1-06-5089\5

Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-5089 MÄ Ä R U S Psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks

2. 2006 Viru Maakohutu kohtunik Tiit Kerkupp sekretär Aile Siil juuresolekul kaitsjad Lembit Viitas, Lembit Nirgi, Kristel Vedro prokurör Marge Voogma osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 08 ja
4. 2006 Rakvere kohtumajas kriminaalasja kahtlustatavate K L, isikukood xxxx, eestlane, EV kodanik, põhiharidusega, ei tööta, elukoht xxxx. Kohtu poolt karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral. Tõkend- vahistamine alates 26.10.
5. Kahtlustuses KarS § 113 ja 121 järgi tema suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. T L isikukood xxxx, eestlane, EV kodanik, keskeriharidusega, ei tööta, elukoht xxxx. Kohtu poolt ja väärteokorras karistamata. Tõkend- vahistamine alates 01.11.
6. Kahtlustuses KarS § 113 ja 121 järgi tema suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. K Li ja T Li kahtlustatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et nemad 24.10.2005 kella 21.00 paiku xxxx tänaval asuva purskkaevu juures isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus peksid käte ja jalgadega H K näo ja keha piirkonda, millega tekitasid viimasele tervisekahjustusi. Veel kahtlustatakse T Li ja K Li KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et nemad 24.10.2005 kella 21.30 paiku xxxx asuvas korteris ja xxxx asuvas korteris peksid V-A K korduvalt käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, tekitades V-A K kehatüve ja alajäsemete kinnise tömp trauma, millega kaasusid hulgalised roiete, rinnaku ja alajäsemete luude murrud, sellele järgneva massiivse sisemise verejooksu ning šokiga, mis põhjustasid V-A K surma. Eeluurimise algul K. L ennast V-A. K tapmises süüdi ei tunnistanud, väidab et 24.10.2005 kella 17.00 paiku koeraga jalutama minnes lebas K esimese ja teise korruse vahel asuval trepiplatvormil, mingeid vigastusi polnud märgata. Ta võttis K käte alt kinni ja tõmbas ta tema korterisse, et ta ära ei külmuks, jättis K tema korteri esiku põrandale selili, et K on varemgi trepikojas lebanud. Väidab, et sel päeval K korteri ukse taga ei käinud. Ta eitab ka H. K peksmist, väidab et sel päeval ta K ei näinud. Hiljem, kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistab, et 24.10.2005 kella 17.00 paiku tuli K tema korterisse, kus viibis ka T L. K tahtis alkoholi saada, ta keeldus ja K lahkus. Kella 18.00 paiku koeraga jalutama minnes leidis Ki trepikojast, ta viis Ki tema korterisse, K ütles talle midagi solvavat ja ta toksas Ki paar korda jalaga tagumikku. 19.12.2005 kirjutatud puhtsüdamlikus ülestunnistuses tunnistab, et lõi Ki mõned korrad käte ja jalgadega, ei uskunud, et need löögid põhjustavad surma, tunnistab ennast süüdi ja väidab, et T. L kuriteo toimepanemises ei osalenud. T. Li eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab ennast V-A. Ki tapmises süüdi osaliselt, H. K peksmises tunnistab ennast süüdi. Tema ütlustest nähtub, et 24.10.2005 kella 21.00 paiku läksid koos oma isa K Liga V-A. Ki ukse taha, kolistasid seal, et sisse saada, lõpuks tegi K ukse lahti. Nad soovisid Kiga omavahelised probleemid sirgeks rääkida, probleemiks oli see, et Ki juures käisid inimesed alkoholi tarvitamas ja segasid öörahu, samuti levis Ki korterist mustuse hais trepikojas, Kil oli külas H. K, nad soovisid, et viimane lahkuks. Kui H. K lahkuda ei soovinud, kasutasid nad isaga jõudu, peksid H. K kätega näkku ja toimetasid ta majast välja. Nad võtsid isaga Kil käe alt kinni ja viisid teisele korrusele isa korterisse. Nad rääkisid Kile probleemidest, kuid viimane ei võtnud neid kuulda. Isa korteris oli ka tema vend K L, kes lebas voodis ja kellel olid krambid, nad süüdistasid Ki K Li krampides. Nad läksid endast välja ja hakkasid koos isaga Ki kätega ja hiljem ka jalgadega peksma, K kukkus põrandale maha, nad jätkasid peksmist keha piirkonda ja näkku umbes 30 minuti vältel. Seejärel viisid Ki koos isaga korterist välja trepikotta, tema läks korterisse tagasi, isa jäi Kiga trepikotta, mõne aja pärast tuli isa tuppa tagasi, hiljem tarvitasid isa juures alkoholi koos Oj nimelise mehega, ööseks läks koos K Liga viimase korterisse kõrvalmajas. Tunnistaja K Li (käesoleval ajal viibib ravil SA Viljandi Haigla Psühhiaatrikliinikus) eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 24.10.2005 magas oma isa K Li korteris, ärkas üles müra peale ja nägi, et V-A. K oli pikali maas samas toas ning T L ning K L peksid teda käte ja jalgadega. K hüüdis appi, peksmine kestis umbes 15 minutit, peale seda viisid isa ja T Ki korterist välja ja tulid tagasi umbes 5 minuti pärast. Hiljem läks ta koos T enda koju magama. Tunnistaja E Aa kohtus antud ütlustest nähtub, et elas ühes majas koos A-V. Kiga,
8. 2005 kella 20.00-21.00 vahel kuulis, kuidas Ki ukse peale taoti, maja seinad värisesid, läks trepikotta ja nägi, et Ki ukse taga tagusid K ja T L jalgadega. T. L tuli ta juurde, haaras õlast ja käskis oma tuppa minna. Ka K. L väljendus agressiivselt. Ta läks oma tuppa, umbes kella 21.30 paiku kuulis koridorist K. Li häält „nüüd sain su kätte, mustlasemära ja nüüd löön su maha“. Ta kuulis kukkumise häält, laudpõrand kõmas ja seejärel jalaga löömise matsatusi 5-6 korda. Kuulis ka Ki häält „miks sa mind lööd“, seejärel kuulis K. Li vandumist ja löömise hääli. Vahepeal käis K. L oma toas, läks seejärel jälle trepikotta ja ütles „sa pole veel kadunud“, jälle kostus löömise hääli, sündmused koridoris kestsid umbes 15-20 minutit. Järgmisel päeval leidis koos A Z A-V. Ki laiba viimase korterist, koridorist, oma ukse taga nägi maas juukseid. Ta väidab, et T ja K Lid olid 24.10.2005 purjus, teab, et L oli Kiga vaidlus keldri pärast. Tunnistaja A Z kohtus antud ütlustest nähtub, et elab xxxx. 24.10.2005 kella 15.00-16.00 paiku oli kodus ja kuulis samal korrusel elava V-A. Ki ukse taga trampimist, kuulis ka K. Li häält „tee uks lahti, raisk, ma löön su maha“. Ta vaatas koridori ja nägi Ki ukse taga T ja K L. Hiljem nägi aknast, et T. L käis mitu korda poest õlut toomas. Teab, et K. L oli korduvalt ähvardanud Ki maha lüüa, tüli oli keldri pärast ja sellest, et Kil käis külalisi. Tunnistaja U O kohtus antud ütlustest nähtub, et 2005 oktoobris ühel õhtul kohtus alevi vahel K ja T Liga, nad läksid koos alkoholi tarvitama K. Li korterisse, kus oli ka K L, kes magas. Ta jäi sinna korterisse ööseks, hommikul lahkus, sama l päeval kuulis V-A. Ki surmast. Sündmuskoha vaatluse käigus 21.10.2005 tuvastati, et xxxx esimese korruse trepiplatvormi keskosas on verekahtlane määrdumine. Samuti oli näha verekahtlast määrdumist esimese ja teise korruse vahel asuva trepi ühel astmel. Korteri nr xx esiku põrandal lebas V-A. Ki surnukeha. Surnukeha läheduses esikus verekahtlane määrdumine. Surnukeha asetses vasaku külje peal, jalad kõverdatud. Surnukeha pea juures vereloik. Surnukeha näo piirkond paistes, pea vasak pool verine, silmade ümbrused paistes ja sinised, parem käsi veidi kõverdatud, mille sõrmed ja kampsuni varrukas verega määrdunud, jalgadel verevalumid. Surnukeha läheduses paremal seina ääres ämber, mille sees kummist haamer ja muud esemed. Sündmuskoha vaatluses käigus 01.11.2005 tuvastati, et xxxx asuva K Li korteri esikus ja magamistoas maas salkudena juuksekarvad. Elutoas tugitooli peal verekahtlase määrdumusega pruunid teksapüksid ja mustad kingad. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisbüroo Ida-Eesti osakonna surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktist nr 404 nähtub, et : 2 1)V-A. Ki surma põhjuseks oli kehatüve ja alajäsemete kinnine tömptrauma, millega kaasnesid hulgalised roiete, rinnaku ja alajäsemete luude murrud, sellele järgneva massiivse sisemise verejooksu ning šokiga, 2)V-A. Ki surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised vigastused: a)rindkere kinnine tömptrauma: hulgalised roiete murrud rinnakelme vigastused, rinnaku ristimurd, vasaku kopsu kelmealune verevalum, verevalum südamepauna eesseinal, verevalumid rinna pehmetes kudedes, veri vasakus ja paremas rinnaõõnes, b)kõhu kinnine tömptrauma: verevalum vahelihase paremal kuplil, verevalum maksavärati piirkonnas, veri kõhuõõnes, c)parema sääreluude lahtine murd verevalumitega ümbritsevas koes, vasaku reie kinni murd verevalumitega ümbritsevas koes, d)hulgalised haavad, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näol, verevalumid pea pehmetes kudes, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused üla- ja alajäsemetel. 3)Kõik V-A. Ki surnukehal leitud vigastused olid elupuhused ja tekksiid lühikeset aega enne surma korduvatest löökidest käte ja jalgadega nimetatud piirkondadesse. 4) V- A. Ki etüülalkoholi sisaldus veres oli 0,50 promilli. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse DNA ekspertiisiaktist nr GE-3692-05/8590 nähtub, et:
9. xxxx V.-A. Ki korteri ukse esiselt, korteri uksest sisenedes vastasseina juurest põrandalt, teisele korrusele viiva trepi trepiastmelt ja pruunide teksapükste paremalt säärelt DNA analüüsideks võetud proovidest sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd, milledes määratletud DNA profiilid on kokkulangevad V.-A. Ki võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga ning samuti xxxx koridorist ja magamistoast DNA analüüsiks võetud karvadest ning nendele ladestunud bioloogilisest materjalist määratletud DNA profiilid on kokkulangevad V.-A. Ki võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga.
10. xxxx olnud pruunide teksapükste paremalt säärelt DNA analüüsiks võetud proov sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd ja oli segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada V.-A. Kilt ja K Lilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik V.-A. Kil ja K Lil esinevad DNA alleelid. SA Rakvere Haigla Väike-Maarja Kiirabi kiirabikaardilt nähtub, et 24.10.2005.a. diagnoositi H.Kl peapõrutus ja näo piirkonna hematoomid. Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 7/17 nähtub, et ekspertide arvamuse kohaselt: 1) K Lil esineb raske psüühikahäire – püsiv luululine häire - on hõlmatav määratlusega „vaimuhaigus“. Tulenevalt temal esinevast püsivast luululisest häirest ei olnud K. L temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal 24.10.2005 suuteline aru saama oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest ning ei olnud suuteline oma tegusid juhtima. 2) Tulenevalt temal esinevast raskest psüühikahäirest – püsiv luululine häire – ei ole K L käesoleval ajal võimeline osalema eeluurimises, astuma kohtu ette ja kandma karistust. K. Li suhtes on meditsiiniliselt näidustatud psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamine kuni ohtlikkuse äralangemiseni. Kohtupsühhiaatria - kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 8/14/16 nähtub, et ekspertide arvamuse kohaselt: 1) T L põeb paranoidset püsikululist skisofreeniat. T. Lul esinev raske psüühiline haigus on hõlmatav määratlusega „vaimuhaigus“. Temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal 24.10.2005 ei olnud T. L suuteline aru saama oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest ja ta ei olnud suuteline oma käitumist juhtima. 3 2) Tulenevalt temal esinevast paranoidsest püsikululisest skisofreeniast ei ole T. L võimeline osalema menetlustoimingutes, ei ole suuteline esinema kohtus ega kandma karistust. T. Li suhtes on meditsiiniliselt näidustatud psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamine kuni ohtlikkuse äralangemiseni. T.Li ja H.K ütlustega ning kiirabikaardilt nähtuvaga loeb kohus usaldusväärselt tõendatuks KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu T.Li ja K.Li tegevuses, nende tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu loeb kohus usaldusväärselt tõendatuks T.Li ja K.Li eeluurimisel antud ütluste ning tunnistajate K Li, A.Z ja E.A ütlustega. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemist kinnitavad objektiivsete tõenditena ka sündmuskoha vaatlusprotokollid, kohtuarstliku ekspertiisi akt ja DNA ekspertiisi akt. Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogiaekspertiisi aktidest nähtub, et T L ja K L on neile inkrimineeritavad õigusvastased teod toime pannud süüdimatusseisundis ja nende suhtes on vajalik kohaldada psühhiaatrilist haiglaravi kuni ohtlikkuse äralangemiseni. Arvestades T.Li ja K.Li poolt 24.10.2005.a. toimepandut ja tuginedes kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogiaekspertiisi aktidele leiab kohus, et T.L ja K.L on oma tegude ja vaimse seisundi tõttu ohtlikud endale ja ühiskonnale ning esinevad kõik eeldused nende suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 402 lg1 ja KarS § 86 kohus määras: Lõpetada kriminaalmenetlus K Li süüdistuses KarS § 113 ja 121 järgi KrMS § 199 lg1 p1 alusel seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega ja kohaldada K Li suhtes psühhiaatrilist sundravi. Paigutada K L määruse jõustumisel SA Viljandi Haigla Psühhiaatrilise sundravi osakonda kuni tema psüühilisest seisundist tingitud ohtlikkuse äralangemiseni . Tõkend- vahi all pidamine K Li suhtes tühistada määruse jõustumisel. Lõpetada kriminaalmenetlus T Li süüdistuses KarS § 113 ja 121 järgi KrMS § 199 lg1 p1 alusel seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega ja kohaldada T Li suhtes psühhiaatrilist sundravi. Paigutada T L määruse jõustumisel SA Viljandi Haigla Psühhiaatrilise sundravi osakonda kuni tema psüühilisest seisundist tingitud ohtlikkuse äralangemiseni . Tõkend- vahi all pidamine T Li suhtes tühistada määruse jõustumisel. Kohtukulu 1) õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv summa vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt K Lile osutatud õigusabi eest 7788.00 (seitse tuhat seitsesada kaheksakümmend kaheksa.00 sh 18% käibemaks) krooni 2) õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv summa vandeadvokaat Kristel Vedro poolt T Lile osutatud õigusabi eest 5428.00 (viis tuhat nelisada kakskümmend kaheksa.00 sh 18% käibemaks) krooni 3) õigusabi eest väljamaksmisele kuuluv summa vandeadvokaat Lembit Viitase poolt T Lile osutatud õigusabi eest 6608.00 (kuus tuhat kuussada kaheksa.00 sh 18% käibemaks) krooni jätta riigi kanda. Määruse ärakiri saata täitmiseks Tartu Vanglale ja SA-le Viljandi Haigla. 4 Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 (kümme) päeva jooksul alates päevast, mis isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik /allkiri/ T.Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent M.Kaegas Kohtumäärus jõustus 28.juulil 2006.a Nooremreferent M.Kaegas 5