4-10-2010/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2010 Rapla Väärteoasja number 4-10-2010 Väärteoasi Aili Aventi kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu – ja tollikeskuse vaneminspektor Eneken Aru
2. juuni 2010.a kiirmenetluse otsusele Aili Aventi süüdistuses Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 6-2 lg. 1 järgi Kaebuse esitaja Aili Avent, isikukood 47512195220, elukoht xxxxx xxxxxx x. xxxxx Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet, Narva mnt. 9j Tallinn, esindaja juriidilise osakonna väärteomenetluse inspektor Kevin Siivelt, kevin.siivelt@emta.ee Kohtuistungi toimumise aeg
3. november 2010.a. Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 29 lg. 1 p.2, 30 lg 1 p 1, 132 p 3, 133, 135 lg 2 ja 4, 155 lg 1 p 1 ja lg 2 ning 156 RESOLUTSIOON Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu-ja tollikeskuse vaneminspektor Eneken Aru
4. juuni 2010.a kiirmenetluse otsus Aili Aventi karistamise kohta Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 62 lg. 1 järgi ja lõpetada väärteoasja menetlus. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate mitteesitamise korral kohtuotsust tervikuna ei koostata. Kassatsiooniteate 2 esitamise korral koostatakse kohtuotsus tervikuna
5. päeval pärast kassatsiooniteate esitamist ja on samast päevast kohtu kantseleis kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Asjaolud ja kaebuse sisu Aili Avent on karistatud 15.juunil 2010.a. Maksu-ja Tolliameti Lääne maksu-ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektor Eneken Aru poolt Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 6 2 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut s.o 1200 krooni. Otsuse kohaselt juhtis A.Avent
6. septembril 2009.a. Rapla maakonnas Valtu alevis mootorsõidukit Mercedes Benz registrimärgiga xxx xxx, kasutades ebaseaduslikult erimärgistatud diislikütust, milline sisaldas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse 14.juuni 2010.a. analüüsiakti kohaselt sinist värvainet Automate Blue ja markerit Solvent Yellow. Aili Avent kinnitab, et ta ei ole erimärgistusega kütust kasutanud ega väärtegu toime pannud. Enne kütuseproovi võtmist
7. septembril 2009.a. oli ta kasutanud seda autot kaks nädalat ega olnud autosse tankinud erimärgistusega kütust. Enne kontrollimist sõitis ta samast kohast mööda ja nägi kütuseproovide võtmist. Tagasiteel kontrolliti ka tema autot ja ta ei teadnud, et auto paagis on erimärgistatud kütust. Kahtluse korral oleks ta võinud tagasisõiduks kasutada teist teed. A. Avent ei olnud teadlik, et auto enda kasutusse saamise järel oleks ta pidanud tegema kohe kütusepaagi puhastuse, nagu ametnik kohapeal ütles. Neil põhjustel taotleb A.Avent kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et A.Avent sai selle auto oma kasutusse tuttava käest ja siis oli kütusepaagis kütus sees. Auto oli tuttava juures enne pikemat aega seisnud. Enne
8. septembrit 2009.a. oli A.Avent tankinud autot ainult ühe korra – 10 liitrit diiselkütet. Kontrollimisel võetud proovides oli kütus tumedat värvi. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei loe kaebust põhjendatuks ja on seisukohal, et kaebuse väited on otsitud ja paljasõnalised. Vastuväidetest nähtub, et kohtuväline menetleja on lahendanud kõik Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 108 ette nähtud küsimused; auto kütusepaagist võetud proovide kiirtest näitas kütuses erimärgistusainete sisaldumist ja A.Avent ei soovinud ekspertiisi tegemist.
9. veebruaril 2010.a. kinnitas A.Avent, et ta ei olnud teadlik erimärgistatud kütuse olemasolust auto kütusepaagis ja taotles ekspertiisi läbiviimist.
10. juunil 2010.a. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt koostatud analüüsiakti kohaselt leidus kütuseproovis erimärgitusainet Automate Blue 8,9 milligrammi liitri kohta ja ainet Solvent Yellow 6,2 milligrammi liitri kohta. Rahandusministeeriumi
11. septembri 2003.a. määruse Kergele kütteõlile ja diislikütusele erimärgistamiseks lisatavate ainete loetelu ja kontsentratsioon § 2 lg. 1 kohaselt sisaldab erimärgistatud diislikütus esimest värvainet vähemalt 10,0 milligrammi liitri kohta ja teist värvainet vähemalt 6,0 milligrammi liitri kohta. Seega on A.Aventi autost võetud proovidest saadud näitajad väga lähedased erimärgistatud diislikütusele. A.Avent nõustub sisuliselt, et ta on süüks arvatud väärteo objektiivse koosseisu täitnud, kuid vaidlustab subjektiivse tunnuse esinemist. KarS § 17 lg. 1 kohaselt vastutab isik ettevaatamatuse tõttu toime pandud teo eest, kui ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Nii on kohtuväline menetleja asunud ka seisukohale, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest. KarS § 18 lg. 3 kohaselt on tegu toime pandud hooletusest, kui isik ei tea küll süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema. Võttes üle auto valduse, võttis A.Avent üle ka vastutuse auto tehnilise seisukorra ja auto 3 küttesüsteemis olnud kütuse eest. Väärteona on karistatav ka ettevaatamatu tegu. Karistuse on kohtuväline menetleja määranud oluliselt väiksemas määras, kui sanktsioon antud väärteo eest ette näeb. Süüks arvatud väärteo koosseis käsitleb erimärgistatud diislikütuse kasutamist, mille all tuleb mõelda kütuses sisalduva energia muutumist kineetiliseks energiaks auto mootoris. Süüteokoosseisu objektiivse külje kindlaksmääramisel ei oma tähtsust, kuidas erimärgistatud kütus auto toitesüsteemi sattus. Asjaolu, kas menetlusalune isik oli selle kütuse kasutamisest teadlik või mitte, omab tähtsust teo subjektiivse külje määramisel, millele on kohtuväline menetleja oma otsuses ka tähelepanu pööranud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks arvatud väärteo koosseis ei ole A.Aventi tegevuses tõendatud. Kohtul ei ole alust kahelda, et proovid A.Aventi poolt juhitud auto kütusepaagist võeti Maksu-ja Tolliameti töötaja poolt läbi viidud haldusmenetluse käigus Vabariigi Valitsuse
12. märtsi 2003.a. määruse nr. 90 Erimärgistatud vedelkütuse erimärgistatuse kindlakstegemise kord §§ 4 lg. 1 ja 5 ette nähtud korras, et kütuseproov saadeti uuringuks ja uuring toimus sama määruse §§ 6 ja 6-1 sätete kohaselt ja et uuringu tulemus kinnitab proovides kahe kütuse erimärgistamiseks ette nähtud aine olemasolu. Vaidlust ei ole selle üle, et Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 1-1 kohaselt ei olnud neid ained sisaldava kütuse kasutamine A.Aventi poolt juhitud auto jaoks lubatud. Samuti saab nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et antud väärtegu on toimepandav nii ettevaatamatusest kui ka tahtlikult. A.Aventi tahtlus erimärgistatud kütuse kasutamiseks tõendatud ei ole ja selle üle asjas vaidlus puudub. Nõustuda ei saa kohtuvälise menetleja seisukohaga aga selles, et süüks arvatud väärteo tunnused on sõiduki juhi tegevuses alati, kui sõiduki kütusepaagis leidub erimärgistatud diislikütus ja sama sõiduk on selle kütuse jõul liikunud ning tähtsust ei oma, kas sõidukit juhtinud isik teadis niisuguse kütuse olemasolust auto kütusepaagis või mitte, sest KarS § 17 lg. 1 kohaselt vastutab isik niisugusel juhul, kui ta erimärgistusega kütuse olemasolust oma autos (s.o. süüteokoosseisule vastavast objektiivsest asjaolust) teadlik ei olnud, ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest. Kohus peab vajalikuks märkida, et KarS § 17 lg. 1 kohaselt järgneb niisugusel juhul vastutus ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest vaid seaduses ette nähtud juhtudel ja ettevaatamatus peab niisugusel juhul olema ka tõendatud. Milles seisnes A.Aventi ettevaatamatus antud sõiduauto kasutuma asumisel auto kütusepaagis varem olnud diislikütusega, selle kohta tõendid puuduvad. Seadusel ei põhine kohtuvälise menetleja seisukoht, et auto kasutusse saamisel oleks tulnud kütusepaak tühjendada ja puhastada. Õige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et auto kasutusse võtmisel läheb kasutajale üle vastutus auto tehnilise seisukorra eest, kuid ei saa eeldada, et auto kasutusse võtjal peaks tekkima koheselt igas olukorras kahtlus auto kütusepaagis kasutamiseks mittelubatud kütuse olemasolust. Auto kasutusse võtja on õigustatud eeldama, et auto varasem kasutaja on käitunud õiguskuulekalt. KarS § 18 lg. 3 kohaselt on tegemist ettevaatamatusega hooletuse vormis, kui isik ei tea süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema. Antud juhul ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis võiks kinnitada A.Aventi niisugust käitumist. Millegi alusel ei saa lugeda ka tõendatuks, et A.Avent oleks autot oma kasutusse võttes pidanud arvestama võimalusega, et auto eelmine kasutaja on autosse tankinud erimärgistatud kütust s.o. ette nägema võimalusega, et ta ise osutub samuti erimärgistatud kütuse kasutajaks. A.Aventil ei olnud ega pidanud olema teada, millist kütust auto omanik oli tankinud ja kust see kütus oli saadud. Sama on A.Avent kinnitanud ka
13. septembril 2009.a. kütuseproovi 4 võtmise ajal antud seletuses.
14. veebruaril 2010.a. menetlusalusena ülekuulamisel antud ütluste kohaselt on A.Avent tankinud autot ainult Lukoili tanklas. Kohtuistungil antud ütlustes on A.Avent lisanud, et umbes nädal enne
15. septembrit 2009.a. tankis ta auto paaki 10 liitrit diislikütust ja vahepeal kütust ei lisanud. Kohus leiab, et need vastuväited ei ole millegagi ümber lükatud ja tuleb KrMS § 7 lg. 3 kohaselt tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Eespool kirjeldatud põhjustel tuleb kaevatav otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada. Indrek Saar Kohtunik