4-10-4186/6

Väärteoasi nr. 4 – 10 - 4186 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. detsembril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: JMV kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. detsembril 2010 a. JMVkaebust Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo otsusega väärteoasjas nr. 2316, 10, 011794 tema suhtes mõistetud rahatrahvi tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et temale mõisteti rahatrahv selles, et tema poolt juhitud sõidukil puudus kehtiv liikluspoliis. Tegemist on liisingu autoga, mis kuulub SEB Liisingule, vastavalt lepingule esitab SEB Liising talle iga kuu arve, mille alusel tasub sõiduki liisingu ja kasko osamakset koos. SEB kindlustus aga saadab kord kvartalis arve liikluskindlustuse kohta ja see on kestnud ligi kaks aastat. SEB Kindlustuse IT alase probleemi tõttu ei väljastatud talle uut arvet ning inimliku eksituse tõttu jäi ka vastava poliisi väljastamist kontrollima pidanud ametnikul see viga tuvastamata. Vahetult peale väärteoprotokolli koostamist võttis ühendust SEB kindlustusega ja nad kinnitasid oma eksimust ning sõidukil tehti koheselt liikluskindlustuse poliis. Ta esitas ka vastulause ja talle jäi arusaamatuks tema suhtes langetatud kohtuvälise menetleja otsus, et mitte arvestada tema poolt esitatud vastulauses toodud selgitusi ja tõendeid ning talle mõisteti rahatrahv summas 600 krooni. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et pärast juhtunu teavitamisest kindlustusse, tehti kindlustus kiiremas korras ja odavama hinnaga. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et esitatud kaebus on alusetu. Väärteo toimepanemine on tõendatud kaebaja enda ütlustega, kes kinnitas ka kohtuistungil, et kindlustus puudus. Kinnitas ka kohustust kontrollida poliisi olemasolu. Sõiduki juhil tuleb täita kohustusi, mis seaduse poolt pandud. Kaebaja poolt paari tunni pärast peale kinnipidamist politsei poolt on seda tehtud. Kui sõiduki juht suhtub pahatahtlikult või hooletult talle seadusega pandud kohustuste täitmisse on selle eest ettenähtud karistus. Tehtud otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kohtuvälise menetleja poolt vormistatud väärteoprotokolli kirjelduse sisu kohaselt 30.09.2010 a. kell 11.25 JMVjutis mootorsõidukit liikluskindlustuse kehtiva poliisita. Seega rikkus Liiklusseaduse § 9 lg. 5 sätet ja pani toime väärteo kvalifikatsiooni Liikluskindlustuse seaduse § 66 – 1 lg. 1 järgi. Protokollis antud seletuses selgitab, et tasub iga kuu automaatselt liikluskindlustust ning ei tea põhjust, miks puudub kindlustus. Kohtuvälisele menetlejale saadetud vastulausest nähtub, et tema kasutuses olev sõiduk kuulub SEB Liisingule ja iga kuu saadetakse talle arve liisingu ja kasko tasumiseks ning kord kvartalis arve sõiduki liikluskindlustuse kohta. See on kehtinud juba üle kahe ja poole aasta. 30.
3. selgus, et sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis siis võttis kohe ühendust SEB Liisinguga ja selgus, et IT süsteemi vea tõttu oli jäänud sõidukile automaatselt pikendamata liikluskindlustus. SEB Liising lahendas kiiresti probleemi ja mõne aja pärast teatati, et sõidukile on tehtud liikluskindlustus. Poliis saadeti ka tema mailile, mille lisab vastulausele. SEB Liising vabandas juhtunu pärast ja tegi soodsama kindlustuspoliisi ning lootis, et IT probleemi tõttu ei määrata talle karistust. Väärteomenetluse otsuse sisu kohaselt väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega tunnistaja ülekuulamise protokolliga, samuti sõiduki kehtiva kindlustuskatte otsinguga ja kindlustuspoliisiga. Kohtuväline menetleja ei arvesta otsuse tegemisel esitatud vastulauses toodud selgitustega, kuna need on vastuolus teiste antud asjas väärteoasjas kogutud tõenditega sh. kindlustuspoliisil on näha, et liikluskindlustus hakkas kehtima 30.09.2010 a. kell 12.
4. Seega JMVpani toime sõiduki juhtimise kindlustuslepinguta ja rikkus LS § 9 lg. 5 nõuet ja pani toime LKS § 66 – 1 lg. 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus ülaltoodu alusel on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele alljärgnevatel põhjustel: 1 LS § 9 lg. 5 kohaselt juht peab enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu olemasolus ja selle alusel väljastatud poliisi kehtivuses. Antud juhul pärast väärteoprotokolli koostamist JMVinformeeris juhtunust SEB Liisingut ja kell 12.20 samal päeval Salva kindlustus vormistas kehtima hakanud kindlustuspoliisi. 2 Informeerimisest SEB Liisingut selgus, et IT süsteemi vea tõttu oli jäänud sõidukile automaatselt pikendamata liikluskindlustus. Salva kindlustuse teatest nähtuvalt uus liikluskindlustus hakkas kehtima 30.09.2010 a. kell 12.20 kuni 29.12.2010 a. JMVarvelt kindlustus pidas automaatselt kinni kindlustussumma st. seda, et vajadust JMVpoolsest sekkumisest summa tasumiseks täielikult puudus. 3 Kohtuvälise menetleja esindaja otsuse tegemisel lähtus tunnistaja ütlustest ja poliisist, mis hakkas kehtima 30.09.2010 kell 12.20 s.o. 55 minutit hiljem pärast väärteoprotokolli vormistamist. Kohus ei saa aktsepteerida tunnistaja ütlusi, sest ta küll konstateeris fakti, et sel kellaajal JMV puudus kehtiv liikluskindlustuspoliis, kuid seda ülekuulamist ei saa arvestada kui JMVsüüd kehtetu liikluskindlustuse ajal sõidukiga sõitmist. Samuti saab kinnitada fakti, et tõesti kuni kella 12.20-ni ei kehtinud liikluskindlustuse poliis, kuid kohtuväline menetleja ei arvestanud JMVpoolt esitatud vastulause sisuga, samuti JMVpoolt lisatud materjalidega. Nendest JMVpoolt esitatud materjalidest nähtub, et temast olenemata põhjustel ei kehtinud sel ajal liikluskindlustuse poliis. Kohtu hinnangul kohtuväline menetleja mingeid materjale ei ole kogunud va. tunnistaja ülekuulamise protokoll, ja väärteoprotokoll. Liikluskindlustusega seonduvad dokumendid kogus JMV, püüdes oma süütust tõendada. Kuigi LS § 9 lg. 5 kohaselt isik peab enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu olemasolus, kuid käesoleval juhtumil JMVtegevuses puudus tahtlus või ettevaatamatus sõidukit juhtida kehtivuse kaotanud liikluskindlustuse poliisita. Seda kinnitab fakt, et üle kahe aasta JMVarvelt automaatselt peetakse kinni sõiduki liisinguga seotud kulutused ja kuni 30.09.2010 a. mingit tõrget nende kohustuste täitmisel JMVega SEB Liisingu poolt ei esinenud. Samuti ta oli teadlik, et ka seekord tema arvelt peetakse õigel ajal kinni summa, mis vajalik sõiduki liisinguga. Temast olenemata põhjustel jäi seekord liikluskindlustuse summa kinni pidamata s.o. SEB Liisingu IT alase probleemi tõttu. Pärast tema poolset informeerimist viga sai koheselt parandatud, tekkinud juhtumi pärast paluti vabandust ja tehti soodsam kindlustuspoliis. Kohus tuleb järeldusele, et ülaltoodust lähtuvalt JMVtegevusest sõltumata asjaoludel ei kehtinud sel päeval liikluskindlustuse poliis ja seetõttu tema suhtes mõistetud väärteo otsus kuulub tühistamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1 p. 1; § 132 p. 2 kohus otsustas: JMVpoolt esitatud kaebus rahuldada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsus nr. 2316, 10, 011794 JMV karistamise kohta Liikluskindlustuse seaduse § 66 – 1 lg. 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut s.o. 600 krooni ja menetlus lõpetada väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik