lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 17.05.2010.a. otsus väärteoasjas nr 15-1/351 ning lõpetada väärteomenetlus JEOÜ suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Jõelähtme vallavalitsuse väärteomenetleja Uno Paas koostas 19.04.2010.a. väärteoprotokolli JEOÜ-le selle kohta, et 27.11.2009.a. kontrollis Jõelähtme Vallavalitsuse ametnik Kari J JEOÜ hoonete kasutust Jõelähtme vallas, xxxkinnistul. Visuaalsel kontrollimisel ja informeerivate dokumentide läbivaatamisel tuvastati, et ilma kasutusloata kasutati JEOÜ poolt hüdroelektrijaama hoonet ajavahemikus mai (juuni) 2009.a. kuni 27.11.2009.a. elektri tootmiseks. 28.04.2009.a. on väljastatud ehitusluba nr 54/2009 Jägala Joa HEJ ehitise rekonstrueerimiseks. Ehitise kasutamise otstarve: tootmishoone, rekonstrueerimise eesmärk: HEJ rekonstrueerimine kasutuselevõtuks. Antud hoones toimub elektri tootmine 3 turbiiniga. Elekter edastatakse müügi eesmärgil OÜ-le NPM. JEOÜ esindaja, prokurist Märt K kinnitas, et elektrit toodetakse alates juuni(mai) kuust katsetamise eesmärgil ning alustatud on kasutusloa taotlemise protsessi. EhS § 29 lg 1 p 11 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav. Sama seaduse § 32 lg 2 sätestab, et ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, va riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks, järelikult on HEJ hoone kasutamiseks nõutav kasutusluba. Kinnitust on leidnud, et JEOÜ kasutab elektrijaama hoonet elektri tootmiseks ja seadmete töökorras hoidmiseks alates juunist 2009 kuni käesoleva ajani, omamata selleks kuni 14.01.2010.a. ehitise kasutusluba. Jättes taotlemata ehitise kasutusloa ja kasutades ehitist sihipäraselt on JEOÜ eiranud ehitise omaniku kohustusi (EhS § 68 lg 2). Kirjeldatud väärteo toimepanemise eest karistas Jõelähtme vallavalitsuse väärteomenetleja Uno P JEOÜ 17.05.2010.a. väärteosasjas nr. 15-1/351 tehtud otsusega EhS § 68 lg 2 alusel rahatrahviga summas 40 000 krooni. JEOÜ esitas kohtule kaebuse kõnealusele otsusele taotledes Jõelähtme Vallavalitsuse väärteoasjas nr 15-1/351 tehtud otsuse tühistamist, menetluse lõpetamist kaebaja suhtes väärteo tunnuste puudumise tõttu ning JE osaühingule menetluskulude hüvitamist. JE osaühing leiab, et otsus väärteoasjas ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kaebuse kohaselt reguleerib äriühingute vastutuse tingimusi süüteo toimepanemise eest eelkõige KarS § 14 lg 1, mille kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides, kuid kohtuväline menetleja pole tuvastanud juriidilise isiku vastutuse tingimusi KarS § 14 järgi ning see rikkumine toob kaasa karistusotsuse tühistamise ning asja lõpetamise väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja jättis väärteoprotokollis ja otsuses tuvastamata füüsilise isiku, kes oleks JEosaühingu huvides toime pannud kaabelliini kasutamise ilma kasutusloata ega näidanud otsuses füüsilise isiku tegusid, mis sisaldaks kõnealuse väärteo tunnuseid. KarS § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada selle organi või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei tuvastanud väärteoprotokollis füüsilist isikut, kes pani toime hoone ilma kasutusloata kasutamise, tuleb kaevatav otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Samuti rikkus kohtuväline menetleja oluliselt menetlusaluse isiku ärakuulamisõigust ega kuulanud üle seaduslikku esindajat. Kaevatavast otsusest nähtuvalt käsitleb kohtuväline menetleja alusetult JE osaühingu esindajana prokurist Märt Kit. Prokurist Märt Kil puudub õigus JE osaühingu esindamiseks väärteomenetluses, kuivõrd Märt K ei kuulu JE osaühingu juhatusse ega ole juriidilise isiku seaduslik esindaja. Nii väärteomenetluses kui ka kriminaalmenetluses osaleb juriidiline isik menetluses eranditult seadusliku esindaja kaudu. Prokurist ei ole juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.
lg 3 kohaselt kui menetlusalune isik või süüdlane on juriidiline isik, on tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ning ta võib anda tema nimel ütlusi.
sätestab, et väärteomenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid, kui
-is ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 36 kohaselt osaleb juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks suhetes teiste isikutega juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ. Prokurist ei ole osaühingu juhatus ega juhatust asendav organ. Prokuura on ÄS § 16 lg 1 kohaselt ainult volituseks, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat majandustegevusega seotud tehingute tegemisel, kuid see ei muuda prokuristi seaduslikuks esindajaks
ja KrMS vastavate sätete tähenduses. Analoogselt loetakse ka tsiviilkohtumenetluses prokurist TsMS § 218 lg 1 p 3 kohaselt lepinguliseks esindajaks. Kohtuväline menetleja kuulas ära menetlusaluse isiku prokuristi Märt Ki, kes ei ole 2 menetlusaluse seaduslikuks esindajaks, seega ei ole väärteomenetluses menetlusaluse isiku seaduslik esindaja osalenud. Kohtuvälise menetleja otsus on sisuliselt väär. Menetlusalune isik ei ole väärtegu toime pannud. Menetlusalusele isikule etteheidetavate tegude periood on ebaselge. Väärteoprotokolli ja väärteootsuse teokirjeldused on vastuolulised. Ühelt poolt viidatakse sellele, et 27.11.2009. a toimunud kontrollimisel tuvastati, et ilma kasutusloata kasutatakse hoonet elektri tootmiseks ajavahemikul juuni 2009.a. kuni 27.11.2009.a., samas on väärteo kirjelduse lõpuosas märgitud, et on leidnud kinnitust, et hoonest on kasutatud alates juunist 2009.a. kuni 14.01.2010.a., millal väljastati hoonele kasutusluba. Väärteoprotokollist ja otsusest ei ole selge, millise konkreetse perioodi suhtes on väärteootsus tehtud. Sisulise külje osas selgitatakse, et olemasolevas vanas tootmishoones uute elektriturbiinide ja nendega seotud seadmete käivitamist, testimist ja seadistamist ei saa lugeda hoone kasutamiseks, mis nõuaks ehitisele uut kasutusluba. Elektripaigaldise elektriohutusseaduses sätestatud kontrollimiseks ja edasiseks seadistamiseks vajalike toimingute teostamine ei eelda ega saagi eeldada kasutusloa olemasolu ja kõigest eelnevast tulenevalt leiab kaebaja, et menetlusaluse isiku tegevuses puudub EhS § 68 lg 2 sätestatud väärteo koosseis. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja kaebuse juurde selgitades, et tegemist on juriidilise isiku karistamisega. Tegu peab olema kirjeldatud ja ka seos tegevusega ja lisaks märgitakse otsuses ka konkreetne füüsiline isik, kelle teo kaudu süütegu on otsuses määratletud. Kohtuvälise menetleja vastuses on viidatud, et määratus tuli läbi viite, see on ettekanne. Kuna ettekanne pole väärteoprotokolli osa, siis see viide piisav ei ole. On ka ebamäärane, milline füüsiline isik, isegi kui seda viidet kasutada, selle teo toime pani. Tegelikult kohtuvälises menetluses ei ole olnud selge see, millise füüsilise isiku kaudu on tegevust näidatud. Kohtuväline menetleja on möönnud seda, et ta on suhelnud varem ka HV, samal ajal on ta sidunud kogu tegevuse MK. Kui vaadata perioodi, mis otsuses on rikkumisena ette heidetud, siis kogu sellel perioodil K prokuristina tegutsenud ei ole. Väärteoprotokollis peab olema selgelt väljendatud, milline füüsilise isiku tegu juriidilisele isikule omistatakse. K on küll nimetatud, kuid mitte isikuna, kes vastutab ja kellele tegu omistatakse. Periood, mida on rikkumisena ette heidetud, on määratud pika ajaga ja kogu selle perioodi kohta ei ole menetlejal olnud tõendeid, et seda elektrijaama hoonet oleks kasutatud. See puudutab sündmuskoha vaatlust, sellele eelnevat perioodi. Kui see sündmuskoha vaatlusprotokoll ka on nõuetekohane, siis see ei tõenda, et elektrijaama kasutati varem ja ka hilisemal ajal. Seega ei ole kasutamine tõendatud. Väärteomenetluse korras saab karistada teo eest, mis on kirjeldatud protokollis ja mis on tõendatud. Lisaks sisulisele poolele, mida me täna ei käsitlenud, on küsimus see, et mis hetkest hoone kasutusluba vajab. Sel perioodil toimus tehnika seadistamine ja häälestamine. Kohtuvälise menetleja arvates nõuab ka seadistamine luba. Seda ei saa pidada hetkeks, kus see on vajalik, kuna suurte tehaste puhul on tavapärane, et seadmeid käivitatakse varasemalt, kuna seadistamine võib nõuda täiendavaid ehituslikke meetmeid. Sisuliselt pole see põhjendatud. Ka väärteotoimikus olevad tõendid ei tõenda, et hoone kasutamine oleks toimunud sel perioodil nagu ette heidetakse. See toiming, mida sündmuskoha vaatlusprotokollis näidati, ei nõudnud kasutusluba. Prokurist Märt K selgitas lisaks, et ettevõttel on kolm juhatuse liiget, kelle vahel on tööjaotus, mis on paika pandud suulise kokkuleppega. Kuna tegu on tootmisüksusega, siis meessoost juhatuse liige on tootmise poolel, naised on nö mitteaktiivselt äriühingu tegevusse sekkuvad juhatuse liikmed. Kuna äriühingul on mitu omanikku, siis omanike esindus on läbi juhatuse liikmete teostatav. Juhatusel liikmete õigused on piiratud, mis tähendab, et äriühingu huvid on kaitstud. Tema on sisuliselt võtnud üle majandustegevuse juhtimise. HV tegeles sellega varem, aga kuna ta on hõivatud Eestist väljaspool, siis tegeleb tema nüüd sellega. 3 Juhatuse liikmed osalevad loomulikult äriühingu juhtimises ja teatavasti eriti aktiivselt on osalenud HV ning nad on menetlejale kättesaadavad. Ka samas väärteoasjas oli UP H V vähemasti telefoni teel ühenduses, neil oli ka kokkulepe millal V läheb ütlusi andma. Ta ei ole väitnud, et on firma ainus esindaja, kuna äriregistrist ja B- ka st nähtuvalt ta seda väita ei saa ja see ei kõlaks eriti usutavalt, ta ei saaks teistelt juhatuse liikmetelt volitusi ära võtta. Ta ei oska kinnitada, kas kõik taotlused, mis JEOÜ on esitanud seonduvalt erinevate lubadega, on allkirjastatud tema poolt. Ta ei oska öelda, kas V või keegi teine on esitanud mingisuguseid taotlusi või suhelnud vallaga. Äriühinguga on seotud loomisest alates. Prokuristina alates 04.11.2009.a. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata. Juriidilise isiku vastutuse alused on tuvastatud. Väärteoprotokollis ning väärteootsuses on viidatud sellele, milliseid omaniku kohustusi on JEOÜ rikkunud. Väärteoprotokollis ning väärteootsuses on tehtud viide Vallavalitsuse ehitusosakonna poolt 27.novembril 2009.a. koostatud ettekandele. Kõnealuses ettekandes on märgitud, et hüdroelektrijaama Eesti Energia jaotusvõrguga ühendava kaabli sihipärase kasutusele võtmisega ja kasutusloa taotlemisega seonduvalt on JE juhatuse liige Horret Verrev ja prokurist Märt K hüdroelektrijaama kasutamiseks kasutusloa vajalikkusest teadlikud. Kasutusloa taotlemiseks olid pädevad kõik JE juhatuse liikmed, Äriseadustiku § 16 lg 1 sätestatust tulenevalt aga ka prokurist Märt K, kuivõrd objekti kasutamine on kahtlemata seotud JEmajandustegevusega ning selle raames tehtav õigustoiming. Jägala Energyle omistatav Karistusseadustiku § 14 lg 1 nimetatud isiku (JEjuhtorgani (juhatuse) liikmete ning pädeva isiku prokurist Märt Ki) tegu on väärteoprotokollis viite kaudu Vallavalitsuse ehitusosakonna poolt 27.novembril 2009.a. koostatud ettekandele kajastatud. Menetlusaluse isiku ärakuulamisõigust ei ole rikutud, kuna väärteoasja raames on JEesindajana ülekuulatud prokurist Märt K. Äriseadustiku § 16 lg 1 sätestatust tulenevalt annab prokuura prokuristile õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. JEäriregistri B-ka lt nähtuvalt on Märt Kil õigus esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes ning võõrandada ja koormata osaühingu kinnisasja. JEsuhtes läbiviidud väärteomenetlustes on Märt K JEnimel osalenud ja kinnitanud oma pädevust JEesindamiseks. Vallavalitsus on väärteomenetluse dokumendid edastanud JEäriregistris registreeritud aadressile ning adresseerinud need JEjuhatuse liikmetele IA- Kile ja KK, kuid tähtkirjad on hoiutähtaja möödumise tõttu tagastatud. JEseaduslikele esindajatele on antud võimalus väärteomenetluses osalemiseks, kuid nad pole seda kasutanud. Prokurist Märt K on käesolevas väärteoasjas esitanud JEnimel ka vastulause väärteoprotokollile, mida JEon oma kaebuses on käsitlenud menetlusaluse isiku vastulausena. Kui Märt K on äriühingu prokurist mitte aga juhatuse liige, siis on tegemist pelgalt formaalse puudusega, mis ei anna alust väärteomenetluse lõpetamiseks. Väärteootsus on sisuliselt õige. 27.novembril 2009.a. toimunud kontrollimisel tuvastati, et toimub hüdroelektrijaama kasutamine. Arusaadavalt ei olnud sellel ajal teada ei see, mis ajani hüdroelektrijaama kasutamine jätkub, ega ka see, millal hüdroelektrijaam kasutusloa saab. Väärteoprotokolli ja väärteootsuse koostamise ajaks olid need asjaolud aga juba teada. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on osundatud nii 27.novembril 2009.a. toimunud kontrolli tulemustele kui ka hiljem väärteomenetluse käigus selgunule. Käesolevas väärteoasjas tuvastati, et hüdroelektrijaama kasutusloata kasutamine on toimunud 2009.a. juunist kuni 14.jaanuarini 2010.a. ja väärteootsus on koostatud kogu kõnealuse perioodi kohta. Selliselt nähtub see nii väärteoprotokollist kui ka väärteootsusest. Hüdroelektrijaama kasutusloata kasutamist enne Vallavalitsuse järelevalve ametniku poolset kontrolli 27.novembril 2009.a. on kinnitanud Märt K ülekuulamisel. Menetleja ei nõustu kaebuses avaldatuga, et hüdroelektrijaama kasutamine on toimunud selle kontrollimise toiminguteks ning pole käsitletav elektripaigaldamise kasutuselevõtmisena. Elektriohutusseaduse § 11 lg 5 sätestatust tulenevalt ei ole elektripaigaldise kasutuselevõtmiseks üksnes selline elektripaigaldise pingestamine, mis on vajalik elektripaigaldise kontrollimise toimingute tegemiseks. Sellest tuleneb, et igasugust muud elektripaigaldise pingestamist (seadmete sisselülitamist) tuleb lugeda elektripaigaldamise kasutuselevõtmiseks; sealhulgas tuleb selleks pidada ka seadmete sisselülitamist seadistamiseks. 4 JEon enne hüdroelektrijaamale kasutusloa saamist lülitanud sisse jaama elektripaigaldised, tootnud elektrienergiat ja edastanud seda lõpptarbijatele ning saanud selle eest tasu. Seega on hüdroelektrijaama hoonet sihtotstarbeliselt kasutatud. Asetleidnud hoone sihtotstrabele vastavat kasutust ei saa käsitleda üksnes hoones asuvate elektripaigaldiste ekspluatatsioonina, vaid elektrijaama kui hoone tervikuna kasutamisena ning selleks oli vajalik eelnevalt hankida kasutusluba. Asjakohatu on väide, et JE oli väärteoprotokollis käsitletud perioodil kehtiv ehitusluba – ehitusluba ei anna õigust hoone kasutamiseks ning selleks on vajalik kasutusluba. Lisaks selgitas menetleja esindaja, et ta peab konkreetselt selleks füüsiliseks isikuks, kes on rikkumise toime pannud, Märt Kit, kuna ta on selle ettevõtte juht ja idee autor olnud kogu aeg. Ta on näidanud seda oma tegevuse, esitatud dokumentidega ja ta on ainuisikuliselt pidanud kohaliku omavalitsusega kõiki kinnistuga ja tootmisega seonduvaid läbirääkimisi. Kõik taotlused on allkirjastanud K, kõik läbirääkimised, mis puudutasid maaküsimusi, seal on osalenud Märt K. Kuna tal ei õnnestunud kätte saada teisi juhatuse liikmeid, siis kuni K oli riigiametis, siis esindas ta ettevõtet volituse alusel. Vastutus on omanikul. Vastutab esindaja ehk prokurist. Tegelikult on kogu ettevõtte juhtimine ja vastutus Ki poolt. Ta on ainuisikuliselt selle vastutuse võtnud. Tema omanikuna ei suutnud teha kättesaadavaks juhatuse liikmeid. Neile pole ühtegi taotlust esitatud teiste juhatuse liikmete poolt. Koguaeg on esindanud K. See on jätnud mulje, et K juhatab ja kuna ta on prokurist, siis tema vastutab. Dokumentaalseid tõendeid selle kohta ei ole. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega, kuna iga lause väärteoasjas viitab sellele. Luba polnud taotletud, see on tahtlik tegevus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitaja kaitsja ja prokuristi seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, on seisukohal, et Jõelähtme Vallavalitsuse 17.05.2010.a. otsus väärteoasjas nr 15-1/351 tuleb tühistada ning väärteomenetlus JEOÜ suhtes lõpetada
lg 1 p 1 alusel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, mille kõrvaldamine kaebemenetluses ei ole võimalik.
lg 2 kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse kohtulikul arutamisel maakohtus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seejuures tuleb kohtul selgitada välja
§-s 133 loetletud küsimused. Tulenevalt eeltoodust peab kohus asuma lahendama selliseid
§-s 133 loetletud küsimusi, nagu, kas on aset leidnud tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas selle teo on toime pannud menetlusalune isik, kas see tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab kindlad nõuded õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale (RKKKo otsus nr 3-1-1-148-03, nr 3-1-1-99-04). KarS § 2 lg 2 näeb ette, et kõigepealt tuleb tuvastada teo koosseisupärasus, seejärel õigusvastasus ning lõpuks isiku süü. Kui mingil astmel ilmneb, et kõik selle tunnused ei ole täidetud, ei ole alust siirduda deliktistruktuuri järgmise astme juurde. See tähendab, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud tagajärjedelikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Kirjeldatud nõuded kehtivad ka juriidilise isiku süüteoasja puhul, kusjuures arvestada tuleb asjaoluga, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud juriidilise isiku organi liikmete või juhtivtöötaja (füüsilised isikud) käitumises (KarS § 14 lg 1). Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (RKKKo otsus nr 3-1-1-7-04). Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise 5 isiku huvides ei ole mitte deliktistruktuuri iseseisev neljas element, vaid süüteokoosseisu osis. See tähendab, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides tegutsemine peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust (RKKKo otsus nr 3-1-1-137-04). Seoses juriidilise isiku või juhtivtöötaja tegevusega tuleb arvestada sellega, et paljudes väärteokoosseisudes kirjeldatud teod, mille eest on ette nähtud ka juriidilise isiku vastutus, on sellised, mida reeglina ei pane toime juriidilise isiku juhtivtöötaja ega organ, vaid tavatöötajad. Sellest tulenevalt on kohtupraktikas aktsepteeritud ka seda, et teo paneb toime juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul või vähemalt heakskiidul (RKKKo otsus nr 3-1-1-8204, nr 3-1-1-145-05). Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku karistamise aluseks olnud Ehitusseaduse § 68 lg 2, mis sätestab juriidilise isiku vastutuse ehitise omaniku kohustuste eiramise eest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd vaidlustatud otsusest ei nähtu, kes oli(d) juriidilise isiku huvides juriidilisele isikule etteheidetava teo toimepannud füüsiline/(sed) isik(ud), ei ole väärteoasja kaebemenetluses võimalik menetlusaluse isiku vastutuse eeldusi tuvastada.
lg 1 p 6 kohaselt tuleb üldmenetluse otsuses märkida väärteo lühikirjeldus ja see kirjeldus peab sisaldama kõiki asjaolusid, mis on vajalik teo kvalifitseerimiseks väärteona. Analoogselt peab
Väljendid „lühikirjeldus“ ja „lühike kirjeldus“ on sisult samased. Riigikohus on 06.10.2006.a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-80-06 märkinud, et „Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud
lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (s.t süüdistuse sisu).“ Juba 07.12.2007.a on Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-84-07 otsuse p 8 märkinud, et „Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuvalt KarS § 14 lg-st 1 juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis.“ 26.09.2008.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p.-s 9.2 kohtuajas nr 3-1-1-43-08 on täiendavalt märgitud, et „tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. /…/ Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Selleks võib juhatuse liikme kõrval olla ka muu juhtivtöötaja (alates
Kuivõrd kõnealune protokoll sisaldab eelpool nimetatud puudusi, ei ole selle alusel võimalik süüteo tunnuseid kogutud tõendite alusel tuvastada, mistõttu kohus rahuldab kaebuse ja lõpetab menetluse
Aulike Salo Kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.