Obsah (8)

§ 29§ 18§ 2§ 123§ 74§ 69§ 19§ 87

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoober 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-2581 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Koht

§ 29

lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: Tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 17.05.2010.a. otsus väärteoasjas nr 15-1/328 ning lõpetada väärteomenetlus JEOÜ suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Jõelähtme vallavalitsuse väärteomenetleja UPkoostas 19.04.2010.a. väärteoprotokolli JEOÜ-le selle kohta, et 20.10.2009.a. ja 30.10.2009.a. kontrollis Jõelähtme Vallavalitsuse ametnik Kari J JEOÜ maakaabli kasutust Jõelähtme vallas, XXXkinnistul ja XXX, Jägala alajaam maa-alal. Kontrollimisel ja informeerivate dokumentide läbivaatamisel tuvastati, et ilma kasutusloata kasutatati JEOÜ poolt elektri maakaabelliini ajavahemikus aprill-mai 2009.a. kuni 14.12.2009.a., kasutusloata kasutati elektri ülekandmiseks. 30.03.2009.a. on väljastatud ehitusluba nr 35/2009 Jägala Joa HEJ uue võrguühenduse rajamiseks. Ehitise kasutamise otstarve: elektri maakaabelliin. Elekter edastatakse müügi eesmärgil OÜ-le NPManagement. JEOÜ esindaja, prokurist Märt K kinnitas, et elektrit toodetakse alates aprill-mai kuust testimise katsetamise eesmärgil ning alustatud on kasutusloa taotlemise protsessi. EhS § 29 lg 1 p 11 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav. Sama seaduse § 32 lg 2 sätestab, et ehitise (rajatise) kasutamiseks peab olema kasutusluba, va riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks, järelikult on HEJ hoone kasutamiseks nõutav kasutusluba. Kinnitust on leidnud, et JEOÜ kasutab maakaablit elektri ülekandmiseks alates juuni 2009 kuni käesoleva ajani, omamata selleks kuni 14.12.2009.a. kasutusluba. Jättes taotlemata ehitise kasutusloa ja kasutades ehitist (rajatist) sihipäraselt on JEOÜ eiranud ehitise omaniku kohustusi (EhS § 68 lg 2). Kirjeldatud väärteo toimepanemise eest karistas Jõelähtme vallavalitsuse väärteomenetleja UPJEOÜ 17.05.2010.a. väärteosasjas nr. 15-1/328 tehtud otsusega EhS § 68 lg 2 alusel rahatrahviga summas 10 000 krooni. JEOÜ esitas kohtule kaebuse kõnealusele otsusele taotledes Jõelähtme Vallavalitsuse väärteoasjas nr 15-1/328 tehtud otsuse tühistamist, menetluse lõpetamist kaebaja suhtes väärteo tunnuste puudumise tõttu ning JEosaühingule menetluskulude hüvitamist. JEosaühing leiab, et otsus väärteoasjas ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kaebuse kohaselt reguleerib äriühingute vastutuse tingimusi süüteo toimepanemise eest eelkõige KarS § 14 lg 1, mille kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides, kuid kohtuväline menetleja pole tuvastanud juriidilise isiku vastutuse tingimusi KarS § 14 järgi ning see rikkumine toob kaasa karistusotsuse tühistamise ning asja lõpetamise väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja jättis väärteoprotokollis ja otsuses tuvastamata füüsilise isiku, kes oleks JEosaühingu huvides toime pannud hüdroelektrijaama hoone kasutamise ilma kasutusloata ega näidanud otsuses füüsilise isiku tegusid, mis sisaldaks kõnealuse väärteo tunnuseid. KarS § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada selle organi või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei tuvastanud väärteoprotokollis füüsilist isikut, kes pani toime hoone ilma kasutusloata kasutamise, tuleb kaevatav otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Samuti rikkus kohtuväline menetleja oluliselt menetlusaluse isiku ärakuulamisõigust ega kuulanud üle seaduslikku esindajat. Kaevatavast otsusest nähtuvalt käsitleb kohtuväline menetleja alusetult JEosaühingu esindajana prokurist Märt K. Prokurist Märt Kil puudub õigus JEosaühingu esindamiseks väärteomenetluses, kuivõrd Märt K ei kuulu JEosaühingu juhatusse ega ole juriidilise isiku seaduslik esindaja. Nii väärteomenetluses kui ka kriminaalmenetluses osaleb juriidiline isik menetluses eranditult seadusliku esindaja kaudu. Prokurist ei ole juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.

§ 18

lg 3 kohaselt kui menetlusalune isik või süüdlane on juriidiline isik, on tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ning ta võib anda tema nimel ütlusi.

§ 2

sätestab, et väärteomenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid, kui

-is ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 36 kohaselt osaleb juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi. TsÜS § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks suhetes teiste isikutega juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ. Prokurist ei ole osaühingu juhatus ega juhatust asendav organ. Prokuura on ÄS § 16 lg 1 kohaselt ainult volituseks, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat majandustegevusega seotud tehingute tegemisel, kuid see ei muuda prokuristi seaduslikuks esindajaks

ja KrMS vastavate sätete tähenduses. Analoogselt loetakse ka tsiviilkohtumenetluses prokurist TsMS § 218 lg 1 p 3 kohaselt lepinguliseks esindajaks. Kohtuväline menetleja kuulas ära menetlusaluse isiku prokuristi Märt Ki, kes ei ole 2 menetlusaluse seaduslikuks esindajaks, seega ei ole väärteomenetluses menetlusaluse isiku seaduslik esindaja osalenud. Kaebuse esitaja esindaja on asunud seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsus on sisuliselt väär. Menetlusalusele isikule etteheidetavate tegude periood on ebaselge. Väärteoprotokolli ja väärteootsuse teokirjeldused on vastuolulised. Ühelt poolt viidatakse sellele, et 20.10.2009.a ja 30.10.2009.a. toimunud kontrollimisel tuvastati, et ilma kasutusloata kasutati maakaabelliini ajavahemikus aprill 2009.a kuni 30.10.2009.a. Samas on väärteo kirjelduses märgitud, et on leidnud kinnitust, et kõnealust maakaabelliini on kasutatud alates aprillist 2009.a. kuni 14.12.2009.a, millal väljastati kaabelliinile kasutusluba. Väärteoprotokollist ja otsusest ei ole selge, millise konkreetse perioodi suhtes on väärteootsus tehtud, s.t kas kohtuvälise menetleja arvates on väärteo toimepanemise ajaks ajavahemik aprillist 2009.a kuni 30.oktoobrini 2009.a; või aprillist 2009.a kuni 14.detsembrini 2009.a. Arusaamatuks jääb milliste tõenditega on tõendatud kasutusluba vajav kaabelliini kasutamine enne ehitusjärelevalve ametnikku kontrolli 20.oktoobril 2009.a. Vaidlusalusel perioodil toimunud tegevused ei nõudnud tingimata kasutusluba kaabelliinile. Maakaabelliini rajamiseks väljastas Jõelähtme vallavalitsus ehitusloa 26.märtsi 2009.a korraldusega nr

1. Ehitusloa väljastamise järel algas maakaabelliini ehitamine. Alates kaabelliini ehituse lõppemisest on tõepoolest 20 kV maakaabelliini pingestatud. Sellised toimingud hõlmasid muuhulgas hüdroelektrijaama töörežiimi seadistamist, hüdroelektrijaama töökoormust juhtiva arvutiprogrammi seadistamist ning võrguettevõtjaga loodavaks võrguühenduseks vajalike parameetrite seadistamist. Asjaolu, et elektripaigaldist ei kasutatud elektrienergia tootmiseks maksimaalse võimaliku aja vältel ning maksimaalse võimsusega, kinnitab, et tegemist ei olnud elektripaigaldise püsiva kasutamisega, mis tingimata nõuaks kasutusluba. Menetlusalune isik on veendumusel, et elektripaigaldise elektriohutusseaduses sätestatud kontrollimiseks ja edasiseks seadistamiseks vajalike toimingute teostamine ei eelda ega saagi eeldada kasutusloa olemasolu ja kõige eelneva põhjal puudub menetlusaluse isiku tegevuses ehitusseaduse § 68 lõikes 2 sätestatud väärteokoosseis Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja kaebuse juurde selgitades, et tegemist on juriidilise isiku karistamisega. Ei ole tuvastatud füüsilist isikut, kelle tegusid oleks omistatud juriidilisele isikule. Isikuks ei saa olla K, kuna ta volitused algasid hiljem, kui väärteootsuses etteheidetava perioodi algus. Kohtuväline menetleja on esitanud ka ebajärjekindlaid viiteid, kas juhatuse liige HV on vastutav või Märt K prokuristina. Menetlusnorme on rikutud, pole tõendatud liini kasutamist selle perioodi vältel. Sel perioodil, mis ette heideti, pole toimunud liini kasutamist ehitusseaduse mõttes, mis nõuaks kasutusluba. On vaidlus selle üle, et mis hetkest saab rääkida liini kasutamisest ehitusseaduse mõistes. Elektripaigaldise pingestamine ei ole kasutamine ehitusseaduse tähenduses. Pingestamine on konkreetne toiming, mida teeb vastav spetsialist, mille kohta tehakse akt, et ta vastab nõuetele, pärast seda toimub kaabelliini, kui seadme seadistamine selleks, et oleks võimalik seda edasi kasutada. On küsimus, kas toimingud, mis eelnevad rajatise kasutusse andmisel, on käsitletavad rajatise kasutamisega ehitusseaduse tähenduses. Kaebaja leiab, et ei ole. Mis puudutab tuvastuslikku poolt, siis kaabelliini kasutamine on menetleja meelest tuvastatud sündmuskoha vaatlusprotokollis, milles on fikseeritud, et vaatluse päeval toimus liini kasutamine. Samas protokollis ei ole fikseeritud, millise metoodikaga fikseeriti see kaabli kasutamine. Liini kasutamine ei ole tuvastatav lihtsalt kaabli või elektrijaama vaatlemise teel. Tehniliselt on võimalik kaabelliin elektrivõrgust välja lülitada ka siis, kui jaama turbiinid töötavad. Samuti on ebaselge, millist konkreetset ajavahemikku rikkumisena ette heidetakse. On viidatud ajavahemikule aprill kuni oktoobri lõpp 2009, sel perioodil K prokurist ei olnud, aga ka perioodi aprill kuni 14.12.
2. Lisaks on tõendamata ka kaabelliini kasutamine enne ja pärast sündmuskoha vaatluse päevi. Liini kasutamine ehitusseaduse tähenduses algab siis, kui liin koos jaama elektriseadmetega on seadistatud töötama püsivalt ja mis vastab elektritootmise vajadustele. Seega elektripaigaldiste seadistamist ei saa lugeda ehitise kasutamiseks, mis nõuaks kasutuslubasid. Kõnealune ehitis ohtlik ei ole olnud, mida tõendab toimikus olev dokument elektripaigaldise nõuetele vastamise kohta, mis on väljastatud aprillis
3. 3 Prokurist Märt K selgitas lisaks, et ehitusloa saamiseks esitas kaebaja vallale ehitusloa taotluse, mida erinevatel ettekäänetel ei väljastatud. Kaabelliini kasutamiseks esitas äriühing kasutusloa taotluse pärast liini ehitamist. Taotlus esitati 20.mail, luba väljastati 14.detsembril. Alates hetkest, mil JEOÜ alustas sisulist tegevust hüdroelektrijaama ehituseks ja ettevalmistamiseks, teostas vajalikke läbirääkimisi ja muid toiminguid HV, kes oli juhatuse liige ja kellel oli varasem elektrijaama ehitamise kogemus. 2009.a. oli juhatuse liikmete vahel tööjaotus määratud suuliselt. Igaüks vastutas oma valdkonna eest. Teda kuulati menetlusaluse isiku seadusliku esindajana üle, kuna UPnõudis seda tungivalt, paludes riigiameti juhilt vabastada teda tööülesannetest, et ta saaks osaleda väärteotoimingutes. Prokuristina on tal esindusfunktsioon, vastutust ei ole. Kolm juhatuse liiget on Eestis kättesaadavad. Kõnealune kaabelliin ning ka tootmisseadmed on eraldi välja lülitatavad elektrivõrgust, mis ei ole ühelegi loogiliselt mõtlevale inimesele üllatus, kuna need tuleb ju paigaldamise ajaks lahti ühendada. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata. Juriidilise isiku vastutuse alused on tuvastatud. Väärteoprotokollis ning väärteootsuses on viidatud sellele, milliseid omaniku kohustusi on JErikkunud. Väärteoprotokollis ning väärteootsuses on tehtud viide Vallavalitsuse ehitusosakonna poolt 30.oktoobril 2009.a. koostatud ettekandele. Kõnealuses ettekandes on märgitud, et JEjuhatuse liige HV on kaabli kasutusloa taotluse esitanud ning kasutusloa vajalikkusest teadlik. Kasutusloa taotlemiseks olid pädevad kõik JEjuhatuse liikmed, Äriseadustiku § 16 lg 1 sätestatust tulenevalt aga ka prokurist Märt K, kuivõrd objekti kasutamine on kahtlemata seotud JEmajandustegevusega ning selle raames tehtav õigustoiming. JEomistatav Karistusseadustiku § 14 lg 1 nimetatud isiku (JEjuhtorgani (juhatuse) liikmete ning pädeva isiku prokurist Märt Ki) tegu on väärteoprotokollis viite kaudu Vallavalitsuse ehitusosakonna poolt 30.oktoobril 2009.a. koostatud ettekandele kajastatud. Menetlusaluse isiku ärakuulamisõigust ei ole rikutud, kuna väärteoasja raames on JEesindajana ülekuulatud prokurist Märt K. Äriseadustiku § 16 lg 1 sätestatust tulenevalt annab prokuura prokuristile õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. JEäriregistri Bkaardilt nähtuvalt on Märt Kil õigus esindada ettevõtjat kõigis majandustegevusega seotud õigustoimingutes ning võõrandada ja koormata osaühingu kinnisasja. JEsuhtes läbiviidud väärteomenetlustes on Märt K JEnimel osalenud ja kinnitanud oma pädevust JEesindamiseks. Vallavalitsus on väärteomenetluse dokumendid edastanud JEäriregistris registreeritud aadressile ning adresseerinud need JEjuhatuse liikmetele IA- K ja K K , kuid tähtkirjad on hoiutähtaja möödumise tõttu tagastatud. JEseaduslikele esindajatele on antud võimalus väärteomenetluses osalemiseks, kuid nad pole seda kasutanud. Prokurist Märt K on käesolevas väärteoasjas esitanud JEnimel ka vastulause väärteoprotokollile, mida JEon oma kaebuses on käsitlenud menetlusaluse isiku vastulausena. Kui Märt K on äriühingu prokurist mitte aga juhatuse liige, siis on tegemist pelgalt formaalse puudusega, mis ei anna alust väärteomenetluse lõpetamiseks. Väärteootsus on sisuliselt õige.
4. ja 30.oktoobril 2009.a. toimunud kontrollimisel tuvastati, et toimub kaabelliini kasutamine. Arusaadavalt ei olnud sellel ajal teada ei see, mis ajani kaabelliini kasutamine jätkub, ega ka see, millal kaabelliin kasutusloa saab. Kaabelliini kasutusloata kasutamist enne Vallavalitsuse järelevalve ametniku poolset kontrolli 20.oktoobril 2009.a. on kinnitanud Märt K ja see nähtub ülekuulamise protokollist. Samuti nähtub Märt Ki ülekuulamise protokollist, et kaabelliini kasutamine on Vallavalitsuse järelevalve ametniku kontrolli järgselt jätkunud. Seega on tuvastatud kaabelliini kasutamine enne kui ka pärast Vallavalitsuse järelevalve ametniku kontrolle
5. ja
6. oktoobril 2009.a. Kasutusloa hankimine kaabelliinile oli kohustuslik. Asjaolu, et kasutusloa väljastamisel on sellel nimetatud kasutusloa väljastamise kuupäevast varasem ehitise kavandatud kasutuselevõtmise kuupäev, ei luba seda käsitleda kohaliku omavalitsuse loana või nõustumisena sellega, et ehitis oleks juba sellel kavandatud kasutuselevõtu kuupäevana nimetatud kuupäeval vastanud ekspluatatsiooniks esitatavatele nõuetele. Kasutusloa on Jõelähtme Vallavalitsus väljastanud
7. detsembril 2009.a. ning seega on ka ehitise õiguspärane kasutus saanud toimuda üksnes alates nimetatud kuupäevast. Vallavalitsus ei nõustu kaebuses avaldatuga, et maakaabelliini kasutamine on toimunud selle 4 kontrollimise toiminguteks, ning pole käsitletav elektripaigaldamise kasutuselevõtmisena. JE on maakaabelliini kasutusloa taotluse esitanud
8. mail 2009.a. ning selles viidanud
9. aprillil 2009.a. väljastatud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistusele ja 21.aprillil 2009.a. väljastatud elektrotehniliste kontrollmõõtmiste aruandele, sellest tulenevalt pidi elektripaigaldise tehniline kontroll olema hiljemalt 22.aprilliks 2009.a. lõpetatud ning elektripigaldise hilisemat pingestamist ja kasutamist ei saa mitte kuidagi õigustada viitega kontrolli teostamiseks vajalike toimingute tegemisega. Asjaolu, kas ehitist on kasutusloata kasutatud täisvõimsusega ja pidevalt või mitte, ei oma kasutusloata ehitise kasutusloata kasutamises seisneva väärteo aspektist tähtsust – oluline on üksnes ehitise kasutusloata kasutamise fakt. JEkäsitlusega nõustudes saaks ehitise osalise võimsusega või hooti toimuva kasutamise puhul seda käsitleda olukorrana, et ehitis polegi kasutuses. Lisaks selgitas menetleja esindaja, et kaabli kasutamine on tõendatud Märt Ki ülekuulamise protokolliga, vastustega Eesti Energiast. Kui kaablisse lastakse elekter, siis on see kasutamine. Kuni ehitamiseni ei ole kasutamine. Kasutamine algab siis, kui hakatakse voolu läbi juhtima. Pingestamine - see on kaebaja väide, tema ei tea sellest midagi ja ta läheks sellest üle. 12.11.2009.a. on Märt K kuulatud üle tunnistajana, siis kui ta sai prokuristiks, siis sai temast seaduslik esindaja. Ta esitas volituse ja B-kaardil oli ka kirjas, et tal on õigus esindada ettevõtet majandustegevuses. Proovis ka teisi juhatuse liikmeid kätte saada, aga iga menetlusega ei saada kutseid, kuna K on alati kättesaadav telefoni teel. 40 krooni - kulutused kirjade saatmisele - on vallale suur raha ja ta ei pea vajalikuks kutseid saata. Austab teiste inimeste aega, kuna kutsetes on määratud aeg, aga telefoni teel on võimalik kokku leppida. Ki vastutus tuleb sellest ajast, kui ta määrati prokuristiks. Sidus Märt Ki asjaga, kuna ta on jätnud täitmata omaniku kohustuse, see on tegevusetus. Ta on veendunud, et alates 2008 aastast on ettevõtte juht K. See on tema arvamus, mida kummutada ei saa. Tegu on tahtlik, kuna kaebaja on esitanud taotluse, polnud seda saanud ja vaatamata sellele on kasutanud kaablit. Seega on ta rikkunud tahtlikult ja sihilikult omaniku kohustust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitaja kaitsja ja prokuristi seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, on seisukohal, et Jõelähtme Vallavalitsuse 17.05.2010.a. otsus väärteoasjas nr 15-1/328 tuleb tühistada ning väärteomenetlus JEOÜ suhtes lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, mille kõrvaldamine kaebemenetluses ei ole võimalik.

§ 123

lg 2 kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse kohtulikul arutamisel maakohtus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seejuures tuleb kohtul selgitada välja

§-s 133 loetletud küsimused. Tulenevalt eeltoodust peab kohus asuma lahendama selliseid

§-s 133 loetletud küsimusi, nagu, kas on aset leidnud tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas selle teo on toime pannud menetlusalune isik, kas see tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud. Kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab kindlad nõuded õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale (RKKKo otsus nr 3-1-1-148-03, nr 3-1-1-99-04). KarS § 2 lg 2 näeb ette, et kõigepealt tuleb tuvastada teo koosseisupärasus, seejärel õigusvastasus ning lõpuks isiku süü. Kui mingil astmel ilmneb, et kõik selle tunnused ei ole täidetud, ei ole alust siirduda deliktistruktuuri järgmise astme juurde. See tähendab, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud tagajärjedelikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Kirjeldatud nõuded kehtivad ka juriidilise isiku süüteoasja puhul, kusjuures arvestada tuleb asjaoluga, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse 5 ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud juriidilise isiku organi liikmete või juhtivtöötaja (füüsilised isikud) käitumises (KarS § 14 lg 1). Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (RKKKo otsus nr 3-1-1-7-04). Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise isiku huvides ei ole mitte deliktistruktuuri iseseisev neljas element, vaid süüteokoosseisu osis. See tähendab, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides tegutsemine peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust (RKKKo otsus nr 3-1-1-137-04). Seoses juriidilise isiku või juhtivtöötaja tegevusega tuleb arvestada sellega, et paljudes väärteokoosseisudes kirjeldatud teod, mille eest on ette nähtud ka juriidilise isiku vastutus, on sellised, mida reeglina ei pane toime juriidilise isiku juhtivtöötaja ega organ, vaid tavatöötajad. Sellest tulenevalt on kohtupraktikas aktsepteeritud ka seda, et teo paneb toime juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul või vähemalt heakskiidul (RKKKo otsus nr 3-1-1-8204, nr 3-1-1-145-05). Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku karistamise aluseks olnud Ehitusseaduse § 68 lg 2, mis sätestab juriidilise isiku vastutuse ehitise omaniku kohustuste eiramise eest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd vaidlustatud otsusest ei nähtu, kes oli(d) juriidilise isiku huvides juriidilisele isikule etteheidetava teo toimepannud füüsiline/(sed) isik(ud), ei ole väärteoasja kaebemenetluses võimalik menetlusaluse isiku vastutuse eeldusi tuvastada.

§ 74

lg 1 p 6 kohaselt tuleb üldmenetluse otsuses märkida väärteo lühikirjeldus ja see kirjeldus peab sisaldama kõiki asjaolusid, mis on vajalik teo kvalifitseerimiseks väärteona. Analoogselt peab

§ 69lg 2 p 1 kohaselt väärteo lühike kirjeldus olema märgitud väärteoprotokollis.

Väljendid „lühikirjeldus“ ja „lühike kirjeldus“ on sisult samased. Riigikohus on 06.10.2006.a otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-80-06 märkinud, et „Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (s.t süüdistuse sisu).“ Juba 07.12.2007.a on Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-84-07 otsuse p 8 märkinud, et „Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuvalt KarS § 14 lg-st 1 juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis.“ 26.09.2008.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p.-s 9.2 kohtuajas nr 3-1-1-43-08 on täiendavalt märgitud, et „tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. /…/ Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Selleks võib juhatuse liikme kõrval olla ka muu juhtivtöötaja (alates

1. juulist 2008 kehtivas KarS § 14 sõnastuses võib selleks olla ka äriühingu pädev esindaja). Seega tuleb kindlaks teha ka seda, kuidas olid asjassepuutuvad ülesanded jagatud juhatuse liikmete ja teiste töötajate vahel, mis võimaldab anda hinnangut menetlusalusele isikule 6 etteheidetavale teole. Vastasel juhul oleks juriidilise isiku vastutuse kindlakstegemisel tegevusetusdeliktide puhul alati võimalik viidata sellele, et äriühingu kohustuste täitmise eest vastutab tema juhatus ja sellega ka piirduda.“ Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud ka seisukohta, et „kohtuvälises menetluses teo toimepannud füüsilise isiku tuvastamata jätmine on rikkumine, mida ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada“ (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.03.
2. a otsus asjas nr 3-1-14-06, p 5; 10.04.2006.a otsus asjas nr 3-1-1-7-06, p 10; 06.
4. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06, p 6.3; 07.05.
5. a otsus asjas nr 3-1-1-18.07, p 8; 05.12.2007.a otsus asjas nr 3-1-1-64-07 p 10). Käesoleval juhul on Jõelähtme Vallavalitsuse 17.05.2010.a. üldmenetluse otsuse nr. 15-1/328 kohaselt menetlusaluseks isikuks juriidiline isik JEOÜ. Äriregistri teabesüsteem väljavõttest nähtub, et JEOÜ juhatuse liikmeteks olid/on kolm füüsilist isikut –K K, HV ja I A -K. Väärteoprotokollis ega ka otsuses sisalduva väärteo lühikirjelduses ei ole kohtuväline menetleja aga vaatamata Riigikohtu pikaaegsele korduvale ja järjekindlale praktikale nimetatud mitte ühtegi väärteo toimepanemise ajal JEOÜ juhatuse liikmeks olnud füüsilist isikut, kelle käitumine osaühingule kui juriidilise isikule omistatud on. Üldmenetluse otsusest ega ka väärteoprotokollist ei nähtu, kas JEOÜ liikmete vahel valitses tööjaotus või mitte ning kes ühingu juhatuse liikmetest juriidilise isiku huvides koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toime pani. Väärteo lühikirjelduse osas on omistatud õigusvastane käitumine juriidilisele isikule endale (väljend „JEOÜ on eiranud“). Füüsilise isiku tuvastamise nõue ei ole täidetud. Kohtuvälise menetleja poolt kohtus väljendatud seisukoha järgi peeti õigusvastaselt käitunud füüsiliseks isikuks prokurist Märt K, kuid ka teda ei ole väärteo kirjelduses nimeliselt ära märgitud. Kohtuvälise menetleja kohtus esitatud väide, et isik, kes tegutses juriidilise isiku huvides oli menetluse käigus kindlaks tehtud ja et selleks oli just Märt K, üldmenetluse otsuse puudusi ei kompenseeri. Kuivõrd väärteomenetluses ei ole üheselt kindlaks määratud füüsilist isikut, kes oleks tegutsenud JEOÜ huvides ja kuna selline väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine tingib vältimatult vaidlustatud otsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise, puudub kohtul vajadus asuda hindama väärteoasjas üldmenetluse otsuse tegemise ajaks kogutud tõendeid ning võimalus tuvastada JEOÜ käitumise vastavust EhS § 68 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja jättis väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud kindlaks tegemata. Vastavalt

§ 87on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega.

Kuivõrd kõnealune protokoll sisaldab eelpool nimetatud puudusi, ei ole selle alusel võimalik süüteo tunnuseid kogutud tõendite alusel tuvastada, mistõttu kohus rahuldab kaebuse ja lõpetab menetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Aulike Salo Kohtunik 7