu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 10.09.2010.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10043922 rahuldamata. Jätta Anton Kargu kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusele väärteoasjas nr 10043922 läbi vaatamata. 10.09.2010.a. üldmenetluse Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Anton Kargu esitas 02.11.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna inspektor Pavel P poolt 10.09.2010.a. väärteoasjas nr 10043922 tehtud otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat ÜTS § 542 lg 1 alusel rahatrahviga summas 12 000 krooni. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning temale tekitatud kahjude hüvitamist. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna sai tehtud otsusest teada alles 25.10.2010.a. Karistamisotsusega ei olnud ta seadusega sätestatud korras tutvunud, mistõttu ei olnud tal võimalust vaidlustada varem otsuse õigusvastasust. Arvab, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindajad, teades, et ta ei ole nõus talle esitatud pretensiooniga, võtsid kuritahtlikult võimaluse tutvuda otsusega eesmärgiga, et Anton Kargu ei saaks seda vaidlustada sätestatud korras. Seega on kaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud mõjuval põhjusel. Kohtumääruse põhjendused
lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt väärteoprotokollilt väärteoasjas nr 10043922, 12.08.2010.a., on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 12.09.2010.a. Samuti on protokollil ära märgitud lahendi kättesaamise koha aadress ning kontori lahtiolekuajad. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja keeldunud allkirja andmisest selle kohta, et ta on tutvunud väärteoprotokolliga, samuti on ta keeldunud väärteoprotokolli koopiat vastu võtmast. Anton Kargule on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi
Samuti on menetlusalune isik keeldunud kohapeal ütluste andmisest. Nähtuvalt väärteoprotokollist on menetlusalune isik keeldunud isikut tõendava dokumendi esitamisest, kuid inspektor Pavel P tundis ära autojuhi, kelleks oli Anton Kargu. Ka sündmuskohal tehtud fotodelt nähtuvalt oli sõidukijuht fotografeerimise aja autos. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Asjaolu, et isik keeldus tutvumast väärteoprotokolliga, selle koopiat vastu võtmast ning allkirja andmisest, on menetlusaluse isiku vaba valik. Kaebaja poolt kaebuses toodud väide, et tal ei olnud võimalik õigel ajal esitada kaebust, kuna kohtuväline menetleja on käitunud tema suhtes kuritahtlikult ning seetõttu tal ei olnud võimalik tal tutvuda otsusega, ei ole tõsiseltvõetav. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse ajaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Asjaolu, et isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele õigeaegselt järele, ei ole objektiivne asjaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist.
lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kooskõlas
lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et Anton Kargu pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud 2 otsuse kätte. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte. Seega, teades tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 02.11.2010.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 27.09.2010.a. Vastavalt
lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). Anton Kargul niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja väide, et ta sai alles 25.10.2010.a. teada tema suhtes tehtud karistamisotsusest, samas kui kaebaja ise seonduvalt oma ükskõikse suhtumisega ei astunud samme otsuse õigeaegseks kättesaamiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et Anton Kargu ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.
lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast
lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Aulike Salo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.