← Eesti

1-10-16950/5

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-16950 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-16950

  1. peatüki
  2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik Madis Alevit süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.11.2010.a kell 18.45 ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata (rikkudes sellega LS § 74’1 lg 1 nõudeid) Kuressaare linnas Talve tänav 90 juures mootorsõidukit Audi 80 reg. märgiga XXXXXX alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,89 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,80 mg/l. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani Madis Alevi toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör on saatnud toimiku Madis Alevi süüdistuses kuriteos KarS § 424 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. Madis Alevi on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Madis Alevi ja tema kaitsja nõustusid Madis Alevi’ ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus Madis Alevi’ le nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kolm

(3)kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 3 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 3 vangistuskuule (3x30=90) ehk 90 vangistuspäevale vastab (90x2) 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. 180 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata kuus
(6)kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4 Madis Alevi selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ning ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. Madis Alevi kinnitas, et on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Kokkulepitud karistuse sisu ja olemus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud

§-de 239-245 sätteid. Süüdistatav Madis Alevi , prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et Madis Alevi tuleb süüdi tunnistada temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-s 56 sätestatule. Mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga on Madis Alevi andnud kirjaliku nõusoleku.

§ 175

lg1 p9 , 179 alusel kuulub Madis Alevi ’ lt riigituludesse väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuritegudes süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni.

§ 173

lg1 ja 175 lg1 p4 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 180lg1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Madis Alevi ale riigiõigusabi korras määratud kaitsja Eve Grass on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks summas 900 krooni koos käibemaksuga. Taotlus sisaldab järgmist: Riigi õigusabi tasu 3 pooltunni eest, tasumäär 250 kr pooltunni kohta, kokku 750 kr (3 x 250) sealhulgas: Esinemine kohtuistungil: 21.12.2010 kell 12.30-13.30 Pärnu Maakohtu kohtuistung asja läbivaatamiseks kokkuleppemenetluses (2 pooltundi), tasu 500 kr. 21.11.2010 kell 12.00-12.30 – Lääne Ringkonnaprokuratuuris asja kokkuleppemenetluses lahendamiseks nõusoleku andmise juures viibimine ja kokkuleppe sõlmimine (1 menetlustoiming 1 pooltundi ). Tasu 250 krooni. Kuna Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ on käibemaksukohuslane lisandub käibemaks 20%, so.150 krooni. Kokku taotlus summale 900 krooni (750+150). Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks.

§ 180

lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav Madis Alevi on 5 töötu, temal iseseisev sissetulek puudub. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 6525 krooni. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. Madis Alevi on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Madis Alevi võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas

§-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.