Sama otsustega mõisteti Mihhail Lepp`alt välja ekspertiisitasu summas 9716 krooni riigituludesse. Kohtuotsus jõustus 20.07.2004.a. Mihhail Lepp esitas 04.10.2010.a. Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 066/2004/2803 seoses nõude aegumisega. Kohtumääruse põhjendused. Kohus tutvunud Mihhail Lepp poolt esitatud avaldusega ning Täitemenetluseregistri (TÄITIS) ja Kohtuinfosüsteemi elektrooniliste andmebaaside andmetega Mihhail Lepp kohta, asub seisukohale, et Mihhail Leppa avaldus täiteasjas nr 066/2004/2803 täitemenetluse lõpetamiseks seoses nõude aegumisega on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 1. jaanuaril 2006.a. jõustunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalikõiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat. Narva Linnakohtu 08.07.2004.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-300/04 tunnistati Mihhail Lepp süüdi
teise astme kuriteo toimepanemise eest. Sama otsusega mõisteti Mihhail Lepp`alt välja ekspertiisitasu summas 9716 krooni. Kohtuotsus jõustus 20.07.2004.a. Kuivõrd Mihhail Lepp oli süüdi tunnistatud
lg 1 järgi, siis oli kohtuotsust võimalik täita vastavalt
kuni 20.07.2007.a., kui ei esine
Vastavalt
-i §-le 82 lg 2 peatub otsuse täitmise aegumine: 1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2)
§-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning 4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Nimetatud alustest tuleks käesoleval juhul kõne alla
lg 2 p 1, mistõttu järgmiseks tuleb kohtul välja selgitada, kas Mihhail Lepp on alates otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani hoidunud kriminaalmenetluse kulude tasumisest kõrvale või mitte. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Mihhail Lepp oleks varjanud oma sissetulekuid või teinud muid toiminguid, et takistada kohtutäituril kriminaalmenetluse kulude sissenõudmist.
lg 2 p-des 2,3 ja 4 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei ole samuti tuvastatud. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele
Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab
lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks 2 kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Seega on Mihhail Lepp`al avalduse esitamisega põhjendatud ootus avalduse rahuldamiseks. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolevas asjas ei olnud ekspertiisitasu TMS §-de 210 ja 207 lg 1 ning
lg 1 p-s 2 sätestatud kolme aastase tähtaja jooksul sisse nõutud, siis on Narva Linnakohtu 08.07.2004.a. kohtuotsuse nr 1-300/04 täitmine selles osas, millega Mihhail Lepp`alt mõisteti välja ekspertiisitasu, aegunud. Seega tuleb kohtutäituril täitemenetlus TMS §-de 210 ja 207 alusel lõpetada. Innokenti Menšikov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.