lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav Ruslan Pipitš Elukoht: XXX XX; isikukood: 38304162732; Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 27.01.2003.a Tartu Maakohtu otsusega
lg 1, 2, 4 § 199 lg 2 p 7 alusel rahalise karistusega 1700 krooni; 2) 11.10.2005.a Järva Maakohtu otsusega
lg 1 alusel 1 a 6 k vangistusega tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga, väärtegude eest karistatud 10-l korral, Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja RESOLUTSIOON Jurist Maia Ploom juhindudes KrMS § 253 p. 1 ja § 254 Süüdi tunnistada Ruslan Pipitš
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 72 (seitsekümmend kaks) päevamäära, s.o. 5976 (viis tuhat üheksasada seitsekümmend kuus) krooni.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste maksetena vähemalt 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või nr. 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber
1 alusel vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Edasikaebamise kord Süüdistatavatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. 09.04.2009.a kella 13.45 paiku avastas G.S. , kes töötas Tartumaal Luunja vallas Lohkva külas XXX 1b asuva ehitusjärgus oleva kortermaja lähedal, et maja ees seisab sõiduauto Audi 80, milles istus üks meesterahvas. Sõiduauto hakkas just ära sõitma. Auto kõrvalistuja aknast ja pagasnikust paistsid välja immutatud puidust terrassilauad. G.S. tundis autosse pandud laudades ära XXX 1b maja terrassilauad. G.S. astus auto ette, et see ei saaks laudadega ära sõita, mille peale autojuht lubas koheselt lauad maha laadida. Terrassilauad asusisd XXX 1b maja esimeses trepikojas sees esimesel korrusel korteris nr 29. Esimese trepikoja uks oli lukustatud. G.S. tegi kindlaks, et korterisse, kus asusid terrassilauad, pääses vaid teise trepikoja katkise klaasiga, kuid lukustatud välisukse kaudu, kust edasi sai keldris asuva teenindusšahti kaudu esimesse trepikojasse. Kohtueelsel menetlusel tuvastati, et XXX 1b kortermajja omavoliliselt tunginud ja sealt terrassilaudu võtnud isikuks osutus Ruslan Pipitš. Ruslan Pipitši süüdistatakse selles, et tema 09.04.2009.a. kella 13.45 paiku tungis lukustatud, kuid katkise klaasiga ukse kaudu valdaja tahte vastaselt Tartumaal Luunja vallas Lohkva külas XXX 1b asuvasse Nordeks Arendus OÜ-le kuuluvasse ehitusjärgus korterelamusse. Sellega Ruslan Pipitš pani toime
valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise. Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. Asitõendd puuduvad. Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Prokurör taotleb kohtult tunnistada Ruslan Pipitš süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 72 (seitsmekümne kahe) päevamäära ulatuses. Kuna Ruslan Pipitši maksustatavast tulust arvutatud keskmise päevasissetuleku suurus on 83 krooni, tuleb tema rahaliseks karistuseks määrata 5976 (viis tuhat üheksasada seitsekümmend kuus) krooni. - - 2
alusel määrata, et rahaline karistus 5976 krooni tuleb Ruslan Pipitšil tasuda 12-s osas järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 12 kuu vältel igakuiselt vähemalt 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Karistusseadustiku (
) § 266 lg 1 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
lg 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
lg 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on avalik kord, mille üks osa on isikule tagatud privaatautonoomia, mis kehtib teatud koha suhtes ja kaitseb seda teiste isikute häirimise eest. Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist. Kohus ei tuvastanud
§-des 57 lg 1 ja 58 ettenähtud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel oli süüdistataval kuriteo toimepanemise ajal kehtiv kriminaalkaristus. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5 sätestatud tähtaeg ei olnud möödunud 11.10.2005.a Järva Maakohtu otsusega määratud katseaja lõppemisest. Varasema kuriteoga võrreldes on praegu karistatava teoga kahjustatud õigushüve erinev. Ka on süüdistataval üks väärteokaristus, mille täitmisest ei ole möödunud Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 sätestatud tähtaeg. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. Maksu ja Tolliameti andmetest lähtudes on keskmise päevasissetuleku suurus Ruslan Pipitš 83 krooni (tl. 50). Seega tuleb
2 sätestatud esimese lause järgi rahalise karistuse mõistmisel aluseks võtta päevamäär 83 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millest lähtuvalt päevamäära suurust vähendada või suurendada. Prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikul alusel ja kohus nõustub karistuse määraga, mis arvestab
Kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, asendab kohus selle
1 alusel vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi 6525.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 7 krooni (tl. 60). - - 3 KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kriminaalasja menetlemisega seotud posti kättetoimetamise kulud on 37,20 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. KrMS § 417 lg. 1 järgi kohtuotsust kriminaalmenetluse kulude tasumisel on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus on määratud täitmisele ositi tasumisega 1 aasta jooksul. Eelnimetatud viimastel tähtaegadel kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts Kohtunik - - 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.