1-10-2058/15

1-10-2058 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-2058 Kohtukoosseis Kohtunik Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Igor Struk septembri
4. a otsus RESOLUTSIOON Jätta Igor Struki apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai või pidi saama teada kohtumäärusest, muus osas on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. septembri
7. a otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati I. Struk süüdi ja karistati KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta 8 kuu vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi 6 kuu vangistusega ja KarS § 349 järgi 4 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust. I. Strukilt mõisteti välja kannatanu V. V. kasuks tsiviilhagi summas 8000 krooni. KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel otsustas kohus I. Struki kinnipidamise käigus ära võetud ja asitõendiks tunnistatud 640 krooni, mis asub Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontol, kanda kannatanu V. V. pangakontole tsiviilhagi hüvitamiseks.
8. I. Struk mõisteti muuhulgas KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi süüdi selles, et ta
9. aprilli
10. a öösel Tallinnas XXXXXXXX XXXXXX X asuvas ööklubis varastas V. V. rahakoti koos selles olnud raha, dokumentide ja pangakaardiga. Pärast seda võttis ta neli korda sularahaautomaatidest V. V. pangakaarti kasutades tema arveldusarvelt välja sularaha kokku 6000 krooni. Varastatud raha, rahakoti väärtuse ja dokumentide taastamise hüvitamiseks esitas kannatanu V. V. tsiviilhagi 8000 krooni.
11. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav I. Struk kohtuotsuse tühistamist kannatanu V. V. arveldusarvele 640 krooni kandmise osas ja taotleb selle summa endale tagastamist. I. Struk leiab, et see raha kuulub talle. Lisaks sellele märgib I. Struk, et ta kasutas V. V. pangakaarti vaid ühe korra, mistõttu tsiviilhagi ei saa olla 8000 krooni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
12. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku
13. peatüki
14. jao mingi sätte rikkumisele. I. Struki apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et prokurör T. Pern, süüdistatav I. Struk ja tema kaitsja vandeadvokaat L. Viil on
15. mail
16. a sõlminud kokkuleppe, milles on muuhulgas märgitud, et I. Struk mõistetakse süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi selles, et ta
17. aprilli
18. a öösel võttis sularahaautomaadist kannatanu V. V. arveldusarvelt neli korda välja sularaha kokku 6000 krooni ning tekitas talle vargusega kahju 8000 krooni. See summa koosneb varastatud esemete maksumusest 1500 krooni, arveldusarvelt võetud sularahast 6000 krooni ja dokumentide taastamisele kulunud 500 kroonist. Asitõendite osas on kokkuleppes märgitud, et I. Strokilt kinnipidamisel ära võetud sularaha 640 krooni, mis asub Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontol, kanda kannatanu V. V. pangakontole tsiviilhagi heastamiseks (IV kd tl 36-38).
19. septembril 2010.a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et I. Struk on kohtuistungil avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde (IV kd tl 44-45). Apelleeritud kohtuotsusega ongi I. Strukilt 8000 krooni kannatanu V. V. kasuks välja mõistetud. Ühtlasi otsustas kohus kanda I. Struki kinnipidamisel temalt ära võetud ja asitõendiks tunnistatud 640 krooni kannatanu V. V. pangaarvele tsiviilhagi heastamiseks. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav I. Struk on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
20. peatüki
21. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
22. septembri
23. a otsuses nr 3-1-1-79-
25. Kriminaalmenetluse seadustiku § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku
26. peatüki
27. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
28. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-
30. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 on kohus seisukohal, et süüdistatava I. Struki apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada. Meelika Aava kohtunik