Kriminaalasjas alustati 27.12.2005 sündmuskoha vaatlusega menetlust selles, et 23.12.2005 kella 19.11 paiku toimus tulekahju xxxx elumajas, kus tulekahju tagajärjel hävis täielikult elumaja mansardkorrus ja katus täies ulatuses ning elumaja Tallinna tänava poolne majaosa. G Kit süüdistatakse
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 23.12.2005 kella 19.00 paiku xxxx põhjustas lahtise tulega hooletu ümberkäimise tagajärjel tulekahju, rikkudes ja hävitades sellega ettevaatamatusest üldohtlikul viisil xxxx asuvaid kortereid, tekitades korteriomanikele suure kahju. Kannatanu I K kinnitas kohtuistungil, et elas xxxx AS-le Münt kuuluvas ühetoalises korteris. Kannatanu I K avaldas, et tema avastas selle tulekahju. Kannatanu I Ki sõnul nägi ta, et G Ki korteriga külgneva seina vahelt, kus tal oli garderoob, tuli suitsu. Kannatanu I Ki ütlustest nähtub, et ta jooksis kohe õue G Ki korteri välisukse taha, kui märkas läbi ukse kõrval oleva akna tulekuma. Kannatanu I K oma sõnul arvas, et tulekuma võib olla tingitud mõnest küttekehast, mistõttu ta jooksis ka tänavale vaatama, kui juba märkas katuseääre alt suitsu tulemas. Kannatanu I K väitis, et kui ta päästeametisse helistas, siis oli tuli juba katusest väljas. Kannatanu K S kinnitas kohtuistungil, et temale kuulus xxxx majas korter nr xx, milline oli ühetoaline ja asus teisel korrusel. Kannatanu K Si ütlustest nähtub, et selles elas tema onu Ü H. Kannatanu K Si sõnul oli tema korteril ja G Ki korteril ühine sissekäik ning sellest tulenevalt ühine koridor. Tunnistaja A A kinnitas kohtuistungil, et see oli üks suuremaid põlenguid LääneVirumaal. Tunnistaja A A avaldas, et jõudis päästjatest esimesena sündmuskohale. Tunnistaja A A väitis, et tänav oli suitsu täis ja Tallinna tänava poolne maja ots oli rohkem tules. Tunnistaja A A sõnul oli maja õue peal naisterahvas, kes ütles, et naaber pani maja põlema. Tunnistaja A A väitel toimetas maja allkorrusel suurt kasvu tugev meesterahvas, kes ei rääkinud kellegagi sõnagi, vaid üritas korduvalt põlevasse majja tagasi pääseda. Tunnistaja A A sõnul ei olnud maja Tallinna tänava poolses osas ühtegi 2 korras eluruumi, põrandad olid prahti täis. Tunnistaja A A teadis rääkida, et sinna majja on ka eelnevalt olnud väljakutseid. Tunnistaja A H-K kinnitas kohtuistungil, et G K toodi Xxxxsse 28.12.2005, sest tema kodu põles ära ja tal ei olnud muud elamist. Tunnistaja A H-K sõnul on G K temale väitnud, et ei ole seda maja põlema pannud. Tunnistaja A H-K avaldas, et G K elab omas maailmas, kartes igasuguseid ametlikke asjatoimetusi. Tunnistaja Lea Kivipõld kinnitas kohtuistungil, et Rakvere Linnavalitsuse otsusega 09.01.2006 paigutati G K Xxxxsse. Tunnistaja Lea Kivipõllu sõnul oleks vaja G Kile määrata eestkostja, sest Xxxxst ja naabritelt saadud info põhjal ei saa G K iseseisvalt hakkama. Kohus avaldas alljärgnevad kohtueelsel menetlusel kogutud kirjalikud tõendid: - sündmuskoha vaatlusprotokolli ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 2-5), millistest nähtub, et tulekahju on toimunud 23.12.2005 kell 19.11 xxxx elumaja ühes korteris. Elamu on mitmekorteriline (mõõtmetega ca 25x10m), mansardkorrusega, puitehitis, ristpalk, laudvooderdisega, puitkarkassil, ahjuküttega, elektrivool olemas. Tulekahju oletatav tekkekoht on keskmise korteri köögis ehk elumaja keskosas, mis on seest söestunud seintega, palkidega, vahelagi ära põlenud ja sisse kukkunud, ära põlenud sisustusega, vaheuks puudu, uksepiidad söestunud. Tuli on levinud puitkonstruktsioone mööda pööningule ja mansardkorrusele ning korteri teistesse ruumidesse. Eterniitkatus koos puitkonstruktsioonidega kogu maja ulatuses peaaegu ära põlenud, püsti kaks korstnajalga. Hoovipoolne mansardkorruse väljaehitus osaliselt säilinud. Köögi osas näha katkine pliit, pliidiuks traadiga kinnitatud. Põrandatel kustutustöödeja põlemisjäägid, mis pööninguosast alla kukkunud. Tulest kahjustatud naaberkorteri sein, mis oli ühine korteriga, kust tulekahju edasi levinud. Kaks korterite välisust avatud, lahti, aknad purunenud, tahmunud. Ära põlenud mansardkorrus. - tulekustutus-päästemeeskondade ja kiirabibrigaadide sündmuskohale väljasõidu protokoll-arvestuskaardi (tl 6-7); - Lääne-Virumaa Päästeteenistuse tuleohutusjärelevalve kokkuvõte 28.12.2005 (tl 12), mille kohaselt inspektor Milvi Kompus, tuginedes sündmuskoha ülevaatusele ning kogutud materjalide uurimisele järeldas ja andis arvamuse, et tulekahju on toimunud elumajas xxxx. Elamu puidust, palk, laudvooderdisega, eterniitkatusega, ahjuküttega (2 korstnajalga), mansardkorrusega, mitmekorteriline elamu. Tulekahju tagajärjel hävinud praktiliselt kogu mansardkorruse osa, katus kogu ulatuses, säilinud mõned söestunud sarikad. Kõige enam tulest hävinud on Tallinna tn poolne majaosa. Ära põlenud sisemus, vahelaed tugevasti kahjustatud, säilinud vaheseinad, põlenud või söestunud eriti köögiosas. Saue tn poolne majaosa allkorrusel tulest vähem kahjustatud, kustutustööde (vesi, praht, lammutus) tagajärgi näha. Oletatav tulekahju tekkepõhjus võib olla hooletus ja ettevaatamatus lahtise tule kasutamisel. - ehitisregistri andmete väljatrükid (tl 16-17), millistest nähtub, et vallasomandist aadressil xxxx kuulub I K (K), praegune perekonnanimi F 3/14, K S 2/14, G K 7/14 ja AS-le Münt 2/14. - kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr 23/42 14.07.2006 (tl 38-41), mille arvamuslikust osast nähtub, et G K põeb Paranoidset skisofreeniat (F20.0). G Kil esinev raske psüühikahäire on hõlmatav määratlusega 3 „vaimuhaigus“. Tulenevalt temal esinevast raskest psüühikahäirest ei ole G K suuteline tegema sihipärast valikut oma teadmiste, mälestuste ja kujutluste hulgast. Ka tema ütlused temale süüksarvatava teo kohta võivad olla mõjutatud temal esinevatest psüühikahäiretest. G K ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja oma käitumist juhtima temal esineva raske psüühikahäire tõttu. Arvestades G Kil esinevat rasket psüühikahäiret ei olnud ta tõenäoliselt suuteline ka temale süüksarvatava teo toimepanemisele vastaval ajal aru saama oma tegude iseloomust, sh. nende keelatusest ja ei olnud suuteline oma käitumist juhtima. G Kil ei ole oma psüühilise seisundi poolest otsest vastunäidustust menetlustoimingutes osalemiseks, kuid tulenevalt temal esinevast raskest psüühikahäirest ei ole ta suuteline menetlustoimingutest täiel määral aru saama ning tema käitumine võib olla mõjustatud temal esinevatest psüühikahäiretest. Tulenevalt temal esinevast raskest psüühikahäirest ei ole G K suuteline ka käesoleval ajal aru saama oma teo keelatusest ning ta ei ole suuteline oma käitumist juhtima, sh. ka karistust kandma. G Ki suhtes on meditsiiniliselt näidustatud psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamine kuni ohtlikkuse äralangemiseni. Tulekahju tagajärjel hävines xxxx elumaja mansardkorrus ja seal asuv korter nr xx, millega on varalist kahju tekitatud 70 000 krooni korteri omanikule kannatanu K Sile. Samas summas on kannatanu K S esitanud ka tsiviilhagi. Kannatanu K Si korterit kasutas tema onu Ü H ning viimasele kuulus ka korteri sisustus, mis täielikult hävines. Ü H korteri sisustuse hävimisega tekitatud kahju osas tsiviilhagi ei ole esitanud. xxxx korter xx, milline kuulub AS-le Münt, sai tulekahju tagajärjel vee- ja suitsukahjustusi ning tulekahjustusi sai G Ki korteriga nr xx külgnev vahesein. AS-le Münt on tekitatud varalist kahju summas 150 000 krooni, millest on kindlustus hüvitanud 67 000 krooni. AS-le Münt kuuluvat korterit kasutas kannatanu I K. Tulekahju tagajärjel hävinesid ja muutusid kasutamiskõlbmatuteks vee-, suitsu- ja külmakahjustuste tagajärjel kannatanu I Kile kuuluvad mööbliesemed, valamu ja segisti, koguväärtuses 23 490 krooni. xxxx kuulub kannatanu I F. Tulekahju tagajärjel sai kannatanu I F kuuluv korter vee- ja suitsukahjustusi, millega on tekitatud talle varalist kahju 200 000 krooni. Nimetatud summa on hüvitatud talle kindlustuse poolt. Kannatanu I F kuuluvat korterit kasutas tema isa T P ning viimasele kuulus ka korteri sisustus, mis õnnestus majast välja tuua. T P varalisi nõudmisi ei ole. Eeltoodust nähtub, et süüdistatav G K tekitas kahju kogusummas 443 490 krooni ning tegemist on suure kahjuga, sest see ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt.
näeb ette vastutuse võõra asja, kultuurimälestise, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamise eest ettevaatamatusest üldohtlikul viisil või kui sellega on tekitatud suur kahju. Kannatanute ning tunnistajate kohtuistungil antud ütlustega, aga ka muude asjas kogutud kirjalike tõenditega on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et
järgi kvalifitseeritava kuriteo pani toime G K, kelle suhtes prokurör taotleb psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Süüdistatava G Ki kaitsja toetas prokuröri taotlust. 4 Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
järgi kvalifitseeritava kuriteo on toime pannud süüdistatav G K, kelle suhtes taotletakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Süüdistatav G K on
järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud süüdimatus seisundis ning tema suhtes tuleb kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus menetluse kriminaalasjas nr 1-06-12500 G Ki süüdistuses
MS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetama seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega, milline on kriminaalmenetlust välistav asjaolu ja kohaldama G Ki suhtes psühhiaatrilist sundravi. KrMS § 183 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui KrMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kannatanu K Si tsiviilhagi summas 70 000 krooni, kannatanu AS Münt tsiviilhagi summas 83 000 krooni ja kannatanu I Ki tsiviilhagi summas 23 490 krooni tuleb kohtu arvates jätta läbi vaatamata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 402 lg 1,
kohus m ä ä r a s: Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-06-12500 G K’i süüdistuses
MS § 199 lg 1 p 1 alusel seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega ja kohaldada G K’i suhtes psühhiaatrilist sundravi. Paigutada G K Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna abiga peale määruse jõustumist Sihtasutuse Viljandi Haigla psühhiaatrilise sundravi osakonda kuni psüühilisest seisundist tingitud ohtlikkuse äralangemiseni. Jätta kannatanu K Si (elukoht xxxx) tsiviilhagi summas 70 000 krooni, kannatanu AS Münt (Kuressaare Tallinna 61) tsiviilhagi summas 83 000 krooni ja kannatanu I Ki (elukoht xxxx) tsiviilhagi summas 23 490 krooni läbi vaatamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 2224.30 (kaks tuhat kakssada kakskümmend neli krooni ja 30 senti, s.h. on käibemaks 18 %, s.o. 339.30 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi määratud korras süüdistatava G Ki kaitsjana osutatud õigusabi eest. Määruse ärakiri saata täitmiseks Sihtasutusele Viljandi Haigla, teadmiseks S.K. Xxxxle ja Rakvere Linnavalitsusele. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ H.Väinaste I. Opmann 5 Kohtuotsus jõustus 02.jaanuar 2007.a. Nooremreferent I. Opmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.