Obsah (6)

§ 201§ 73§ 78§ 44§ 65§ 70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2010. a, Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-1389 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teevee

§ 201

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Katri Susi Isikukood: 48407232714 elukoht: XXXXXXX XXX XX-XX Tartu varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, toimepanemise eest karistatud 2-l korral väärtegude kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Ain Laansalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada KATRI SUSI

§ 201

lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära (1 päevamäär 116,17 krooni), s.o summas 17 425 (seitseteist tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni 50 senti.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui Katri Susi ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning kui

§ 73

lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti.

§ 78p 1 alusel katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest 6.

septembrist

1. a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi: Rahuldada Fliis Trade OÜ tsiviilhagi ja VÕS § 127 lg 1, § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Katri Susilt 13 300.- (kolmteist tuhat kolmsada) krooni Fliis Trade OÜ (registrikood: 10539310, asukoht: Paavli 6, Tallinn) kasuks. 1 KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 4, 5, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Katri Susilt menetluskulu järgmiselt:
   sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;
   kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu 2640.- (kaks tuhat kuussada nelikümmend) krooni;
   kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 63 (kuuskümmend kolm) krooni 40 senti;
   tõlgile väljamaksmisele kuuluv tasu 990.- (üheksasada üheksakümmend) krooni;
   postikulu 71(seitsekümmend üks) krooni 40 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu
3. septembril
4. a kell 16.
5. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Katri Susit süüdistatakse selles, et tema, töötades Tartus Riia 1 Tartu Kaubamaja III korrusel asuva Fliis Trade OÜ kaupluses Beebicenter Taevakarva Kutsu müüjana, omastas ajavahemikul oktoober 2008 kuni 06.08.2009 tema valduses oleva, kuid Fliis Trade OÜ-le kuuluva kassaraha 13 300 krooni. Sellega pani Katri Susi toime

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. II Kohtu poolt uuritud tõendid ja kohtu seisukoht süüdistuse osas

§ 201

lg 1 kohaselt on karistatav omastamine, mis seisneb isiku valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramises. Katri Susile heidetakse süüdistuses ette tema valduses oleva, kuid Fliis Trade OÜ-le kuuluva kassaraha summas 13 300 krooni omastamist. Katri Susi oma süüd ei tunnista. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud Kannatanu esindaja K.P. , kes on nii äriühingu juhatuse liige ja operatiivjuht, ütluste kohaselt kuulus Fliis Trade OÜ-le 2009 aastal ja kuulub praegu Tartus Tartu Kaubamaja kolmandal korrusel kauplus Beebicenter Taevakarva Kutsu. Sularaha inkasseerimise, vastuvõtmise ja kassajäägi eest vastutavad kassapidajad ning ligipääs sularahale on ainult nendel töötajatel. Sularaha viivad ära kõik need töötajad, kes parasjagu tööl on. Kannatanu esindaja selgitas, et raha viiakse deebetkaardiga sularahaautomaati firma arvele päeva lõpus või ka päeva jooksul. Sularaha on kassapõhine 1500 krooni. Müüja, kes kassa lõpetab, inventeerib kassat igal õhtul. Igal hommikul kontrollitakse ära ka eelmise päeva jääk. Sularaha arvelduses on topeltkontroll: kohapeal peetakse kassaraamatut ja lisaks täidetakse exeli tabelit, mis saadetakse iga kuu lõpus raamatupidamisele. Sularahaga arveldamine käib läbi kassaaparaadi ja server registreerib kõik müügid Tallinnas. Topeltsüsteem on selleks, et vältida vigu ja eksitusi. 2 K.P. sõnul olid ajavahemikul oktoober 2008 kuni 06.08.2009 Tartu kaupluses tööl Katri Susi, M.M. , T.K. ja M.T. . Katri Susi oli selleks perioodiks töötanud kaupluses kaks aastat. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt teatas 06.08.2009 talle raamatupidaja U.M. , et kassa sularaha jääk on lubamatult suur. Kassa kuuvahetuse saldo oli 22 000 krooni ja see oli lubatust suurem juba mitmendat kuud järjest. Kannatanu esindaja helistas Tartusse sel päeval kaupluses tööl olnud M.M. ule ja küsis selgitust selle kohta, miks kassa jääk on nii suur ning palus raha inkasseerida. M.M. vastas kannatanu esindajale, et kuu vahetuse saldo exeli tabelis näitab 980 krooni. M.M. oli K.P. kinnitanud, et kassavihikut talle näidatud pole. Kannatanu esindaja sõnul oleks raamatupidaja aruande põhjal pidanud kuuvahetuse saldo olema 22 111.55 krooni. Samal päeval sõitis kannatanu esindaja koos teise juhatuse liikme J. S.E. iga Tartusse kassat kontrollima. Kannatanu esindaja sai teada, et vahepeal oli M.T. käinud poes ning inkasseerinud panka 30 000 krooni. Sellel ajal oli ta muutnud ka kassa exeli tabeli aruannet. K.P. ütluste kohaselt viidi läbi sularaha inventuur, mille käigus tuvastati puudujääk 26 000 krooni. Inventuuri tegemise juures viibisid müüjad T.K. ja M.M. . 26 000 krooni puudumise kohta andis selgitusi M.T. , kellel oli paberi peale kirja pandud, kes kui palju kassast raha võttis. Katri Susi poolt võetud rahasummaks oli märgitud 13 300 krooni. Kuna Katri Susi viibis sel päeval puhkusel ei olnud kannatanu esindajal võimalik temalt seletust küsida. T.K. ja M.T. kirjutasid samal päeval seletuskirjad. K.P. kinnitas kohtus, et rääkides M.T. ga, selgus, et raha võtmist alustas Katri Susi, kes oli korduvalt raha võtnud ning vahepeal tagasi pannud ja jälle võtnud. Kannatanu esindaja ütluste kohaselt saabus 10.08.2009 e-kirjaga Katri Susi seletuskiri, mis oli saadetud Tartu Kaubamaja arvutist. Samuti selgitas kannatanu esindaja, et ta sai 13.08.2009 kui Katri Susi oli tööl e-kirja, kus Katri Susi palus kõikide töötajate nimel koostada maksegraafikud ja hakata raha tagasi maksma maksegraafikute alusel. 14.08.2009 sõitsid K.P. ja J.E. Tartusse, maksegraafikud kaasas. K.P. avaldas kohtus, et nad olid varem otsustanud, et usalduse kaotuse tõttu ei jätkata töösuhet Katri Susi ja M.T. ga. Peale võlatunnistuste ja ülesütlemise avaldustega tutvumist ütlesid Katri Susi ja M.T. , et nad ei tunnista üldse midagi ja lähevad nõustaja juurde. selgitas kohtus, et osutas ajavahemikul 2008.a. kuni 06.08.

1. a Tunnistaja U.M. raamatupidamisalast teenust Fliis Trade OÜ-le. Tunnistaja sõnul oli suusõnaliselt müüjatele räägitud, et sularaha jääk kassas tohib olla 2000 krooni piires. Tunnistaja kirjeldas kohtus oma tegevust 06.08.2009.a. peale seda kui ta oli tuvastanud kassa jäägi enam kui 40 000 krooni. Tunnistaja kinnitas asjaolu, et temalt ei ole keegi müüjatest küsinud luba kassast raha võtmiseks. Ulvi Mergani ütluste kohaselt oli ta aga 2008.a. saanud teada, et Katri Susi oli võtnud kassast sularaha, kuid hiljem oli kirjutanud avansiavalduse ja see sularaha võtmine vormistati kui avansina saadud töötasu. Tunnistaja J.E. kinnitas kohtus kannatanu esindaja K.P. ütlusi puutuvalt Tartu kaupluse töökorralduse ja 06.08.2009 ning 14.08.2009 sündmuste kirjeldamisega. Tunnistaja sõnul kirjutas M.T. sedelile täpselt need summad, mida kolm isikut, so M.T. , T.K. ja Katri Susi olid kassast võtnud. Katri Susi summana oli sedelile kirjutatud 13 300 krooni. Tunnistaja M.M. kinnitas kohtus, et 06.08.2009 oli kassa puudu 26000 krooni. Eelnevalt oli tunnistaja K.P. avaldanud kassa aruandes kajastuva sularaha seisu ja kassa jäägi suuruse. Tunnistaja selgitas kohtus, et samal päeval tehti kassa inventuur, mille aktile kirjutas ka tunnistaja alla. Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt töötas ta 2009.a kaupluses Beebicenter müüjana.. Tunnistaja avaldas, et kassaaruande jäägid olid suured, kuid reaalselt kassas niipalju raha ei olnud. Tunnistaja sõnul kirjutas nii tema kui ka M.T. K.P. seletuskirjad, kus oli kirjas ka summad, kui palju keegi konkreetselt on kassast raha võtnud.. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta on ise vähemalt 3-4 korda 3 pealt näinud, kuidas Katri Susi on kassast raha võtnud. Tunnistaja sõnade kohaselt oli Katri Susi kassast raha võtnud umbes kuue või veidi rohkem kuid enne kui see välja tuli.. Tunnistaja kinnitas ka seda, et iga müüja poolt võetud rahasumma oli kirjas paberitükil ja selle paberi oli kirjutanud kas M.T. või Katri Susi. Tunnistaja ütluste kohaselt kirjutas Katri Susi e-posti teel kirja, küsides tööandjalt selle kohta, mis edasi saab. T.K. avaldas, et ta oli ise kirja, milline asub toimikus lk 10, kirjutamise juures. Samuti kinnitas tunnistaja, et kõik isikud, kelle nimed olid kirja all, olid selle kirja sisuga nõus. Süüdistatav Katri Susi andis kohtus ütlusi, et kui ta 13.08.2009 puhkuselt tööle tuli, sai ta puudujäägist teada. Ta ei ole ühtegi seletuskirja isiklikult kirjutanud. 14.08.2009 kutsuti neid kokku ja anti üle võlatunnistus, maksegraafik ja paber, et vallandatakse. Katri Susi alla ei kirjutanud, sest tema jaoks oli see suhteliselt üllatav. Katri Susi väidab, et sel perioodil, so oktoober 2008 kuni 06.08.2009 polnud tal selliseid võlgasid, et vargile peaks hakkama. Fliis Trade OÜ esitas 18.08.2009 politseile avalduse (tl 4-5) seoses raha kadumisega Tartu kaupluse Beebicenter „Taevakarva Kutsu“ kassast taotlusega süüdlaste väljaselgitamiseks. 06.08.2009 toimunud inventuuri akti (tl 6) andmetel on tuvastatud kassast puudujääk 26 000 krooni, mis koosneb kassast omavoliliselt võetud rahast. Inventuuri teostasid T.K. , M.M. , S.E. ja K.P. . T.K. on 06.08.2009 kirjutanud seletuse Fliis Trade OÜ juhatusele (tl 8), milles ta tunnistab, et on kolme kuu jooksul võtnud kassast raha. Katri Susi on 10.08.2009 saatnud e-kirjaga seletuskirja OÜ Fliis Trade juhatusele (tl 9), milles ta tunnistab, et laenas kassast raha, kuna pole suutnud oma makse ja igapäevaseid kulutusi kanda. Tartu Beebicenter töötajate e-kirjas 13.08.2009 K.P. (tl 10) on Marki, Katri ja Triin küsinud teavet, kuidas asjad edaspidi olema hakkavad. Nad on omalt poolt mõelnud raha tagasimaksmist maksegraafiku alusel, kui see sobib. Kirjas küsitakse, et kas oleks ka võimalik neile palgast välja maksta miinimumäär. Müügitegevust kajastavad Tartu Beebicentri kaupluse Taevakarva Kutsu kassaaruanded (tl 24-45). OÜ Fliis Trade poolt antud iseloomustus Katri Susi kohta, millest nähtub, et K. Susil oli korduvalt probleeme distsipliinist kinnipidamisega; iseloomult domineeriv tüüp ja manipuleerija, kelle arvates hea tahe ja üldlevinud moraalinormid ei kehti (tl 57). OÜ Fliis Trade poolt antud iseloomustused M.T. ja T.K. kohta, millest nähtub, et nad mõlemad on kergesti mõjutatavad inimesed (tl 58). Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Reet Rosenthal on 22.01.2009 koostanud Katri Susi sissetuleku (töötasu) arestimise akti, millest nähtub tema võlgnevus 480 krooni sissenõudja Tartu Linnavalitsuse LMO ees. Täitedokumendiks on Tartu LV-LMO 22.09.2008 viivistasu nõue nr TA53884 (tl 59-60). Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsar on 25.08.2009 koostanud Katri Susi sissetuleku (töötasu) arestimise akti, millest nähtub tema võlgnevus 8601.30 krooni sissenõudja Elion 4 Ettevõtted AS-i ees. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 27.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 2-0818358 (tl 61-62). Kohus, hinnanud kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis, jõudus järeldusele, et Katri Susile esitatud süüdistus on tõendatud. Fliis Trade OÜ ja Katri Susi vahelise töölepingu olemasolus perioodil oktoober 2008 kuni august 2009 vaidlust ei ole. Katri Susi töötas Fliis Trade OÜ Tartus asuvas Beebicentri kaupluses Taevakarva Kutsu müüjana. Seda tõendavad süüdistatava ja kannatanu esindaja ütlused. Töölepingu lõpetamise on Katri Susi vaidlustatud töövaidluskomisjonis. Tema valduses olid Fliis Trade OÜ varad, sh ka kaupade müügist saadud sularaha. Kaupluse omanikud ei asunud Tartus, nad olid oma vara usaldanud kaupluses töötavate müüjate valdusse. Müüjal on õiguspädevus, so õiguslik volitus vara osas, mida ta müüb ja mille müügist raha vastu võtab. Usaldussuhe müüjaga tekib töölepingust. Kannatanu esindaja K.P. , tunnistajate J. S.E. i, T.K. ja M.M. u ütlustega, samuti dokumentaalse tõendi, inventuuri aktiga on tõendatud 06.08.2009 Tartus Beebicentri kaupluses Taevakarva Kutsu inventuuri läbiviimine, millega tuvastati kassast puudujääk 26 000 krooni. Inventuuri läbiviimisest võtsid osa äriühingu juhatuse liikmed ja müüjad. Tulemusi kinnitasid inventuuri läbiviijad allkirjadega. Puudujääki kinnitavad ka kassaaruanded. Kannatanu esindaja K.P. ja tunnistaja U.M. i ütlused tõendavad kassaaruannete esitamise korda äriühingus. Kassaaruannete esitamise korras ei olnud arusaamatusi. Seda kinnitasid kannatanu esindaja ja müüjad, samuti tunnistajad U.M. ja T.K. . U.M. i ütluste kohaselt kontrollis ta iga kuu alguses kassaaruande alusel raamatupidamist. Kuna Tartu kaupluse poolt esitatud aruandel oli liiga suur sularaha jääk, teavitas ta sellest K.P. . K.P. sõitis 06.08.2009 Tartusse. Tartu kaupluses oli sularaha jääk suur ka 2009 märtsis ja aprillis. Samu asjaolusid kinnitab ka dokumentaalne tõend: kassaaruanne. Kannatanu K.P. ja tunnistaja M.M. u ütlustega on tõendatud, et tegelikult ei olnud 06.08.2009 kassas sularaha selles summas, mida näitas kassaaruanne. Selle tuvastas M.M. , kes oli tööl, kui K.P. telefoni teel kassas oleva raha jääki kontrollis. M.M. andis kontrollimisest teada ka temaga koos tööl olnud teisele müüjale T.K. ile. Tunnistaja T.K. ütlustega on tõendatud kassast sularaha võtmise ja selle aruandes kajastamise viis. Müüjad saatsid raamatupidajale aruandeid (tl. 24-25, 28-30, 33, 36, 39-40, 43). Kassajääk on aruannete kohaselt suur. Muudeti kolmandas tulbas olevaid andmeid, millest on näha, et raha on ära saadetud panka, kuid tegelikult ei olnud seda tehtud. Sularaha panka viimise asemel võtsid müüjad, nende hulgas Katri Susi raha endale. Müüjad pidasid ka teist aruannet, kassavihikut (tl 2930), kuhu Katri Susi, M.T. ja tunnistaja T.K. tegid sissekandeid oma käega. Tunnistaja T.K. kinnitas, et raha kassast võttis ka tema ning seetõttu oli ta teadlik nii varjamise viisist kui raha võtmise ajast. T.K. ütluste järgi märkisid nad võetud summad paberile. Sellelt paberilt saadud andmete järgi kirjutas ta ka seletuskirja raha omanikule (tl 21). Kui raha võtmine ilmsiks tuli, asuti läbirääkimistesse K.P. ga võetu tagastamiseks. T.K. ütlused tõendavad, et kolme müüja, tunnistaja, M.T. ja Katri Susi nimel kirjutas viimane K.P. e-kirja (tl 10). Tunnistaja oli kirja kirjutamise juures. Tunnistaja kahetses tehtut, palus andeks ja tagastas võetu. Ta jäeti ka tööle. Katri Susi keeldus võlagraafikule alla kirjutamast. Kohus on seiskohal, et kannatanu esindaja K.P. ja tunnistajate ütlustes ei ole vastuolusid. Samuti puudub kohtul alus mitte usaldada kohtus küsitletud tunnistajaid. Ütlused on omavahel kooskõlas ka muude dokumentaalsete tõenditega. Tunnistaja T.K. on kohe pärast omastamise ilmsikstulekut kirjutanud seletuskirja (tl 21). Seletuskiri on käsitletav dokumentaalse tõendina. See kajastab 5 müüjate poolt omastatud sularaha jaotust müüjate vahel. Seletuskiri on koostatud ajal, kui müüjad pidasid tööandjaga, hiljem kannatanu esindajaga läbirääkimisi võla tagastamiseks. Müüjad olid teadlikud üksteise tegevusest ja pidasid ka arvestust. Ka kannatanu esindaja kinnitab selle arvestuslehe olemasolu. Samuti selgitas tunnistaja T.K. kohtus asjaolu, miks teda puudutavas kriminaalasjas ta esmalt oma süüd ei tunnistanud. Tunnistaja selgitas, et esmalt rääkis ta nii nagu oli M.T. ja Katri Susiga kokku lepitud, et olla kõik süüst puhtad. Kuid kuna tunnistajat häiris asjaolu, et ta on valetanud, siis läks ta uurija juurde ja muutis oma ütlusi ning rääkis asjast nii nagu see oli ja nii nagu ta rääkis käesoleva kriminaalasja raames. Kohtu arvamuse kohaselt on tunnistaja loogiliselt ja usutavalt põhjendanud oma ütluste muutmist ja kuivõrd käesolevas kriminaalasjas antudütlused riimuvad teiste tunnistajate ja kannatanu esindaja ning ka dokumentaalsetes tõendites kajastatuga, siis puudu kohtul igasugune alus pidada tunnistajat mitteusaldusväärseks. Kannatanu esindaja K.P. ja tunnistaja T.K. ütlustega on tõendatud, et Katri Susi omastas kassaraha 13 300 krooni. Katri Susi tegevus sularaha puudujäägi ilmsikstulekul on olnud vastuoluline. Ta kirjutas seletuskirja, kus võtab omaks sularaha 13 300 krooni omastamise ja toob välja põhjused, miks raha on võetud (tl 9). Kohus on seisukohal, et puudub igasugune alus eeldada, et keegi teine kaupluse müüjatest või hoopis keegi võõras on kaupluse faksilt saatnud K.P. Katri Susi nimelt seletuskirja. Seega peab kohus süüdistatava põhjendusi kirja osas mitteusutavateks. Eelpool on kohus põhjendanud, miks on tunnistajate ütlused usaldusväärsed. Tunnistaja T.K. ütlused tõendavad, et ta teadis juba enne puudujäägi avastamist, et Katri Susi on omastanud korduvalt raha seoses majanduslike raskustega, kavatses raha tagasi maksta, mida teatas ka juhtkonnale 06.08.
2. Katri Susi seisukoht T.K. valedest ütlustest on subjektiivne ja paljasõnaline. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (Vt RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15.)

§ 201

kaitstavaks õigushüveks on omandi koosseisus olev vallaasi või muu isikule usaldatud võõras vara. Sularaha on käsitletav vallasasjana ja see oli süüdistatavale võõras vara. Omastada saab isiku valduses olevat asja. Sularaha oli müüjana töötanud süüdistatava valduses ja tal oli selle üle ametiseisundist tulenev tegelik võim. Süüdistatav Katri Susi oli müüjana poes tööl ja tal oli juurdepääs võõrale varale, kassas olevale sularahale. Tal oli õigus seda käsutada, otsustada millised summad viiakse panka, tegelikult ka viia summasid panka, koostada kassajäägi osas aruanded. Ta omastas raha kassaaruandeid muutes ja sellega varjates omastamist omaniku eest. Katri Susi omastas kaupluses müüjana töötades sularaha süüdistuses nimetatud ajavahemikus ja tegi seda otsese tahtlusega. Tõenditest järeldub, et sularaha omastasid mitu müüjat. Neil kõigil oli raha võtmiseks oma eesmärk ja igaüks tegi seda iseseisvalt. Seetõttu on Katri Susi süüdistus õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 1 järgi.

Karistust raskendavaid koosseisulisi asjaolusid ei ole. Kohus ei tuvastanud Katri Susi süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. II Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Katri Susi on varem kriminaalkorras karistamata isik, väärteo korras karistatud kahel korral. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

§ 201

lg 1 näeb ette alternatiivsed karistused: rahalise karistuse ja vangistuse kuni üks aasta. Kohus on seisukohal, et varem karistamata isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma 6 samasugustest tegudest kergemaliigilise karistusega. Kohus leiab, et Katri Susi isikut on võimalik mõjutada just eripreventiivseid eesmärke silmas pidades rahalise karistusega. Kuriteoga tekitatud kahju suurust ja kuriteo asjaolusid arvestades on võimalik süüdlast mõjutada hoiduma uutest samasugustest kuritegudest

§ 44lg 1 sätestatud rahalise karistusega alla keskmise määra.

Kohus on arvamusel, et esimese kriminaalkaristuse puhul on varem karistamata isikut võimalik karistusest täielikult vabastada

§ 73alusel.

Nimetatud paragrahvi järgi karistusest vabastamine võimaldab pikaajalist katseaega, mil isik enda käitumist kontrollides on kohustatud järgima hakkama õiguskuulekat eluviisi. Kohus määrab

§ 73lg 3 sätestatud minimaalse katseaja.

Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo ja teda selle eest karistatakse, mõistetakse vastavalt asjaoludele

§ 73

lõigete 4 ja 5 alusel liitkaristus

§ 65lg 2 järgi.

Katseajal toimepandud kuriteo korral rahalise karistuse täitmisele pööramisel ja selle iseseisval täitmisel võib kohus karistuse asendada ka vangistusega

§ 70alusel.

III Tsiviilhagi ja selle lahendamine. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi OÜ Fliis Trade (registrikood 10539310; asukoht Paavli 6, Tallinn) 13 300 krooni nõudes. Kannatanu esindaja jäi kohtuistungil nõude juurde. Õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb hüvitada süüdlasel VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohtu arvates on kannatanule kahju tekkimine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Kannatanu Fliis Trade OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 13 300 krooni. Samuti on kohus seisukohal, et kogutud tõenditest saab järeldada, et kahju tekkimine on olnud otseses põhjuslikkus seoses süüdistava tegevusega. Kusjuures süüdistatava tegevus kahju tekitamisel on õigesti kvalifitseeritud karistusseadustiku eriosa normi järgi, seega on süüdistatavate tegevus olnud õigusvastane. Vastavalt VÕS §-le 1051 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Viidatud normist tuleneb, et kahju tekitaja süüd eeldatakse ja kahju tekitajal on võimalus vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui ta tõendab süü puudumist. Süüdistatav ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid tema süü kahju tekkimises. Seetõttu leiab kohus, et esinevad kõik VÕS §-s 1043 sätestatud vastutuse alused ja süüdistatav on kohustatud kuriteoga kannatanutele tekitatud kahju hüvitama. Kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses. III Kohtu seiskoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigi poolt määratud kaitsjale kohtueelsel uurimisel väljamakstud tasu, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu ja KrMS § 175 lg 1 p 10 vastavalt postikulu. Samuti peab kohus põhjendatuks Karti Susilt KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel välja mõista tunnistaja küsitlemisel tõlgile makstud tasu summas 990.- krooni. Rutt Teeveer 7 Kohtunik 8