7,8,9, § 184 lg 2 p. 2 ja § 266 lg 2 p. 3 järgi; Stanislav Pajevski süüdistuses
7,8,9, Kriminaalasi § 424 järgi ja Kalev Ludvi süüdistuses
1,3 lühimenetluses Harju Maakohtu
lg 1 järgi vangistusega 2 a 3 k (vabanes karistuse kandmiselt 07.08.2009.a.), Süüdistatavad STANISLAV PAJEVSKI, isikukood 38008200256, elukoht XXXXXXX XXXXX XXX XX-XXX; kriminaalkorras karistatud 8 korda, viimati 05.06.2009.a. Harju Maakohtu otsusega
7, 8, 9, § 202 lg 2 p. 1, 2, § 266 lg 1 järgi vangistusega 1 a 7 k 25 p. (kannab karistust alates 04.11.2009.a.) KALEV LUDVI, isikukood 37504190240, elukoht XXXXXXX XXXXX XX-XX, kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati 13.11.2007.a. Harju Maakohtu otsusega
1,2 järgi vangistusega 3 a (vabanes karistuse kandmiselt 16.06.2009), ei tööta Kaitsjad Leelo Viil (Igor Ginzburgi kaitsja) Owe Ladva (Stanislav Pajevski kaitsja) RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 28. mai 2010. a otsus osaliselt – Igor Ginzburgile
lg 2 p 2 alusel mõistetud karistuse ja
Teha selles osas uus otsus, millega karistada Igor Ginzburgi
lg 2 p 2 alusel 4aastase vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel tuleb nimetatud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jääb 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.10.12.10.2009.a., s.o. 2 päeva. Kandmisele kuulub 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus mõistis Igor Ginzburgi süüdi
7, 8, 9 järgi ja karistas teda vangistusega 1 aasta 6 kuud. Samuti mõistis kohus Igor Ginzburgi süüdi
Kohus mõistis I. Ginzburgi õigeks
lg 2 p 1 järgi, süüdi aga
3 järgi ja karistas teda vangistusega 3 kuud. Kohus mõistis Igor Ginzburgile
MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust, millest luges kantuks eelvangistuses viibitud aja 2 päeva. 1.1 Maakohus mõistis I. Ginzburgi
lg 2 p 7,8,9 järgi süüdi selles, et ta, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 05.09.2009 kell 22.00 – 06.09.2009 kell 09.00 lõhkus Tallinnas XXXXXXX XX X maja ette pargitud V. G. kuuluva sõiduauto Land Rover aknaklaasi, tungis autosse, võttis sealt ära rahakoti maksumusega 150 krooni, sularahaga summas 250 krooni ja 15 eurot, samuti päikeseprillid maksumusega 500 krooni ja omastas need. Samuti tungis ta 10.10.2009 kella 03.00 paiku aknaklaasi lõhkumise teel U. H. kuuluvasse ja Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX maja ette pargitud sõiduautosse Volkswagen Sharan ja võttis sealt ära spordikoti maksumusega 500 krooni ja tolmuimeja LUX maksumusega 22 200 krooni ning omastas need. Samuti tungis ta 11.10.2009 kella 04.50 paiku, tegutsedes grupis koos Stanislav Pajevskiga, aknaklaasi lõhkumise teel sisse A. P. kuuluvasse ja Harjumaal XXXXXX vallas XXXXXX külas XXXXXXX XX X maja ette pargitud sõiduautosse Ford Scorpio Turnier, võttis sealt ära mootorsae maksumusega 7999 krooni, kohvri tööriistadega üldmaksumusega 1000 krooni, plastikaluse koos leht-silmusvõtmetega üldmaksumusega 300 krooni, kohvri koos kruvikeerajate ja otsikutega üldmaksumusega 500 krooni, spordikoti maksumusega 200 krooni, saunalina, pesu ja hügieenitarvikud ning mobiiltelefoni laadija kogusummas 530 krooni, nokamütsi maksumusega 450 krooni, väikekoti koos tarvikutega kogusummas 695 krooni ja omastas need. 1.2
Ginzburgi süüdi selles, et ta, olles varem pannud toime
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, ajavahemikul 07.08.2009 – 11.10.2009 kella 04.50-ni omandas ebaseaduslikult täpselt tuvastamata isikult, ajal ja kohas suures koguses narkootilist ainet. Minigrip kilekotte ja tikutoosi narkootiliste ainetega hoidis ta enda elukohas, aadressil Tallinn, XXXXXXXXX XXX XXX-X kuni 12.10.2009 kella 16.55-ni, mil narkootilised ained politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja temalt ära võeti. Nimelt võeti läbiotsimisel 12.10.2009 Tallinnas XXXXXXXXX XXX-X asuvast korterist I.Ginzburg’ilt ära: 1) minigrip kilekoti valge pulbri kogukaaluga 8,98 grammi, mis vastavalt eksperdi arvamusele narkootilise aine ekspertiisi aktis sisaldas 29% narkootilist ainet amfetamiinsulfaati. Pulbris on 1,91 grammi amfetamiini; 2) kolm minigrip kilekotti roheliste taimeosadega kogukaaluga 2,58 grammi, mis vastavalt eksperdi arvamusele narkootilise aine ekspertiisi aktis sisaldas 6,7% ehk 0,17 grammi narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli (THC); 3) tikutoosi rohelise ja pruuni taimepuru seguga kogukaaluga 0,29 grammi, mis vastavalt eksperdi arvamusele narkootilise aine ekspertiisi aktis sisaldas narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli (THC); 4) minigrip kilekoti valge pulbri kogukaaluga 3,29 grammi, mis vastavalt eksperdi arvamusele narkootilise aine ekspertiisi aktis sisaldas 28% narkootilist ainet amfetamiinsulfaati. Pulbris on 0,68 grammi amfetamiini; 5) kaks teelusikat ja kaks minigrip kilekotti amfetamiini jälgedega. Maakohus märkis, et kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist. Igor Ginzburgi korterist leitud koguses oli puhast amfetamiini 2,59 grammi, seega on tegemist amfetamiini suure kogusega. Kanepiõisikute kogusei olnud aga suur, sest kanepiõisikute kogukaal oli 2,58g. Kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisavaks koguseks peetakse 5-10g tetrahüdrokannabinooli sisaldavaid kanepitaime õisikuid. Maakohus leidis, et eeltoodu alusel saab Igor Ginzburgi süüdi mõista vaid suures koguses amfetamiini ebaseaduslikus omandamises ja valdamises. 1.3 Samuti mõistis maakohus I. Ginzburgi süüdi selles, et ta 19.11.2009 kella 03.35 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Kalev Ludviga, ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt tungis lõhutud uste kaudu sisse Tallinnas XXXXXXXXX XXX XXXX asuvasse T. OÜ-le kuuluvasse garaažiboksi nr X. Maakohus märkis, et Igor Ginzburgei tunnistanud end nimetatud teos süüdi. Ta väitis, et garaaži uksed olid lahti, ta ei näinud, et lukud oleksid lahti murtud. Sisenes garaaži sellepärast, et nägi seal oma tuttavat ning arvas, et see on tema garaaž. Kohus leidis, et vaatamata I. Ginzburgi poolt kohtus väidetule, on tema poolt kuriteo toimepanemine tõendatud tema kohtueelses menetluses antud ütlustega ja kaassüüdistatava Kalev Ludvi ütlustega. Nendest ütlustest tuleneb, et nad said aru, et garaažidest pannakse toime vargus, vastasel juhul ei oleks nad öelnud, et nad lootsid sealt ka midagi kaasa võtta. I. Ginzburg on kohtueelses menetluses end garaaži ebaseaduslikus sissetungimises süüdi tunnistanud. Tema ütlustest tuleneb, et nad jalutasid Kalev Ludviga ja nägid XXXXXXXXX XXXX garaaže, kus osade uksed olid juba lahti tehtud. Lähedal seisis mikrobuss. Ta ei näinud liikumist mikrobussi ja garaaži vahel. Ta pani tähele, et keegi on garaažis, aga ei näinud, kes ja mida teeb, oli pime. Nad otsustasid Ludviga sinna sisse minna ja vaadata, mis seal on, et võib-olla saavad midagi võtta, kuna oli näha, et seal pimeduses ei tegutse kindlasti valdaja. Nad läksid sisse ja hakkasid ringi vaatama. Olid seal 5 minutit, mitte rohkem. Kohe tuli politsei nad ehmusid ja pugesid peitu, kuid nad peeti garaažis kinni. Seal peeti kinni veel ka üks noormees, keda ta ei tunne eriti hästi. Süüdistatav Kalev Ludvi tunnistas end nii kohtus kui kohtueelses menetluses süüdi ja tema ütlused tõendavad, et nad läksid koos Igor Ginzburgiga mingite garaažibokside juurde. Kolme-nelja boksi uksed olid lahti ning läheduses seisis mikrobuss. Bussi ja garaaži vahel toimus liikumine. Nad otsustasid vaadata, mis seal on ja et võib-olla saavad nemad ka sealt midagi. Sisenesid ühte boksi, kus oli kõik segi pööratud ja valitses korralagedus. Keegi oli veel selles boksis, kuid teda ei olnud näha, sest oli pime. Pärast tuli politsei ja neid kolmekesi peeti kinni. Kohus ei nõustunud aga esitatud süüdistusega ebaseaduslikus sissetungimises teistkordselt. Kumbki süüdistatavatest ei ole varem
Prokuröri seisukohta, et teistkordsuse annab eelnevate varguste toimepanemine sissetungimisega, ei pidanud kohus õigeks.
1 järgi saab vastutusele võtta ikkagi sellist isikut, keda on varem karistatud
omavolilises sissetungimises, mitte aga isikut, keda on varem karistatud varguse eest, mis on toime pandud sissetungimisega. Eeltoodu alusel tuleb Igor Ginzburg ja Kalev Ludvi
1 järgi õigeks mõista. Kvalifikatsioon
3 järgi on aga õige, sest võõrasse ruumi siseneti kahekesi koos, s.t. isikute grupis. 1.4 Mõistetud karistust põhjendas maakohus järgnevalt. Kuna I. Ginzburg pani toime kolm vargust, lõhkus autode aknaklaasid, s.o. tekitas kannatanutele kahju tuhandetes kroonides, siis tema süüd ei saa hinnata väikeseks. Kolme varguse eest on põhjendatud pooleteise aasta pikkune vangistus. Kõige raskem on narkootiliste ainete käitlemisega seonduv kuritegu, mis on esimese astme kuritegu. Kuna Igor Ginzburg oli eelmise kohtuotsusega alles karistatud sama paragrahvi järgi ja peale vabanemist karistuse kandmiselt asus koheselt taas narkootikume omandama, peab seekordne mõistetav karistus olema kindlasti rangem eelmisest ja ei saa mingil juhul olla sanktsiooni miinimummääras. Samas, arvestades karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, võib karistus jääda tunduvalt alla
I. Ginzburg kordab apellatsioonis väidet, et ei teadnud, et garaaži sisenedes tungis loata võõrale territooriumile, mistõttu tuleks ta selles osas õigeks mõista. Ülejäänud osas peab ta mõistetud karistust liiga karmiks. Leiab, et 3 varguse episoodi eest poolteist aastat vangistust ei ole proportsionaalne karistus. Samuti leiab, et ülemäärane on ka narkootilise aine käitlemise eest mõistetud 5-aastane vangistus. Narkootilised ained olid tema enda jaoks ja neid ei olnud väga palju. Narkootikume tarvitades ei kujuta ta endast ühiskonnale ohtu, kahjustab vaid ennast. I. Ginzburg leiab, et mõistetud karistused annavad alust arvata, et maakohus ei arvestanud tema puhtsüdamliku kahetsusega ja sellega, et ta ei eitanud oma süüd ning andis ütlusi. Apellant ei nõustu ka sellega, et teda karistati täies ulatuses reaalse vangistusega ning kergemaid karistusi ei loetud raskemaga kaetuks. 4. Ringkonnakohtu istungil jäi I. Ginzburg esitatud apellatsiooni juurde, kaitsja toetas apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning palus jätta apellatsioon rahuldamata maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Seoses maakohtu poolt
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud teoga leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust. Maakohus on põhjendanud, miks ta loeb nimetatud teo tõendatuks. I. Ginzburg ei ole toonud oma apellatsioonis välja argumente, mis maakohtu seisukohad ümber lükkaks. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea KrMS § 342 lg 3 punktile 1 tuginedes vajalikuks maakohtu seisukohti üle korrata. Küll peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et ei nõustu maakohtu seisukohaga, et
punktis 1 sätestatud korduvusega ei ole tegemist, kui isik on varem pannud toime
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritud kuritegusid.
lg 2 p 1 ei näe ette, et isik peab olema sama paragrahvi järgi varasemalt karistatud, oluline on, et isik on varem pannud toime sama teo.
lg 2 p 8 näeb ette vastutuse, kui isik on pannud toime varguse sissetungimisega, s.o
§-s 266 kirjeldatud tegu on ka
Samas ei ole prokurör maakohtu otsust vaidlustanud ja süüdistatava apellatsiooni alusel ei tohi ringkonnakohus tema olukorda raskendada. 6. Kohtukolleegium leiab, et
lg 2 p 7, 8, 9 järgi mõistetud karistus on põhjendatud ja selle muutmiseks alust ei ole. Tähele tuleb panna seda, et esinesid kolm varguse kvalifitseerivat tunnust – sissetungimine, teo toimepanemine grupis ja süstemaatilisus). Samuti tuleb arvestada tekitatud kahju suurusega, mida on ka maakohus teinud, märkides, et asjade vargusega ja autode akende lõhkumisega tekitati mitmetuhande krooni suurune kahju. Arvestada tuleb sellega, et
Seega jäi mõistetud karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Seega ei näe kohtukolleegium vähimatki alust maakohtu poolt mõistetud karistuse vähendamiseks. 7. Küll peab kohtukolleegium vajalikuks vähendada
Maakohus leidis, et kuna I. Ginzburg on narkootilise aine käitlemise eest varem karistatud ning pärast karistuse ärakandmist asus taas käitlema narkootilisi aineid, peab seekordne karistus olema kindlasti rangem eelmisest ja ei saa mingil juhul olla sanktsiooni miinimummääras. Mõistetud karistus ületab sanktsiooni alammäära 2 aasta vangistuse võrra. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et antud juhul tingib korduvus rangema karistuse mõistmise. Samas tuleb arvestada sellega, et
lõikel. Seega on korduvusest tingitud suuremat süüd osaliselt juba seadusandja poolt arvestatud. Karistuse mõistmisel tuleb lisaks korduvusele võtta arvesse ka ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogust. Maakohtu otsusest nähtuvalt oli I. Ginzburgi korterist leitud pulbris puhast amfetamiini 2,59 g, s.o umbes 20 doosi. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kogus ei ole niivõrd suur, et annaks põhjust karistada I. Ginzburgi sanktsiooni alammäära 2 aasta võrra ületava vangistusega. Kohtukolleegium peab, arvestades narkootilise aine kogust ja seda, et I. Ginzburgi on varem
Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et kanepitaime õisikute käitlemist ei saa lugeda suure koguse käitlemise hulka. NPALS § 31 lg 3 näeb ette, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Nimetatud sättest ei tulene, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks peab jaguma samast narkootilisest ainest. Oluline on, et narkootiliste ainete kogus kokku on selline, millest piisab 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Et ringkonnakohus vaatab kriminaalasja läbi aga süüdistatava apellatsiooni alusel, ei või ringkonnakohus ses osas süüdistatava positsiooni halvendada. 8. Vähendades
lg 2 p 2 alusel mõistetud karistust, peab kohtukolleegium mõistma ka uue liitkaristuse
Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult mõistnud liitkaristuse raskeimat karistust suurendades, kuna maakohus on karistanud I. Ginzburgi eriliigiliste kuritegude eest ning raskem karistus ei domineeri niivõrd teiste üle, et peaks sellest tulenevalt teised katma. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus
MS § 238 lg 2 alusel tuleb nimetatud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jääb 3 aastat vangistust. 9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 338 p 4, § 340 lg 2 p 4, § 342 ja § 343 tuleb maakohtu otsus tühistada
lg 2 p 2 alusel mõistetud karistuse ja
Sten Lind Ivi Kesküla Urmas Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.