Obsah (4)

§ 184§ 73§ 68§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2010. a Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-2144 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer, ra

§ 184

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marju Persidskaja Süüdistatav Kaitsja Martin Villems asukoht: hetkel viibib vahi all Tartu Vanglas elukoht: Tartu XXXXXX XX-X isikukood: 37102282734 karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, karistused kustunud Tõkend: vahistatud 18. septembril 2009. a, kahtlustatavana kinni peetud 17. septembril 2009. a. kokkuleppel vandeadvokaat Sirje Must RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada MARTIN VILLEMS

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 9 (üheksa) kuud vangistust ja 1 (ühe) aasta 7 (seitsme) kuu pikkune vangistus jätta täitmisele tingimisi pööramata tingimusel, et Martin Villems ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel arvestada osaliselt ärakantava vangistuse aja algust Martin Villemsi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates

1. septembrist
2. a. Tõkend – vahistamine – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Asitõendid:
3. Martin Villemsi kinnipidamisel leitud ja ära võetud krõpsupakk „Lays“, mis asub kriminaalasja juures – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist hävitada.
4. Ekspertiisiaktiga tagastatud 2 pitseeritud pakki, milles kilekotid, millised on lisatud ekspertiisiakti nr GE-1142-09/3823 juurde ja köidetud toimikusse (lk 18, 19) - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Martin Villemsilt menetluskulu järgmiselt:
   sundraha 10 875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni;
   riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 840.- (kaheksasada nelikümmend) krooni;
   ekspertiisitasu 16 840.- (kuusteist tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni;
   kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 120 (ükssada kakskümmend) krooni 80 senti; Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank nr 10220034800017 või AS Swedbank nr
5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu
6. juunil
7. a kell 14.
8. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Martin Villems’it süüdistatakse selles, et tema omandas 16.09.2009.a Tallinna linnas seni tuvastamata ajal ja isikult vähemalt 181,5 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille ta toimetas Tartusse ning mida hoidis enda juures„Lays“ krõpsupakis, kuni see 17.09.2009.tema kinnipidamisel Tartus politsei poolt leiti ning ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. • 2 Sellega Martin Villems pani toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise. II Kohtu poolt uuritud tõendid ja kohtu seisukoht süüdistuse osas

§ 184

lg 1 näeb ette kriminaalvastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Martin Villemsile heidetakse süüdistuses ette 181,5 grammi, so suure koguse narkootilise aine marihuaana omandamist ja hoidmist. Martin Villems tunnistab oma süüd. Martin Villems kinnitas kohtus, et temalt ära võetud 181,5 g kanepiõisikuid e marihuaanat sai ta vahetuskaubana Hispaanias oleva vana auto eest. Aine sai ta Tallinnas Kopli linnaosas. Kanepiõisikud omandas Martin Villems enda sõnul juba varem alustatud ravi jätkamiseks. Martin Villemsi ütluste kohaselt tarvitab ta kanepit seetõttu, et tal on probleemid jalgadega, jalgades tekivad krambid ja valud. Süüdistatava ütluste kohaselt on talle marihuaana ravimina välja kirjutatud juba

1. a kui ta elas USA-s California osariigis. Martin Villemsi sõnul on ta kanepit enda tarbeks tarvitanud 15 aastat, kusjuures tarvitas kuni kinnipidamiseni peaaegu igapäevaselt. Igapäevane kogus sõltus kanepi kvaliteedist ja tarvitamise viisist. Californias oli Martin Villemsil õigus San Francisco maakonnas omada 20 kanepitaime või 1 kg kanepit. Martin Villemsi sõnul arvestas ta
2. a septembris kanepit hankides, et sellest piisab talle kolmeks kuuks. Igapäevaseks tarvitatavaks koguseks nimetas Martin Villems 1-2 g kanepit päevas. Martin Villemsi ütluste kohaselt oli kanep pakendatud A4 formaadis või veidi väiksemas formaadis kilekotti, milles oli omakorda mitu kilepakki. Läbi pakendi oli süüdistatava sõnul aine näha, kusjuures selle kvaliteet oli keskmine või pigem kehvapoolne. Martin Villems kinnitas, et pani aine Lay’si pakki ja selle omakorda kilekotti. Peale aine omandamist sõitis ta Tallinnast Tartusse ja peeti kinni Tartus Puusepa tn polikliiniku juures. Kohtuistungil selgitas Martin Villems, et Tartu vangla meditsiinipersonaliga koostöös on ta leidnud oma haigusele alternatiivse ravimeetodi, mille tulemused on enam-vähem rahuldavad, mistõttu on ta seisukohal, et ta ei pea end enam kanepiga ravima. Martin Villems möönis, et ta teadis, et Eestis ei ole kanepi tarvitamine lubatud. Samas märkis süüdistatav, et teadmine, et Euroopa mitmes riigis on kanepi tarvitamine siiski mitmel otstarbel lubatud, viis ta eksiteele. Eestis arstide poole mittepöördumist põhjendas Martin Villems asjaoluga, et kuna tal puudus haigekassa kaart, siis ei olnud tal võimalust arstiabi saada. Martin Villems selgitas kohtus, et temalt ära võetud aine toimeaine sisaldus oli madal. Süüdistatavale teadaolevalt on see Eestis keskmiselt 12%. Eeltoodust tulenevalt on Martin Villems seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist oluliselt lahjema ainega kui tavaliselt. Martin Villems peeti kahtlustatavana kinni
3. septembril
4. a. Kinnipidamisel võeti temalt ära kilekott kirjega „Selver“, millest leiti ja võeti ära krõpsupakk „Lays“, milles oli krõpsude alla kilesse ja kilekottidesse pakendatud roheline taimne puru (lk 4-5). Ekspertiisiaktis nr GE-1142-09/3823 kajastuva eksperdiarvamuse p 1 kohaselt tuvastati kilekotilt (millel olid taimse puru jäägid, pakend 11MV) võetud proovis DNA analüüsil täielik segaprofiil. Segaproovis tuli ilmsiks peamine DNA profiil, milline on kokkulangev Martin Villemsi võrdlusproovist määratud DNA profiiliga (lk nr 12-19). Eksperdiarvamuse p-d 2,3 kinnitavad, et Martin Villemsilt ära võetud aine ümber olnud kilekottidelt võtud proovidel esinesid kas kõik või suurem osa Martin Villemsil esinevatest alleelidest. Nimetatud tõend kinnitab, et Martin Villemsil oli teadlik puutumus temalt ära võetud narkootilise ainega. 3 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sama seaduse § 31 lg 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad sotsiaalminister määrusega.
5. juunil 2005.a. jõustunud sotsiaalministri
6. mai
7. a määrusega nr 73 kehtestati „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi “Kord“). Korra § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained nimetatud määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete stereoisomeetrid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Korra lisas 1 paiknevasse I nimekirja on kanep ja selle töötlemisproduktid kantud järgmisel kujul:“ Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne).“ Kriminaalasjas viidi kohtueelsel uurimisel läbi narkootilise aine ekspertiis. Ekspertiisiaktis nr AN-974-09/3824 (lk 10) kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud rohekaspruuni värvusega taimeosad massiga kokku 181, 5 g kanepiõisikud (marihuaana), milles on tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 4,2 %. Seega saab eksperdiarvamusele tuginedes asuda seisukohale, et Martin Villemsilt ära võetud ainet, mis sisaldas enam kui 0,2 % THC-d saab Korra § 3 lg 1 mõttes pidada narkootiliseks aineks, mida ei ole lubatud Eesti Vabariigis käidelda (va seaduses loetletud erilistel eesmärkidel). Martin Villems esitas kohtule arstitõendi, mis on välja antud San Franciscos arst Ruben Ruisi poolt
8. a augustis. Tõendi kohaselt soovitab arst oma patsiendile kannabise kasutamist. Kohus on seisukohal, et Martin Villemsi poolt esitatud tõend ei anna talle õigust Eestis kanepit või selle töötlemisprodukte seaduslikult tarvitada. Kehtiv NPAS § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Kriminaalasjas nr 3-1-1-121-06 on Riigikohtu kriminaalkolleegium avaldanud, et aine koguse määratlemisel on tähtsus vaid NPAS § 31 lg 3 esimesel lausel. Selle kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seega tuleb kohtul esmalt võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis nr 108 ( lk 22-23 ) oleva eksperdiarvamuse kohaselt on kanepi (marihuaana) tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 0,5 – 1 g. Seega piisab kümnele inimesel narkojoobe tekitamiseks 5-10 g marihuaanast. Martin Villems kinnitas kohtus, et tema poolt igapäevaselt tarvitatav kogus on 1-2 g kanepit päevas ja tema poolt omandatud marihuaana kogusest oleks talle piisanud kolmeks kuuks. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas suure koguse tuvastamisel tuleb käesoleval juhul lähtuda nii eksperdiarvamusest kui ka Martin Villemsi ütlustest. Arvestades Martin Villemsilt ära võetud marihuaana kogust, tema ütlusi selle kohta, et kogusest 4 piisanuks talle igapäevaselt kolmeks kuuks ja eksperdiarvamust, selle kohta, et tavaline narkojoovet tekitav kogus on 0,5 – 1 g kanepit, siis lihtne aritmeetiline tehe näitab, et 181,5 grammist marihuaanast piisanuks narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. Seega on tõendamist leidnud, et Martin Villemsilt võeti ära suur kogus narkootilist ainet. Kohus on seisukohal, et Martin Villems tegutses otsese tahtlusega, sest ta teadis, et omandades Eesti Vabariigis narkootilist ainet marihuaanat, teostas ta süüteokoosseisule vastava asjaolu, vähemalt möönis ta seda. Kohus ei tuvastanud Martin Villemsi süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kriminaalasjas on kogutud ja eespool käsitletud tõenditega tõendamist leidnud, et Martin Villems omandas 16.09.
9. a Tallinna linnas seni tuvastamata ajal ja isikult vähemalt 181,5 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o narkootilist ainet koguses, mis on piisav kogus rohkem kui kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks, mida hoidis enda juures „Lays“ krõpsupakis ja mille vedas Tartu linna, seega on ta toime pannud

§ 184lg 1 sätestatud kuriteo.

II Kohtu seisukoht karistuse osas Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06 avaldanud järgmise seisukoha: „Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Viimatiöeldu tähendab eelkõige keeldu hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis.”

§ 184lg 1 järgi on kohtul õigus määrata karistuseks ühe kuni kümneaastane vangistus.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul Martin Villems omandas ja hoidis enda käes suurt kogust narkootilist ainet ja tegi seda sõltumata asjaolust, et ta teadis, et Eestis ei ole lubatud marihuaanat omandada. Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel saab väita, et marihuaanat omandas Martin Villems enda tarbeks, vastupidised tõendid asjas puuduvad. Seega tuleb käesoleval juhul asuda seisukohale, et eelkõige sai Martin Villems oma tegevusega kahjustada iseennast ja tema teo eesmärgiks ei olnud kahjustada teisi isikuid. Narkootikumidega seotud süütegude puhul on kaitstavaks õigushüveks rahvatervis ja karistusseadustiku sätete eesmärgiks on piirata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tsiviilkäivet. Kohus ei saa süü suuruse hindamisel küll arvesse võtta asjaolu, et Martin Villems on pikema aja jooksul kanepit tarvitanud (teatud riikides ka legaalselt), kuid kohus peab vajalikuks pikaajalist aine tarvitamist vaadelda kui isiku harjumust, mis võis olla teo toimepanemist motiveerivaks asjaoluks. Kohus, kuulates ristküsitluse käigus ära Martin Villemsi seisukohad kanepi tarvitamise legaliseerimise toetamiseks, leiab et kohtu poolt mõistetud karistusega ei saa muuta juba väljakujunenud isiku veendumusi, kuid on võimalik muuta isiku arusaama, et elades riigis, kus on kanepi tarvitamine keelatud, tuleb tal järgida selle riigi seadusi. Martin Villemsit on varem kriminaalkorras karistatud narkootikumidega seotud süütegude eest, kuid tema karistatus on kustunud. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab eespool viidatud lahendis, et karistuse mõistmisel kooskõlas

§ 56

lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga tuleb vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt 5 välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus et Martin Villemsi süüd hinnates väärib ta karistamist

§ 184

lg 1 sanktsiooni maksimaalmäärast pisut vähem kui ühe kolmandiku ulatuses, seega 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Järgmise sammuna peab kohus kaaluma, kas Martin Villemsi puhul saab kõne alla tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohus märkis juba eespool, et Martin Villemsi karistamise peamine eesmärk on mõjutada teda tulevikus elama Eestis õiguskuulekalt. Kohus on veendumusel, et Martin Villemsi puhul ei pruugi pikaajaline vangistus selle eesmärgi saavutamist toetada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmetes otsustes asunud seisukohale, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s. o mõnekuulise vangistusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-41-04 - RT III 2004, 17, 205 ja nr 3-1-1-21-05 RT III 2005, 13, 132 ). Käesoleval juhul on kohtu arvates just nn šokivangistus selliseks Martin Villemsi isikule ja tema poolt toimepandud teole vastav karistus, mille kaudu saaks riik ehk kõige enam anda oma karistusõigusliku hinnangu teole ja saavutada karistuse eesmärgi. Juhul kui Martin Villems ei austa Eesti Vabariigi seadusi, siis tuleb tal kanda kogu karistus. Kohus on veendumusel, et Martin Villems ei ole isik, kes vajaks kriminaalhooldust. Seetõttu peab kohus tema puhul vajalikuks kohaldada

§ 73sätestatud karistusest tingimisi vabastamise sätteid.

Kohtu arvates peab Martin Villems koheselt ära kandma nn šokivangistsuena 9 kuud vangistust ja ülejäänud karistuse kandmisest tuleks Martin Villems tingimisi vabastada. Katseaja osas peab kohus põhjendatuks kohaldada 4 aasta pikkust katseaega, mis peaks olema piisav selleks, et veenduda, kas Martin Villems on suuteline elama Eestis narkootillise aine käitlemist reguleerivaid seadusi järgides või mitte. III Kohtu seiskoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa I astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära, s.o. 10 875.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigi poolt määratud kaitsjatele kohtueelsel uurimisel väljamakstud tasu, KrMS § 175 lg1 p 3 alusel ekspertiisitasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu. Rutt Teeveer kohtunik Silvi Haller rahvakohtunik Marvi Kibe rahvakohtunik 6