Väärteoasi nr. 4-09-20540 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 09.septembril 2010.a. Tartu Maakohtus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin ja Elen Heidok juuresolekul, arutanud avalikul kohtuistungil kaebuse esitaja AS Lihameister (reg.kood 10302498), tema kaitsja advokaat Tanel Pürni ja kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni keskkonnainspektor Kristel Maasikpalu osavõtul kaebust Keskkonnainspektsiooni 10.septembri 2009.a. väärteootsusele nr.
- t u v a s t a s: AS Lihameister on esitanud kaebuse Keskkonnainspektsiooni 10.septembri 2009.a. väärteootsusele nr.
- Otsuse kohaselt karistati AS-i Lihameister jäätmeseaduse § 120 lg 2 järgi rahatrahviga 45 000 krooni. AS Lihameister taotles otsuse tühistamist kuna on rikutud nii menetlusnorme kui ka seetõttu, et tegu ei ole tõendamist leidnud. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil selle juurde, et AS Lihameister on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo ning palus jätta karistus muutmata. Kohtuistungil on tuvastatud järgmist: Tunnistaja Kai Korkmann, kes on keskkonnakaitse juhtivinspektor, selgitas, et kui nad nägid AS Lihameister õuel tossi läksid nad asja selgitama. Kohal olid kaks valges kitlis meest, kellest üks viskas suurt papist kasti metallmahutisse. Kui nad mahuti juurde jõudsid jooksid mehed tootmishoonesse. Vaadates põletisse sisse oli seal näha põlemas pappi, puitu ja kondijäätmeid. Janre Kallus, kes AS Lihameister esindajana välja kutsuti leidis, et tegu on õiguspärane. Rikkumise kohta tehti ka fotod. Loomsete jäätmete põletamise lõhna ei olnud, pigem oli kilematerjali põlemise lõhn. 21.mail 2009.a. ei läinud tunnistaja koos Kristel Maasikpaluga AS Lihameister territooriumi spetsiaalselt kontrollima vaid olid sealkandis ning nägid, et jälle põletati midagi. Sel korral oli põlemas näha puitaluseid ja pappi. Kordus sama, mis eelmisel päevalgi, et kui kontrollijad liginesid, jooksis töömees tootmishoonesse. Seekord otsustati mitte AS Lihameister töötajaid koha peal küsitleda. Tehti ainult fotod ja märkmed. Tunnistaja Riina Savisasare, kes on Konguta vallavalitsuse arenduse-ja keskkonnanõunik, ütluste kohaselt on ta käinud AS Lihameister tegevjuhi Janre Kalluse juures rääkimas, et ei tohi väljas jäätmeid põletada. Tunnistaja on näinud kui seal on põletatud ka konte. Samas ei mäleta tunnistaja, mis kuupäeval ta on seal kohal käinud ja põletamist näinud. Teda informeeris mõlemast rikkumisest Keskkonnainspektsioon. Kohal ta koos inspektoritega ei ole käinud. Tunnistaja Tea Pärnik, kes on Keskkonnaameti jäätmete spetsialist, selgitas kohtus, et AS Lihameister ei ole Keskkonnaametis käinud ega jäätmeluba taotlenud. Jäätmeloa saamiseks tuleb esitada ametile vastav taotlus ning selle vastavust seadusele kontrollitakse, uue jäätmekäitluskoha puhul käiakse ka kohal. Tunnistaja Janre Kalluse poolt kohtuistungil avaldatu kohaselt käis Keskkonnainspektsioon AS Lihameister kontrollimas kuna väideti, et nende tegevus ei ole õige. Tunnistaja sõnul käisid kohal samad isikud, kes kohtus tunnistajana olid ära kuulatud. Nii 20.mail kui 21.mail oli pretensioonid neile samad. Tavaliselt põletatakse põletuskoldes pappi ja paberit, kuid seekord leiti sealt ka loomseid jäätmeid, mis teiste jäätmete hulka olid sattunud. Loomsed jäätmed said põletisse vaid juhuslikult sattuda koos karpidega, millega neid tooraine ettevõttesse saabus. Tunnistaja ei ole enda sõnul mingeid korraldusi loomsete jäätmete põletamiseks andnud. Jäätmeid põletab Valev Vanker, kes koristab ruume ja viib välja pakkeja puitmaterjali, mida samas põletab. Tööülesanded annab Valev Vankerile Janre Kallus. Tunnistaja Valev Vankeri poolt kohtus antud ütluste kohaselt mäletab ta, et põletas kõnealustel päevadel jäätmeid, kuid ainult seda, mis on lubatuid, s.o lauajuppe, euroaluseid kartongkarpe, millega liha tuuakse. Sel korral oli tulle sattunud ka lõualuu ja teisel päeval looma ribikont. Põletisse korjatakse prahti, mida tohib põletada umbes 2 nädalat ja siis põletatakse ära. Kiled, mida põletada ei tohi, korjatakse eraldi kotti ja kondid pannakse konteinerisse. Osad kondid müüakse, osad lähevad süldi tegemiseks, osad utiliseerimisse. Tunnistaja sõnul võisid kondid põletisse sattuda mõne inimese tahtliku tegevuse läbi, kes siis kaebas Keskkonnainspektsiooni. Samuti võis keegi ka ekslikult kondid visata papitükkide sekka. Tunnistaja sõnul on talle antud ülesanne põletada ainult paberit, kartongi, lauajuppe. Tunnistaja sõnul on kokku kolmel korral jäätmete põletamise käigus leitud konte, mis on ilmselt lohakuse tõttu sinna sattunud. Toimikus leiduvad tõendid, et 2009.a. kevadel on AS-ile Lihameister osutatud lepingulist teenust Ragn-Sells AS ja AS Valga Lihatööstus seoses loomsete jäätmetega. Toimiku lk. 40 on AS Lihameister taotlus vallavanemale seoses loaga põletada kohapeal paberi- papi-ja puidujäätmeid. Toimiku lk. 41on Konguta Vallavalitsuse vallavanema vastus AS-le Lihameister seoses taotlusega, milles palutakse juhinduda jäätmeseadusest ja Keskkonnaministri 21.aprilli 2004.a. määrusest nr.
- Samuti viidatakse, et jäätmeloa taotlemise vajadusel tuleb esitada vormikohane jäätmeloa taotlus Tartumaa Keskkonnateenistusele. Toimiku lk. 46-51 asuva sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvate fotode põhjal on tuvastatud, et 20.mail 2009.a. põlesid AS Lihameister territooriumil metallist tünnis paber, papp, kile ja puidust alused, samuti on tuvastatud loomsete kudedele iseloomuliku välimusega jäätmeid. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et AS Lihameister territooriumil põletati metalltünnis 20.mail 2009.a. jäätmeid, mille hulgas leiti ka mõned loomsed jäätmed. Põletamisega tegeles AS Lihameister töötaja Valev Vanker, kelle tööülesannete hulka lubatud jäätmete põletamine ka kuulus. Kohus leidis väärteoasja menetledes, et menetlusaluse isiku kaitsja viide sellele, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses esitatud rikkumise kirjelduse sisu ei ole samane, on põhjendatud. Väärteoprotokollis on märgitud, et toime on pandud tegu AS Lihameister tsehhijuhataja Janre Kalluse poolt ja AS Lihameister vastutab juriidilise isikuna. Samas on väärteootsuses sama rikkumise kohta kirjas, et kirjeldatud teo pani toime AS Lihameister tööline Valev Vanker tsehhijuhataja Janre Kalluse korraldusel AS Lihameister huvides ja AS Lihameister vastutab juriidilise isikuna. Selline süüdistuse muutmine ja laiendamine, millega on laiendatud rikkumisest osavõtnud isikute ringi, ei ole seaduse kohaselt lubatav. Väärteoprotokollis esitatud süüdistus peab vastama väärteootsuses kajastavale süüdistusele. Väärteootsusest on vajadusel õigus välja jätta mõni väärteoprotokollis kirjeldatud süüdistust puudutav osa juhul kui rikkumine ei leia täies mahus kinnitust, kuid see peab olema põhjendatud väärteootsuses. Põhjendatud ei ole täpsustada ega muuta väärteoasjas tehtud otsust muutes ja laiendades süüdistust. Paranduste sisseviimise korral tuleb enne väärteootsuse koostamist teha kinnitatud parandused väärteoprotokollis, mis on teatavaks tehtud ka menetlusalusele isikule. Samuti puudub väärteootsuses põhjendus, miks kohtuväline menetleja on määranud menetlusalusele isikule just sellise karistuse ja kas seejuures on arvestatud varasemaid karistatusi. Märgitud on vaid, et vastustust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusnorme, millist rikkumist ei olnud kohtuistungil võimalik kõrvaldada ja väärteootsus kuulub seetõttu tühistamisele. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 - § 135, kohtunik o t s u s t a s: Tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Keskkonnainspektsiooni 10.septembri 2009.a. väärteootsuse nr. 12038409 AS Lihameister suhtes. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Kohtunik