) §-de 4 lg 1 ja 22 lg 1 p 2 ning Liiklusseaduse (LS) § 17 lg 10, 204 lg 1 ja EMÜ 3821/85 art 15 lg 2 ja 7 nõuete rikkumise eest. Kaebuse esitaja poolt toimepandud väärtegu seisnes selles, et tal ei olnud kontrolli teostanud politseiametnikule esitada autoveoliigile vastavat sõidukikaarti või EMÜ veoloa kinnitatud ärakirja ning juhtis mootorsõidukit teostades seejuures tasulist autovedu, kus oli kohustuslik sõidumeeriku kasutamine. Kontrollimisel puudus juhil esitamiseks sõidumeeriku salvestuslehed, käsikirjalised kanded või teised seaduslikud dokumendid ajavahemikuks 11.07.2010 kuni 09.08.2010. Kaebuse esitaja palub tühistada eelpoolnimetatud kohtuvälise menetleja otsus, lõpetada menetlus Lauri Tohver’i väärteoasjas nr 2502,10,001571 ja hüvitada kaitsjale makstud tasu 2040.00 krooni. Kaebuses toodud asjaolude kohaselt esitas Lauri Tohver`i tööandja VTM Pluss OÜ 09.08.2010.a. Lääne Prefektuurile avalduse, millega palus tühistada väärteoprotokoll nr AB1197155, kuna väärteoprotokolli koostamiseks puudus alus, sest VTM Pluss OÜ autojuht Lauri Tohver ei teostanud tasulist autovedu ning sõidukil ei pidanud olema sõidukikaarti. Lauri Tohver kui VTM Pluss OÜ autojuht töölepingu alusel teostas ostumüügilepingu alusel VTM Pluss OÜ poolt AS-ilt NOR-EST Wood ostetud küttepuude vedu omal kulul ning omandiõigus oli VTM Pluss OÜ-le üle läinud kauba transpordiks pealelaadimisest. Kaebuse kohaselt oli vedaja poolt täidetud
: - autovedu on vedaja VTM Pluss OÜ kõrvaltegevus; - veost vedav sõiduk on vedaja omandis või vedaja on sõiduki kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel, s.t. VTM Pluss OÜ kasutas veose vedamiseks kasutatavat sõidukit Ural 375N, registrinumber 975ADO 20.04.2010.a OÜ-ga Toftecon sõlmitud kasutusrendilepingu nr 01-20/04/2010 alusel; - veol kasutatava sõiduki juht on vedaja töötaja või vedaja ise. Lauri Tohvri ja VTM Pluss OÜ vahel on 30.07.2010 sõlmitud tööleping nr 1-02/08/2010; - veos oli vedaja VTM Pluss OÜ omandis ning ostetud lepingu alusel AS-ilt NOR-EST Wood; - veos paigutati ümber väljaspool ettevõtet VTM Pluss OÜ vajaduseks. Kuna tegemist on oma kulul korraldava riigisisese autoveoga, siis ei pea vedajal olema tegevusluba ega sõidukikaarti (
Kohustuslik ei olnud sõidukil ka sõidumeeriku kasutamine, sest sõiduk on valmistatud enne 1.jaanuari 1985.a. ning sõidukit ei kasutatud veose- või sõitjateveo tasulise teenuse osutamisel. Veose vedamiseks kasutatud sõiduki URAL 375N, reg.nr xxxxxxxxxxxehitusaasta on 1972 ning kordusülevaatuse tulemusena leiti, et sõidukil puuduvad vead, mille alusel kordusülevaatusele suunati (sõidumeeriku puudumine), kuivõrd nimetatud sõiduk on valmistatud enne 1985.a. 1 jaanuari ning seda ei kasutata tasuliseks veoseveoks. Seega leiab kaebuse esitaja, et ta ei ole toime pannud
Kohtuvälise menetleja seisukoht Lääne Prefektuur ei toeta kaebust ja jääb üldmenetluse otsuses esitatud seisukoha juurde. Otsus on tehtud väärteoasjas kogutud tõendite alusel – teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaarti ja metsamaterjali veoselehe koopia alusel. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud ja kuivõrd väärteoprotokollil on ta andnud järgmised ütlused: „Teostasin autovedu. Ei kontrollinud, et autos ei ole sõidukikaarti. Tahhograafi kohta ei teadnud, et nii vanas autos peab olema.”, ei olnud alust kahtlustada hiljem esitatud kaebuses toodud asjaolude esinemises.
p 2 kohaselt on tasuline autovedu sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja saab tasu mis tahes vormis ning § 2 p 3 kohaselt oma kulul korraldatav autovedu on sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja tasu ei saa. Riigikogu kodulehel on avaldatud 03.05.2000. a
eelnõu esimese lugemise arutelu, kus T.Jürgenson on öelnud järgmist: 2 „Üldistatult tähendab omal kulul vedu veose ja sõitjate vedu oma tarbeks, kusjuures autovedu peab olema vedaja kõrvaltegevus, mille tulu ei ületa 50% tema kogutulust. Samas peab omal kulul autovedu korraldada sooviv vedaja tõendama, et ta tegeleb ainult omavedudega ega teosta tasulist autovedu. Oma kulul korraldatav autovedu — veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja tasu ei saa. Veoseveol peavad olema täidetud järgmised lisanõuded: 1)veos on vedaja omandis või vedaja on selle müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, töödelnud või parandanud, 2)veos paigutatakse ümber ettevõttes või väljaspool ettevõtet enda vajaduseks.” Nimetatud nõuded tulenevad käesoleval ajal juba kehtiva
§-s 81 sätestatust. Kohtuvälisele menetlejale esitati kontrollimisel veoseleht, mille kohaselt metsamaterjali omanik oli AS NOR-EST WOOD, metsamaterjali veo sihtkoht oli VTM Pluss OÜ ning veok kuulus Toftecon OÜ-le. Lisaks andis juht oma töökoha andmeteks Kolmestar OÜ. Seega oli veoga seotud neli asutust ning omal kulul korraldatava autoveoga tegemist ei saanud olla. Peale väärteoprotokolli koostamist ei esitanud menetlusalune isik vastulauset, küll aga saatis VTM Pluss OÜ juhatuse liige politseile avalduse, milles palus väärteoprotokolli tühistamist. VTMS § 19 lg 1 p 4 ja § 69 lg 6 kohaselt on ainult menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus esitada tõendeid ja taotlusi ning vastulauset, mitte kolmandatel isikutel.
lg 1 p 2 kohaselt peavad olema autojuhil ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule autoveo liigile vastava sõidukikaardi. Kui aga sõidukikaarti ei pea olema, siis sama lõike punkti 6 kohaselt peab olema esitada kontrollimisel oma kulul korraldataval autoveol dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul sõitjateveo korraldamisel täidetakse käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 ja oma kulul veoseveo korraldamisel § 81 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõudeid. Ühtegi nimetatud dokumenti menetlusaluse isiku poolt kontrollimisel ei esitatud, samuti ei olnud kontrollimisel menetlusaluse isiku poolt juttu oma kulul veo korraldamisest. Vastupidi, ütluste kohaselt oli tegemist tasulise autoveoga. Antud juhul on vastuoluliste andmetega 09.08.
Kui objektiivsete asjaolude pinnalt selgub, et sõidukil peab olema esitada sõidukikaart, siis kas see reaalselt olemas on või mitte, ei oma
alusel kvalifitseerimisel tähendust.
Samuti on sõidumeeriku olemasolu nõudega. Kuivõrd ei olnud alust kahtlustada, et tegemist on oma kulul veoseveoga, ei kehtinud ka sõidumeeriku kasutamisest vabastus LS § 204 lg 2 p 1 alusel s.t. sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil, mis on valmistatud enne
S § 63 lg 1 ja
Kohus, tutvunud kaebuse ja sellele lisatud tõendusmaterjalidega, kontrollinud kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olevate faktiliste ja õiguslike asjaoludega, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo 09.08.2010.a läbiviidud kontrollimise käigus koostati väärteoprotokoll 2502,10,001571, mille kohaselt seisnes rikkumine selles, et Lauri Tohver juhtis mootorsõidukit teostades tasulist autovedu, kuid kontrollimisel ei olnud tal esitada autoveoliigile vastavat sõidukikaarti või EMÜ veoloa kinnitatud ärakirja, millega juht rikkus
ja 22 lg 1 p 2 nõudeid ning juhil ei olnud ka esitada sõidumeeriku salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid või teisi nõutavaid dokumente ajavahemikuks 11.07.2010 kuni 09.08.2010, millega juht rikkus LS § 17 lg 10 ja § 204 lg 2 p 1 (tl 31-32). LS § 17 lg 10 kohaselt kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juht peab esitama sõidumeeriku salvestuslehe või juhi kaardi või muud dokumendid nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8–21) artiklis 15 sätestatud ulatuses ja tingimustel. LS § 204 lg 2 sätestab, et sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil: 1)mis on valmistatud enne 1985.aasta 1. jaanuari, kui sõidukit ei kasutata veose- või sõitjateveo tasulise teenuse osutamisel või 2)mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja käesoleva seaduse § 203 lõike 8 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel. Veose vedamiseks kasutati autot, mille esmane registreerimine oli 1972.a. (tl 15). Lauri Tohver on kontrollimisel andnud ütlusi, mille kohaselt teostas ta tasulist autovedu ning ei kontrollinud sõidukikaarti olemasolu ning tahhograafi kohta ei teadnud, et nii vanas autos peab see olema. Oma kaebuses Lauri Tohver väidab, et ta VTM Pluss OÜ töötajana ei teostanud tasulist autovedu ning sõidukil ei pidanud olema sõidukikaarti.
lg-st 1 tulenevalt tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema ühenduse tegevusluba või tasulise riigisisese autoveo tegevusluba (edaspidi riigisisene tegevusluba) ning iga kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri või riigisisese autoveo sõidukikaart. Tegevusluba ega sõidukikaarti ei pea vedajal olema oma kulul korraldataval riigisisesel autoveol (
lg 1).
lg 1 ja 2 sätestavad need nõuded, mille korral saab sõitjate- ja veoseveo lugeda omal kulul korraldatuks. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt oma kulul sõitjate- või veoseveo korraldamiseks peab vedaja täitma järgmisi nõudeid: 4 1)autovedu on vedaja kõrvaltegevus; 2)sõitjad või veost vedav sõiduk on vedaja omandis või vedaja on sõiduki kasutaja sõiduki registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel; 3)veol kasutatava sõiduki juht on vedaja töötaja või vedaja ise. Lisaks viimatinimetatud paragrahvi lõikele 1 peab vedaja veoseveo korraldamiseks täitma ka sama paragrahvi lõikes 2 loetletud nõudeid, s.t. veos peab olema vedaja omandis või vedaja on selle müünud, ostnud, rendile andnud, rendile võtnud või tootnud või on seda töödelnud või parandanud ning veost paigutatakse ümber ettevõttes või väljaspool ettevõtet enda vajadusteks. Vaidlust ei ole selles, et juhil ei olnud kontrollijale esitada sõidukikaarti, kuid vaidlus on selles, kas juhil pidi olema sõidukikaart või mitte. Kohus on kindlaks teinud, et äriregistri andmetel autovedu ei kuulu VTM Pluss OÜ ei põhiega kõrvaltegevusalade hulka (tl 58-59) ning sõiduk Ural 375N reg.nr 945 ADO on vedaja OÜ VTM Pluss kasutuses rendilepingu nr 01-20/04/2010 alusel (tl 35). Kohus, tutvunud kaebuse juurde esitatud tõendusmaterjalidega, leidis, et tõendusmaterjalides on vasturääkivused ning edastas Maksu- ja Tolliametile päringu, kas VTM Pluss OÜ on deklareerinud Lauri Tohver`ile töötasu. Vastus oli eitav (tl 45) ning kohus palus kaebuse esitajalt selgitust (tl 48), omapoolse seisukoha esitas ka kohtuväline menetleja. Kaebuse esitaja möönab, et tal on tõesti põhitöökoht OÜ-s Kolmestar, kuid kuna VTM Pluss OÜ autojuht ütles töölepingu üles ning VTM Pluss OÜ ei vaja pidevalt autojuhti, vaid üksnes vahest oma tasuta vedude teostamiseks, siis sõlmiti nimetatud vedude teostamiseks Lauri Tohver`iga tööleping (tl 11, 52-55). Kohtuväline menetleja ei pea oluliseks ega tõsikindlaks tõendamisväärtuseks asjaolu, kas sõiduki juhil oli vedajaga tööleping või ei. Kohtuvälise menetleja arvates on olulisim tõendada, kes oli veose omanik vedamise hetkel ja kas veose omanik ja vedaja on ühes isikus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et metsamaterjali veoselehe nr 0008107 järgi on veose omanik AS NOR-EST Wood (tl 33), kaebuse esitaja on vastupidisel arvamusel. Kaebuse esitaja seisukoht on, et Lauri Tohver kui VTM Pluss OÜ autojuht töölepingu alusel, teostas ostu-müügilepingu alusel VTM Pluss OÜ poolt AS-lt NOR-EST Wood ostetud küttepuude vedu omal kulul ning omandiõigus oli VTM Pluss OÜ-le üle läinud kauba transpordiks pealelaadimisest lepingu punktide 2 ja 3 kohaselt (tl 13). Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et rikkumise saab tõendatuks lugeda ainuüksi selle põhjal, et metsamaterjali veoselehel on omanikuna märgitud AS NOR-EST Wood, mitte VTM Pluss OÜ kui vedaja. Kohus leiab, et VTM Pluss OÜ oli nii vedaja kui ka ostja, mis
Lisaks sellele rõhutab kohus, et Asjaõigusseaduse § 92 lõigete 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale ning lõige 2 sätestab, et kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Seega ei saa määravaks olla asjaolu, et metsamaterjali veoselehel on omaniku nö lahtrisse märgitud AS NOR-EST Wood, kes ostu-müügi toimumisel oligi omanik (võõrandaja). Kohtuvälise menetleja on oma selgitustes asunud seisukohale, et väärteokoosseisu olemasoluks piisab objektiivsete asjaolude olemasolust kontrollimise momendil, seda enam, et sõidukijuht pärast protokolli koostamist kohtuvälisele menetlejale vastulauset ei esitanud. Kohus, selgitades välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas, tugineb kõigile väärteoasjas kogutud tõenditele. Puudub seaduslik alus jätta tähelepanuta VTM Pluss OÜ juhatuse liikme kiri ainuüksi põhjusel, et seda ei ole esitanud mitte kaebuse esitaja ise või tema kaitsja, vaid kaebuse esitaja tööandja. Väärteotoimiku materjalidest nähtub, et VTM Pluss OÜ on oma avalduse Lääne Prefektuurile esitanud 10.08.2010.a, s.o. päev pärast väärteoprotokolli koostamist (tl 34). Avaldusele on 5 lisatud sõiduki kasutusrendi leping nr 01-20/04/2010, millest nähtub, et VTM Pluss OÜ on selle rentinud OÜ-lt Toftecon. Esitatud avaldus koos lisaga tõendavad, et VTM Pluss OÜ vedas tema lepingu alusel tema kasutusse antud sõidukiga temale endale ostetud puid ning seda sõidukit juhtis Lauri Tohver, kes sai selle töö eest töötasu. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et täidetud olid kõik
Lähtudes eeltoodust ja tuginedes VTMS §-le 133 ja § 132 lg-le 3 leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigieelarve vahenditest. Ingrid Niinemägi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.