Obsah (14)

§ 306§ 309§ 311§ 313§ 143§ 175§ 179§ 423§ 417§ 126§ 317§ 318§ 319§ 315

Kriminaalasi nr 1-10-1282 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg 17.mai 2010.a Tartu ja koht Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-1282 kohtueelses menetlus

§ 306

,

§ 309

lg 3,

§ 311

,

§ 313alusel: 2 Süüdi tunnistada Nikolai Lilitškin Kar

S § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi ning karistuseks mõista 7 (seitse) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Nikolai Lilitškin KarS § 418 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Nikolai Lilitškinile liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 9 aastat vangistust Nikolai Lilitškinile 14.02.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 (nelja) kuu 16 (kuusteist) päeva vangistuse (I,86 – karistusregistri teatis) võrra ja liitkaristuseks Nikolai Lilitškinile mõista 9 (üheksa) aastat 4 (neli) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Nikolai Lilitškini eelvangistuses alates 12.08.2009.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 9 aasta 4 kuu 16 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 12.08.2009.a. Nikolai Lilitškini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. LISAPIIRANGUD Nikolai Lilitškini suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 12.08.2009.a määrusega (I,109-110) vangistusseaduse § 102 alusel ja

§ 143-1 alusel kohaldatud lisapiirangud kaotavad kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest.

MENETLUSKULUD Välja mõista Nikolai Lilitškinilt riigituludesse menetluskuludena: - 7550.- krooni ekspertiisikulu (I,25,29;

§ 175

lg 1 p 3), - 3360.- krooni määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (I,102-103,131,135;

§ 175

lg 1 p 4); - 8640.- krooni määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (

§ 175

lg 1 p 4); - 120.- krooni kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu (I,141;

§ 175

lg 1 p 5); - 10 875.- krooni sundraha (

§ 175

lg 1 p 9,

§ 179lg 1 p 1).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Nikolai Lilitškin, 1-10-1282, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Nikolai Lilitškin, 1-10-1282, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (

§ 423

,

§ 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Süüdistatava kaitsja taotlus, välja mõista kaitsjatasu 27,83 pooltunni ulatuses, rahuldada 28 pooltunni ulatuses. 2 3 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 8640.- krooni advokaat Valli Murde süüdistatav Nikolai Lilitškini kaitsjana 28 pooltunni ulatuses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest [2x(800 + 2800)=7200 + 20%= 7200+1440=8640]. ASITÕENDID Asitõendid – salvestised (I,14,53 - asuvad ümbrikes), lasujälgedega lauaosa (I,13,15-18) ja haavel (I,13) jätta kohtuotsuse jõustumisest

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Nikolai Lilitškinile kuuluvad ja kriminaalasja juures asitõenditena olevad esemed – nokamüts, seljakott, 2-liitrine pudel, mobiiltelefon Nokia 6125, jope, ehitusnuga, pass ning vabastamisõiendid, taskulamp, kaks 0,5- liitrist pudelit, rahakott koos selles olevate esemetega, kollane kilekott, valge kilekott - mis asuvad kohtus,

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisest vangistuses viibivale Nikolai Lilitškinile tema isiklike asjade hulka vanglas arvamise teel. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole.

§ 317

lg 1 ja § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – A.R. ’le (kontaktaadress töökoha aadress: XXX , Tartu). Kohtuotsuse koopia edastada vangistusasutusele (teadmiseks Nikolai Lilitškini suhtes), Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas), prokurörile ja kaitsjale ning allkirja vastu süüdistatavale. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

§ 319

lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 01.juunil 2010.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata.

3 4 ASJAOLUD 01.02.2010.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist kohtusse üldmenetluses menetlemiseks kriminaalasi - süüdistusakt koos lisadega Nikolai Lilitškini süüdistuses KarS § 418 lg 1 ning KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi. Kriminaalasja numbriks sai 1-10-

1. Eelistung toimus 09.02.2010.a. Nikolai Lilitškin anti kohtu alla 09.02.2010.a määrusega süüdistuses KarS § 418 lg 1 ning KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi ning tema suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata 12.08.2009.a vahistamismääruses märgitud põhjendustel. Kohtu alla andmise määruses kajastatu kohaselt määras kohus kriminaalasja menetleda 10.,11.,14., ja 17.mail 2010.a, algusega kõigil päevadel kell 10:
2. Kohtuistungiks määratud päevadest ei saanud kohus kriminaalasja menetleda 11.mail 2010.a rahvakohtunik Marek Ranne haigestumise tõttu (perearst Eike Elmeti väljastatud arstitõend Marek Ranne haigestumise kohta on lisatud kriminaalasja toimikusse). Kohtulikul uurimisel prokurör süüdistusaktis kajastatud süüdistust ei muutnud. 10.,
3. ja 17.mail 2010.a menetles kohus kriminaalasja süüdistusaktis kajastatud järgmises süüdistuses: Nikolai Lilitškin’i süüdistatakse selles, et tema, 07.08.2009.a. kella 23:59 paiku Tartu linnas, Pikk tn 48 asuva elumaja hoovis asetseva kuuri kõrvale ehitatud väliduširuumi eraldusriide vahelt tulistas tahtliku tapmise eesmärgil jahipüssist kaks lasku tööülesandeid täitva Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel A.R. `i suunas. Lasud ei tabanud, sest A.R. märkas õigeaegselt temale suunatud relva ning jõudis laengute eest kõrvale põigata. Sellega pani Nikolai Lilitškin toime KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tapmise katse. Nikolai Lilitškin’i süüdistatakse selles, et tema, omandas tuvastamata ajal ja kohast ebaseaduslikult, s.o. ilma vastavat luba omamata, kaheraudse, siledaraudse cal 12 jahipüssi ning vähemalt 10 cal 12 jahipüssipadrunit, mida hoidis kuni 08.08.2009.a. enda valduses, kandis 07-08.08.2009.a. endaga kaasas ning kasutas 07.08.2009.a. politseiametniku suunas tulistamiseks. Eeltoodud tegevusega rikkus Nikolai Lilitškin Relvaseaduse § 32, mille kohaselt on tulirelva ja laskemoona soetamiseks vajalik relvasoetamisluba; § 34, mille kohaselt relva ja selle laskemoona käitlemiseks annab õiguse füüsilise isiku relvaluba; § 45, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba ning § 50, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. Sellega pani Nikolai Lilitškin toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Kohtulikul uurimisel Nikolai Lilitškin ennast süüdi ei tunnistanud ja jäi seisukohale, et süüdistus on tervikuna tema suhtes alusetu, tema süüdistuses kirjeldatud viisil käitunud ei ole; keegi teine isik oli see, kes Pikk 48, Tartus asuval kinnistul viibis. Nikolai Lilitškini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt viibis kinnistul Pikk 48, Tartu Marguse-nimeline isik, kes pakkus talle müüa relva ja narkootikume ja Marguse omad olid ka väliduširuumist leitud padrunid. Nikolai Lilitškini ütluste kohaselt ei tea ta öelda Marguse täpset nime. Nikolai Lilitškini avaldatu kohaselt lahkus ta 07.08.2009.a õhtul Pikk 48, Tartus asuvalt kinnistult kella 4 5 23:30 – 23:40 paiku, täpset aega ei tea öelda, kuna kella ei vaadanud; peale poja helistamist lülitas telefoni välja ja lahkus siis. Nikolai Lilitškini ütluste kohaselt jäi tema lahkudes Marguse-nimeline isik Pikk 48 hoovi. Nikolai Lilitškini ütluste kohaselt läks ta Pikk 48, Tartu kinnistult Pikal tänaval asuva kohvik Virtuaal juurde ja sealt edasi läks Fortuuna tänavale ja seal kuulis laske. Peale prokuröri avakõnet avaldas Nikolai Lilitškin, et seisis Pikk 48 kinnistust umbes 70-100 meetri kaugusel asuva kohvik Virtuaali juures nurga peal, kui nägi, et politsei saabus Pikk 48 juurde. Kohtulikul uurimisel ütlusi andes avaldas Nikolai Lilitškin, et Pikalt tänavalt Fortuuna tänavale minnes nägi, et tulid politsei ja kiirabi. Nikolai Lilitškini ütluste kohaselt olid tal endal 07.08.2009.a ja ööl vastu 08.08.2009.a seljas sinine spordiriietus, Margusenimelisel isikul olid mustad dressid seljas, Margusel oli ka jope. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et Nikolai Lilitškinile esitatud süüdistus on tõendatud. Nikolai Lilitškini käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud Nikolai Lilitškin temale esitatud süüdistustes süüdi tunnistada. Süüdistatav Nikolai Lilitškini enda süüd täielikult eitavad ütlused on veenvalt ja usaldusväärselt ümber lükatud kriminaalasjas kogutud ülejäänud tõenditega kogumis – kohtulikul uurimisel kannatanu A.R. i antud ütlustega, kohtulikul uurimisel tunnistajate M.P. , N.L. , I.K. ja S.B. antud ütlustega, kannatanule A.R. ile isikute äratundmiseks esitamise protokolliga (I,37-40), sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I,14), sündmuskohalt leitud asitõendite vaatlusprotokolliga (I,15-18), eksperdiarvamusega (I,26-28), N.L. Lõuna Politseiprefektuuri juhtimiskeskuse lühinumbrile 110 07.08.2009.a ja 08.08.2009 tehtud kõne-salvestistega ja nende vaatlusprotokolliga (I,47-53), jälitusprotokolliga (I,64-82), Kõrkja talu läbiotsimisprotokolliga (I,112-125), 12.08.2009.a Nikolai Lilitškini kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (I,94-95), 21.04.2009.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega Nikolai Lilitškini vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohta (I, 88-91), karistusregistri teatisel kajastatud andmetega Nikolai Lilitškini 21.04.2009.a vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemise kohta (I,84-87), 20.07.2009.a Harju Maakohtu määrusega Nikolai Lilitškini tagaotsitavaks kuulutamise ja tabamisel vahistamise kohta (I, 92-93), 26.08.2009.a Harju Maakohtu määrusega erakorralise ettekande rahuldamata jätmise kohta (prokurör esitas kohtulikul uurimisel), Lõuna Prefektuuri õiendiga relvaregistri andmete kohta (I,143). 21.04.2009.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega (I, 88-91) ja karistusregistri teatisel Nikolai Lilitškini kohta kajastatud andmetega (I,84-87) on tõendatud, et Nikolai Lilitškin vabanes 21.04.2009.a vangistusest tingimisi ennetähtaegselt talle 14.02.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3 aasta 3 kuu vangistuse kandmiselt (vangistuse kandmise alguseks oli 08.06.2006.a). Karistusregistri teatisel kajastatu kohaselt on Nikolai Lilitškini ärakandmata karistuse osa suurus 21.04.2009.a seisuga 4 kuud ja 16 päeva. Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2009.a määruses on Nikolai Lilitškini kandmata karistuse osa suuruseks märgitud 4 kuud 17 päeva. Kuna karistusregistri teatisel ja 21.04.2009.a Tartu Ringkonnakohtu määruses on erinevad andmed Nikolai Lilitškini kandmata karistusaja suuruse osas, siis kohus arvestas andmete kontrollimiseks kandmata karistusaja uuesti üle ja sai tulemuseks 5 6 4 kuud 16 päeva vangistust (ajavahemikus 08.06.2006 – 21.04.2009.a sai 3-st aastast 3 kuust vangistusest kantud 2 aastat 10 kuud 14 päeva; lahutades 3 aastast 3–st kuust vangistusest ehk 2 aastast 14 kuust 30 päevast vangistusest kantud karistuse osa suuruse, s.o 2 aastat 10 kuud 14 päeva, on tulemuseks kandmata karistuse osa suurus, s.o 4 kuud 16 päeva vangistust; kantud karistuse osa suuruseks 2 aastat 10 kuud 14 päeva sai kohus järgmiselt: ajavahemikus 08.06.2006 -07.06.2008 sai kantud 2 aastat vangistust, ajavahemikus 08.06.2008 - 07.04.2009 sai kantud 10 kuud vangistust, ajavahemikus 08.04.2009 – 21.04.2009 sai kantud 14 päeva vangistust). 20.07.2009.a Harju Maakohtu määrusega (I,92-93) kohtuasjas nr 1-08-16607 kuulutati vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud Nikolai Lilitškin erakorralise ettekande menetlemiseks tagaotsitavaks ja määrati ta tabamisel vahistada. 20.07.2009.a Harju Maakohtu määruses märgitu kohaselt oli Nikolai Lilitškini viimane teadaolev elukoht Ehitajate tee 39-50, Tallinn (I,92-93). 26.08.2009.a Harju Maakohtu määrusega kohtuasjas nr 1-08-16607 jäeti erakorraline ettekanne Nikolai Lilitškini suhtes kandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks rahuldamata. 26.08.2009.a Harju Maakohtu määruses kajastatu kohaselt võttis Nikolai Lilitškin 2009.a maikuus Tartus viibides ühendust Tartu kriminaalhooldusosakonnaga ja kriminaalhooldusametnik teostas ajavahemikul 28.05.-03.06.2009.a Nikolai Lilitškini uue elukoha, asukohaga Pikk 48, Tartu, kontrolli. Süüdistuses märgitud ajal, s.o 07.08.2009.a, oli Nikolai Lilitškin tagaotsitav Harju Maakohtu menetluses olevas erakorralise ettekande menetlemise kohtuasjas nr 1-0816607 ja see on tõendatud kohtuasjas nr 1-08-16607 tehtud 20.07.2009.a Harju Maakohtu määrusega (I,92-93). Asjaolust, et Nikolai Lilitškin oli 07.08.2009.a tagaotsitav, olid kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt teadlikud nii N.L. , kui ka A.R. , M.P. , I.K. ja ka Nikolai Lilitškin ise. • Tunnistaja N.L. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt sai ta augustis 2009.a advokaadi käest teada, et Nikolai Lilitškin on tagaotsitav ja Nikolai Lilitškin peab elama Tallinnas, Tartus ta olla ei tohi. N.L. ütluste kohaselt oli kohus määranud Nikolai Lilitškinile ka lähenemiskeelu ja Nikolai Lilitškin ei tohtinud talle läheneda. N.L. ütluste kohaselt käis ta Tartus, Kalevi 1 asuvas kriminaalhooldusosakonnas ja sealt öeldi, et Nikolai Lilitškin on tagaotsitav. N.L. ütluste kohaselt teadis ta 07.08.2009.a, et Nikolai Lilitškin on tagaotsitav ja ta andis 07.08.2009.a politseisse mitmel korral helistades samuti teada, et Pikk 48, Tartus viibiv Nikolai Lilitškin on tagaotsitav. N.L. ütluste kohaselt kuulis Nikolai Lilitškin tema tehtud kõnesid politseile aadressile Pikk 48, Tartu politsei väljakutsumise kohta. N.L. ütluste kohaselt ütles Nikolai Lilitškin talle politseisse helistamise kohta, et sa jääd ise lolliks, kuna selleks ajaks kui politsei kohale jõuab, on ta juba jõudnud sealt lahkuda, misjärel peale esimest politseisse tehtud kõnet Nikolai Lilitškin võttiski jalgratta ja sõitis Pikk 48 maja juurest ära. N.L. ütluste kohaselt politseisse helistamiste tõttu lahkus Nikolai Lilitškin kahel korral Pikk 48 maja juurest ja kui Nikolai Lilitškin Pikk 48, Tartu maja juurde kolmandat korda tagasi tuli, oli Nikolai Lilitškinil püssikaba parema kaenla all näha; nägi Nikolai Lilitškini Pikk 48, Tartu asuvasse majja teisele korrusele trepist püssiga minemas, Nikolai Lilitškin tegi midagi teisel korrusel ja läks alla, siis kuulis laske, laske oli kaks. Tunnistaja N.L. ütluste kohaselt reageeris politsei igale tema helistamisele, 6 7 aga politsei alati Pikk 48 maja juurde ei tulnud - siis politsei otsis Nikolai Lilitškini tänavalt, kui Nikolai Lilitškin oli jõudnud enne politsei saabumist maja juurest lahkuda. Kohtulikul uurimisel kinnitas N.L. pärast Lõuna Politseiprefektuuri juhtimiskeskuse lühinumbrile 110 07.08.2009.a ja 08.08.2009 tehtud kõnesalvestiste (I,47-53) kuulamist, et need on tema tehtud telefonikõned. • Tunnistaja N.L. ütlustega on kooskõlas ka N.L. Lõuna Politseiprefektuuri juhtimiskeskuse lühinumbrile 110 07.08.2009.a ja 08.08.2009 tehtud kõnesalvestistelt kuulda olev (I,47-53; salvestised - I,53; salvestiste vaatlusprotokoll I,47-52). N.L. tegi 07.08.2009.a politsei lühinumbrile 110 kõned algusaegadega kell 20:14 (kõne pikkus 1 minut 26 sekundit), kell 22:43 (kõne pikkus 1 minut 07 sekundit), kell 22:47 (kõne pikkus 1 minut 11 sekundit), kell 23:52 (kõne pikkus 26 sekundit) ja 08.augustil 2009.a tegi N.L. kõne politsei lühinumbrile 110 algusajaga kell 00:
4. Politsei lühinumbril 110 07.08.2009.a tehtud kõnedes algusaegadega kell 20:14, kell 22:43, kell 23:52 teavitas N.L. politseid muuhulgas ka sellest, et aadressil Pikk 48, Tartu viibiv Nikolai Lilitškin on tagaotsitav. Kohus, kuulanud kohtulikul uurimisel N.L. politsei lühinumbril 110 tehtud kõnede salvestusi, veendus, et kohtulikul uurimisel ütlusi andnud N.L. hääl on selgelt ja kahtlusteta kõnesalvestistelt äratuntav. • Kannatanu A.R. i kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt täitis ta vanemkonstaablina enda töökohustusi reedel, 07.08.2009.a, kui paar minutit enne südaööd, olles Annelinnas, tuli juhtimiskeskusest väljakutse, kontrollida Pikk 48, kuna arvata võib, et seal võib viibida Lilitškin, kelle kohta oli teada, et teda otsitakse taga. • Tunnistaja M.P. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt täitis ta abipolitseinikuna enda kohustusi patrullis koos A.R. iga 2009.a augustikuus, kui said väljakutse, et tagaotsitav Lilitškin asub Pika tn aadressil; said raadio teel väljakutse ja läksid kohapeale tagaotsitav Nikolai Lilitškini kinni pidama. • Tunnistaja I.K. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt nägi ta Nikolai Lilitškini vabaduses viimati 2009.a suvel, juulikuus vist, juhuslikult, kui oli rannas Anne kanali ääres ja Nikolai Lilitškin sõitis sealt jalgrattaga mööda; siis Nikolai Lilitškin ütles, et ta on tagaotsitav. • Ka süüdistatav Nikolai Lilitškini enda kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt oli ta 07.08.2009.a teadlik sellest, et ta on tagaotsitav. Süüdistatav Nikolai Lilitškini ütluste kohaselt oli ta N.L. politseile tehtud kõnedest teadlik sellest, et kohe-kohe saabub Pikk 48, Tartu kinnistule politsei. Süüdistatav Nikolai Lilitškini ütluste kohaselt sai ta enda tagaotsitavaks olemisest teada oma sõbranna G. Tallinnast helistamisest, kui politsei oli seal käinud. Süüdistatav Nikolai Lilitškin kinnitas kohtulikul uurimisel antud ütlustes, et N.L. helistas 07.08.2009.a õhtul politseisse ja N.L. teatas siis politseile Nikolai Lilitškini tagaotsitavaks olemisest, et politsei Nikolai Lilitškini ära viiks. Süüdistatav Nikolai Lilitškini kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt kuulis ta läbi ukse N.L. politseisse helistamisest. 20.07.2009.a Harju Maakohtu määrusega (I,92-93), tunnistaja N.L. kohtulikul uurimisel antud ütlustega, N.L. Lõuna Politseiprefektuuri juhtimiskeskuse lühinumbrile 110 07.08.2009.a ja 08.08.2009 tehtud kõne-salvestistega (I,47-53), 7 8 kannatanu A.R. i kohtulikul uurimisel antud ütlustega, tunnistajate M.P. ja I.K. kohtulikul uurimisel antud ütlustega ning ka süüdistatav Nikolai Lilitškini enda ütlustega on tõendatud, et 07.08.2009.a õhtul ja ööl vastu 08.08.2009.a oli Nikolai Lilitškin täiesti teadlik ja igakülgselt informeeritud sellest, et ta on tagaotsitav, ja et Pikk 48, Tartu saabub politsei teda tagaotsitavana kinni pidama. Kannatanu A.R. i ja tunnistaja M.P. ütlustega on tõendatud, et nad saabusid patrulliteenistuses oma ametikohustusi täites 07.08.2009.a öösel kella 24 paiku väljakutse peale Annelinnast Pikk 48, Tartu maja juurde politseivärvides Suzukiga, vilkureid ei kasutanud; A.R. täitis oma töökohustusi vanemkonstaablina ja M.P. oli abipolitseinik; A.R. oli politseivormis ja selle peal oli helkurvest, A.R. oli vormi all kuulivest ja kaasas oli tal ka ametirelv ning taskulamp; A.R. kasutas taskulampi Pikk 48, Tartu hoovi sisenedes ja seal liikudes; abipolitseinik M.P. l oli seljas kaitseliidu vorm, kuulivest ja helkurvest ning tal olid kaasas käerauad, kumminui ja gaas; abipolitseinik M.P. l tulirelva ja taskulampi kaasas ei olnud. Tunnistaja M.P. ütluste kohaselt said nad väljakutse kesköö paiku ja kohale jõudsid paari minutiga. Kohtulikul uurimisel ütlusi andes kinnitas M.P. , et nädal pärast sündmust antud ütlustes (I,41-42) on kõik õigesti kirjas selle kohta, et 07.08.2009.a said väljakutse kella 23:55 paiku, kohale jõudsid kella 23:58 paiku (I,42). Nikolai Lilitškin, olles teadlik, et ta on tagaotsitav, ja et N.L. oli 07.08.2009.a õhtul kutsunud politseid teda Pikk 48, Tartu aadressile kinni pidama, pidi eeldama ja arvestama sellega, et 07.08.2009.a öösel kella 24 paiku Pikk 48, Tartus asuva kinnistu juurde autoga saabunud isikud on ülimalt suure tõenäosusega teda kui tagaotsitavat kinni pidama saabunud politseiametnikud. Kannatanu A.R. i ning tunnistajate M.P. ja N.L. ütlustega kogumis on tõendatud, et 07.08.2009.a südaööl, kella 24:00 paiku kuulsid nad Pikk 48, Tartu kinnistult kahte lasku. Asjaolu, et laske oli rohkem kui üks, kinnitas ka süüdistatav Nikolai Lilitškin enda ütlustes. Süüdistatav Nikolai Lilitškini ütluste kohaselt kuulis ta laske (kuigi väitis ennast sellel ajal enam mitte olevat Pikk 48, Tartu kinnistul). Kannatanu A.R. i ütluste kohaselt tulistas 07.08.2009.a südaööl, kella 24:00 paiku, Pikk 48, Tartu kinnistu hoovis asuvast väliduširuumist tema suunas kaheraudsest jahipüssist Nikolai Lilitškin, pauke oli kaks; Nikolai Lilitškin kükitas väliduširuumi nurgas ja sihtis teda käes hoitavast kaheraudsest jahipüssist esimese korraga pähe, käis pauk, mis ei tabanud, ja teise korraga sihtis kehasse, käis pauk, mis ei tabanud. A.R. i ütluste kohaselt oli tema ja Nikolai Lilitškini vaheliseks vahemaaks jahipüssist tulistamise ajal umbes 2 meetrit; kaheraudset jahipüssi käes hoidva Nikolai Lilitškini nägu nägi endal käes olevast töötaskulambist valgust näidates; N.Lilitškinil oli seljas sinine T-särk. Kannatanu A.R. i ütluste kohaselt on ta tegelenud poksiga ja enesekaitsega ning tal õnnestus laskude eest ära põigata – esimesel korral võttis pea eest ära ja teisel korral tegi poolpöörde. Kannatanu A.R. i hinnangul oli see vedamine, et tal õnnestus laskude eest ära põigata. A.R. i ütluste kohaselt varjus ta seejärel eemale pimedusse, nurga taha, hõikas abipolitseink M.P. le, et ta auto juurde läheks, seejärel laadis enda teenistusrelva ja kutsus raadiojaamaga abi. A.R. ütluste kohaselt ei näinud ta, mida Nikolai Lilitškin edasi tegi ja politseil Nikolai Lilitškini samal ööl ka otsimise tulemusena enam tabada ei õnnestunud. Kannatanu A.R. i kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt tundis ta ka kohtueelsel uurimisel äratundmiseks esitamisel enda tulistajana ära Nikolai Lilitškini. 8 9 08.09.2009.a äratundmiseks esitamise protokollis (I,37-40) kajastatu kohaselt esitati kannatanu A.R. ile äratundmiseks Nikolai Lilitškin koos kahe Lilitškinile sarnase isikuga – A.B. ja E.R.; Nikolai Lilitškin valis endale teiste isikute hulgas koha nr 2, ehk siis koha kahe teise isiku vahel; A.R. tundis kolmest isikust ära isiku nr 2, s.o Nikolai Lilitškini kui isiku, kes 07.08.2009.a kella 23:59 ajal Tartus, Pikk 48 hoovis sihtis ja tulistas teda kaheraudsest jahipüssist (I,37-40). Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I,1-13) ja kannatanu A.R. i ütlustega on tõendatud, et väliduširuumi sisenemisava ees rippus dušikardinataoline eraldusriie. Sündmuskoha vaatluse tegemise ajal oli see eraldusriie paremale poole (s.o duširuumi sisse vaadates paremat kätt) kokku lükatud Lõuna Prefektuuri relvaregistri andmetel ei ole Nikolai Lilitškin alates aastast 2004 kuni käesoleva ajani omanud relvaluba ja relva soetamisluba (I,143). Samas on kannatanu A.R. ning tunnistajate N.L. ja I.K. ütlustega ning äratundmiseks esitamise protokolliga (I,37-40), sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I,1-13), asitõendite vaatlusprotokolliga (I,15-18) ja eksperdiarvamusega (I,26-28) kogumis tõendatud, et Nikolai Lilitškin omas 12-kaliibrilist kaheraudset sileraudset töökorras jahipüssi. • Tunnistaja I.K. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt tutvus ta Nikolai Lilitškiniga
5. või 2006.aastal juhuslikel asjaoludel, surnuaias, hakkasid teineteisel külas käima ja kui Nikolai Lilitškin oli vanglas, siis käis tal vanglas külas; suhtles N.Lilitškiniga kas aasta või kaks. Tunnistaja I.K. ütluste kohaselt ei olnud tal mingil ajal veel oma pesumasinat ja siis Nikolai Lilitškin pakkus, et peseme tema pool ja siis Pikk 48 majas all korrusel, kus oli pesumasin, nägigi seal jahipüssi ja musta pesu peal lahtiselt 6 padrunit. I.K. ütluste kohaselt võttis ta siis selle relva kätte ja hoidis seda käes, mispeale Nikolai Lilitškin ütles, et see on jahipüss ja ta on sellega jahil käinud ning temaga koos võib sellega jahile minna. I.K. ütluste kohaselt see jahiplaan teoks ei saanud. I.K. ütluste kohaselt oskab ta vahet teha mängurelval ja pärisrelval, kuna on nooremas eas jahil käinud ja relvade vastu huvi tundnud ning VTK norme täitnud; oli siis päris hea laskja. • Tunnistaja N.L. ütluste kohaselt oli Nikolai Lilitškinil, kui Nikolai Lilitškin 07.08.2009.a õhtul kolmas kord Pikk 48, Tartu tagasi tuli, kaasas parema kaenla all püss, püssikaba oli Nikolai Lilitškinil kaenla all näha, Nikolai Lilitškin sisenes majja ja läks trepist kolmandale korrusele, tegi seal midagi ja läks alla. N.L. ütluste kohaselt kuulis ta siis laske, teine lask oli ka. Tunnistaja N.L. ütluste kohaselt oli Nikolai Lilitškinil seljas helesinine spordisärk. • Kannatanu A.R. ütluste kohaselt sihtis ja tulistas Nikolai Lilitškin teda 07.08.2009.a südaööl, kella 24:00 paiku, kaheraudsest jahipüssist pähe ja seejärel keha piirkonda. • 08.09.2009.a äratundmiseks esitamisel tundis kannatanu A.R. Nikolai Lilitškinis ära isiku, kes 07.08.2009.a kella 23:59 ajal Tartus, Pikk 48 hoovis sihtis ja tulistas teda kaheraudsest jahipüssist (I,37-40). • Sündmuskoha vaatlusprotokollis (I,1-13) ja asitõendite vaatlusprotokollis (I,15-18) kajastatu kohaselt leiti 08.08.2009.a Pikk 48, Tartus asuval kinnistul sündmuskoha vaatlust tehes õues asuva väliduši põrandalt sinist värvi 9 10 • matkakotist valget värvi kilekotist padrunid, kokku 8 padrunit; sündmuskohalt võeti maja seinast muuhulgas kaasa lasujälgedega lauajupp ja selle tagant lasujälgedega saepuru plaadi seest, ühe lasujälje seest, võeti kaasa haavel, läbimõõduga 8,4 mm. Eksperdiarvamuse (I,26-28) kohaselt esitati ekspertiisiks 8 jahipüssipadrunit, kaliiber 12 ja need kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ning olid laskekõlbulikud (I,27); ekspertiisiks esitatud 7 padrunit on valmistatud tööstuslikult ja üks padrun on tõenäoliselt käsitöönduslikult laetud (I,27); ekspertiisiks esitatud padrunid on ette nähtud laskmiseks 12 kaliibrilistest sileraudsetest jahipüssidest (IŽ, MTs, TOZ, Franchi, Sauer, Merkel, Winchester, Remington jpt); ekspertiisiks esitatud kartetšiga (eksperdile esitati 1 sündmuskohalt kaasa võetud haavel) sarnaste kartetšidega nr 00 oli laetud üks ekspertiisiks esitatud padrun (I,27). Ekspertiisiakti uurimuslikus osas kajastatu kohaselt – tuvastamaks, kas ekspertiisiks esitatud padrunid on laskekõlbulikud, tehti eksperimentaallaskmine padrunitele vastavast kollektsioonirelvast, lasud 8 padruniga toimusid tõrgeteta, mistõttu võib teha üldistava järelduse, et ekspertiisiks esitatud padrunid olid laskekõlbulikud (I,26). Ekspertiisiakti uurimuslikus osas kajastatu kohaselt – esitati ekspertiisiks üks deformeerunud kartetš; kartetš on valmistatud halli värvi pehmest metallist, ümmarguse kujuga ja läbimõõduga 8,5 mm; esitatud kartetš on ette nähtud kasutamiseks sileraudsete jahipüssipadrunite pihtamislaengutes; kuju ja mõõtmete järgi otsustades on esitatud jahipüssipadruni kartetš nr 00, läbimõõduga 8,4 mm; esitatud kartetš on padrunikomponent, mis ei moodusta tulirelva laskemoona; kuju ja mõõtmete poolest sarnaste kartetšidega oli laetud üks ekspertiisiks esitatud padrun markeeringuga „12 ESTATE GA CARTRIDGE“ (I,26-28). Ekspertiisiaktiga tagastati menetlejale 1 kartetš ja lauajupp; 8 padrunit hävisid ekspertiisi tegemise käigus (I,27). Nii kannatanu A.R. kui ka tunnistaja N.L. ütluste kohaselt ning ka kõnesalvestistelt (I,47-53) kuulda oleva N.L. politseile avaldatu kohaselt oli Nikolai Lilitškinil 07.08.2009.a ööl vastu 08.08.2009.a seljas sinine spordi-ehk T-särk. A.R. i ütluste kohaselt ei näinud ta, millised püksid olid Nikolai Lilitškinil jalas, kuna nägi Nikolai Lilitškini väliduširuumis ainult kükitamas jahipüss käes. Kõnesalvestisel kuulda oleva ning A.R. i ja N.L. ütlustega on kooskõlas ka süüdistatav Nikolai Lilitškini enda ütlused selle kohta, et tal oli seljas sinine spordiriietus. Kohtu jaoks ei ole usutavad ja veenvad süüdistatav Nikolai Lilitškini ütlused selle kohta, et tema 07.08.2009.a õhtul ja ööl vastu 08.08.2009.a, südaöö paiku, ei viibinud Tartus, Pikk 48 kinnistul ja jahipüssist ei tulistanud ning Pikk 48 kinnistul võis olla keegi teine isik – Marguse-nimeline isik, kes oli 07.08.2009.a õhtul tulnud Pikk 48 kinnistule ja pakkus seal müüa relva ja narkootikume, ja et Marguse omad olid ka väliduširuumist leitud padrunid. Kõnesalvestiste (I,47-53) ja N.L. ütlustega on tõendatud, et 07.08.2009.a õhtul ja ööl vastu 08.08.2009.a viibis peale N.L. Pikk 48, Tartus asuval kinnistul veel ainult Nikolai Lilitškin ja Nikolai Lilitškin oligi see isik, kelle käitumise pärast N.L. politseisse helistas. Kõnesalvestistelt ja N.L. ütlustest ei nähtu kuskilt, et kinnistul oleks viibinud peale Nikolai Lilitškini veel ka kolmandaid isikuid, sealhulgas Marguse-nimelist isikut. N.L. ütluste kohaselt ei oleks saanud talle jääda 10 11 märkamatuks, kui hoovis oleks olnud peale Nikolai Lilitškini kolmandaid isikuid – ta oleks kuulnud ja näinud, kui need isikud oleksid läinud tema aknast mööda, õhtul on hästi kuulda. Kõnesalvestistelt ja N.L. ütlustest nähtuvalt andis ta politseiga telefoni teel suheldes politseile ka informatsiooni tagaotsitav Nikolai Lilitškini käitumise kohta, Nikolai Lilitškini liikumise kohta Pikk 48 kinnistul ja tema kinnistult lahkumiste ja kinnistule uuesti saabumise kohta – mitte kuskilt ei nähtu, et Nikolai Lilitškin oleks kellegagi koos 07.08.2009.a õhtul liikunud või kellegi kolmandaga või Marguse-nimelise isikuga Pikk 48 kinnistul suhelnud, või et keegi kolmas isik oleks jäänud Nikolai Lilitškinist kinnistule maha, kui Nikolai Lilitškin politsei eest varjumiseks otsustas järjekordselt kinnistult lahkuda. Kohtule ei ole usutav ja veenev, et politseile üksikasjalikult Nikolai Lilitškini käitumist ja liikumist kirjeldanud N.L. le oleks saanud jääda märkamatuks kinnistul Nikolai Lilitškiniga suhelnud isik, keda Nikolai Lilitškin on nimetatud Marguseks ja kes Nikolai Lilitškini ütluste kohaselt olevat pakkunud müüa relvi ja narkootikume ning kellega tal tekkis ka füüsiline konflikt. Nikolai Lilitškini ütlused selle kohta, et teda väliduši asukohas tulistamise ajal ei olnud, ja et seal võis olla musta värvi dressides ja jopes Marguse-nimeline isik, ei ole usutavad ka seetõttu, et väliduši asukohas kaheraudse jahipüssiga isikul oli ülaosas seljas sinist värvi riietus. Kannatanu A.R. i ütluste kohaselt oli väliduši asukohas kükitanud mehel, kelles A.R. on kahtlusteta ära tundnud Nikolai Lilitškini, seljas sinine T-särk. Ka tunnistaja N.L. ütluste ning ka süüdistatav Nikolai Lilitškini enda ütluste kohaselt oli Nikolai Lilitškinil ülaosas seljas sinist värvi spordiriietus. Süüdistatav Nikolai Lilitškini ütlused selle kohta, et keegi teine isik, temast Pikk 48 kinnistule maha jäänud musta värvi dressides ja jopega Marguse-nimeline isik võis olla see, kes tulistas, ei ole usutavad. Nikolai Lilitškini ütlused selle kohta, et teda väliduši asukohas tulistamise ajal ei olnud, ja et seal võis olla musta värvi dressides ja jopes Marguse-nimeline isik, ei ole usutavad ka seetõttu, et väliduši asukohast leiti üksnes ja ainult Nikolai Lilitškini isikuga seonduvad esemed. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (I,1-13) ja asitõendite vaatlusprotokollis (I,15-18) kajastatu kohaselt leiti 08.08.2009.a Pikk 48, Tartus asuval kinnistul sündmuskoha vaatlust tehes õues asuva väliduši põrandalt sinist värvi matkakott, milles olid kaks kilekotti – kollane kilekott ja valge kilekott - esemetega. Sinist värvi matkakotis olnud kollast värvi kilekotis oli rahakott, milles asus rida üksnes ja ainult Nikolai Lilitškini isikuga seonduvaid esemeid – Nikolai Lilitškini IDkaart-isikutunnistus, Swedbanga kontokaart kirjega „221029005218 NIKOLAI“, netipanganduse paroolikaart, valge paber Nikolai Lilitškini kasutuses olnud mobiiltelefoni telefoninumbriga: „53648515“ (I,64-82). Kuna sinist värvi matkakotis, milles oli ka Nikolai Lilitškini rahakott talle kuuluvate dokumentidega, olid ka padrunid – 8 padrunit valges kilekotis, siis ei ole kohtu jaoks usutavad ja veenvad Nikolai Lilitškini väited selle kohta, et 8 padrunit kuulusid hoopiski Margusenimelisele isikule. Nikolai Lilitškin ei avaldanud kohtule ühtegi usutavat ja veenvat põhjendust selle kohta, miks Marguse-nimelisele isikule kuulunud 8 padrunit olid samas matkakotis, kus oli ka Nikolai Lilitškini rahakott. Nikolai Lilitškini väited ühe teise isiku, kelle nimeks olevat olnud Margus, Pikk 48, Tartu kinnistul 07.08.2009.a õhtul ja ööl vastu 08.08.2009.a viibimise kohta ei ole usutavad ja veenvad. Nikolai Lilitškini ütlusi Marguse-nimelise isiku Pikk 48, Tartu kinnistul 07.08.2009.a õhtul ja ööl vastu 08.08.2009.a viibimise kohta ei kinnita mitte 11 12 ükski teine tõend. Kõrvutades ja hinnates Nikolai Lilitškini ütlusi teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, ilmneb, et Nikolai Lilitškini ütlustest ülejäävas osas on tõendid omavahel kooskõlas ja ainukesena lahknevad süüdistatav Nikolai Lilitškini ütlused teistest kriminaalasjas kogutud tõenditest. Hinnates tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et Nikolai Lilitškini ütlustest on põhjendatud lähtuda üksnes osas, millises need on kooskõlas ülejäänud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nikolai Lilitškini enda süüd täielikult nii KarS § 418 lg 1 kui ka KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi eitavad ütlused ei ole usutavad ja on ümber lükatud ülejäänud kriminaalasjas kogutud tõenditega kogumis. Nikolai Lilitškin tabati 12.08.2009.a. 12.08.2009.a kahtlustatavana kinnipidamise protokollis kajastatu kohaselt avaldas Nikolai Lilitškin kahtlustatavana kinnipidamisel enda telefoninumbriks 53648515 (I,94-95). Jälitusprotokollis (I,64-82) kajastatu kohaselt on Nikolai Lilitškini mobiiltelefonis IMEI koodiga 358828002699460 07.08.2009.a kasutuses olnud ainult abonentnumber
6. Jälitusprotokollis (I,64-82) kajastatu kohaselt on tabelis 1 näha abonentnumbri 53648515 kasutamine 07.08.2009 kell 15:01-st kuni 22:38-ni EMT AS tugijaamades ZEPEL11, FORTU21, TSANG13, FORTU
7. Jälitusprotokollis (I,64-82) kajastatu kohaselt asus Nikolai Lilitškini kasutuses olnud mobiiltelefoni abonentnumber 53648515 07.08.2009.a õhtul asukohta Pikk 48, Tartu teenindavate AS EMT tugijaamade – FORTU61 ja FORTU21 teeninduspiirkonnas (nähtub kõneeristustest – kõned algusega kell 16:51, 20:50, 20:59, 21:02, 21:06, 21:06, 21:07, 21:10, 22:38). Jälitusprotokollis (I,64-82) kajastatu kohaselt 07.08.2009 kell 22:38 helistas Ilja Lilitškin enda kasutuses olevalt abonentnumbrilt 56332430 enda isale Nikolai Lilitškinile kuuluvale abonentnumbrile 53648515 ning kõne kestvus oli 00:00:11 sekundit; Nikolai Lilitškini kasutuses olev mobiiltelefon kasutas kõnele vastamiseks AS EMT tugijaama FORTU
8. Jälitusprotokollis (I,64-82) kajastatu kohaselt teenindavad asukohta Pikk 48, Tartu AS EMT tugijaam FORTU61 ja AS EMT tugijaam FORTU
9. 17.08.2009.a läbiotsimisprotokolliga (I,112-125) on tõendatud, et ööl vastu 08.08.2009.a Pikk 48, Tartu kinnistult põgenemise järgselt oli Nikolai Lilitškini üheks peatuskohaks Tartumaal, Tartu vallas, Puhtaleiva külas asuv Kõrkja talu. Kõrkja talu läbiotsimisel leiti ja võeti sealt ühekorruselise puumaja pööningul asunud redupaigast ära Nikolai Lilitškini nimele välja antud välismaalase pass, kaks Tartu Vanglast Nikolai Lilitškini nimele välja antud vabastamisõiendit – üks 21.04.2009.a välja antud ja teine varasemast ajast, mobiiltelefon NOKIA 6125, taskulamp, 2 nuga, neist üks tupega, jope, 2-liitrine õlupudel, seljakott, nokamüts. Tunnistaja S.B. kohtulikul uurimisel antud ütlustega on tõendatud, et ööl vastu 08.08.2009.a Pikk 48, Tartu kinnistult põgenemise järgselt oli Nikolai Lilitškini üheks väga lühiajaliseks, mõned tunnid vältavaks, peatuskohaks S.B. elukoht – Oru talu, Lähte alevik, Tartumaa. S.B. ütluste kohaselt teab ta Nikolai Lilitškini juba aastaid seoses sellega, et venna elukoht oli Lilitškini elukoha kõrval; kui Nikolai Lilitškin tema juurde tuli, siis ütles Nikolai Lilitškin, et läks naisega tülli. S.B. ütluste kohaselt sõi ja jõi Nikolai Lilitškin tema juures päevasel ajal, kuid ei ööbinud tema juures. S.B. 12 13 ütluste kohaselt soovis Nikolai Lilitškin telefonikõnet teha ja ta andis Nikolai Lilitškinile kõnekaardi, millel oli 45.- krooni eest kõneaega peal, kõnekaart jäigi Nikolai Lilitškini kätte; hiljem samal päeval peale Nikolai Lilitškini lahkumist tuli ka politsei ja küsis Lilitškini kohta. S.B. ütluste kohaselt nägi ta televiisorist uudist Lilitškini kohta siis, kui Nikolai Lilitškin hakkas juba ära minema ja siis ta soovitas Nikolai Lilitškinile, et mingu ja andku ennast politseis üles. Tulles tagasi kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamise juurde, peab kohus vajalikuks märkida veel järgnevat. Kohtul pole alust kahelda kannatanu A.R. i ütluste tõele vastvuses selle kohta, et just Nikolai Lilitškin oli see isik, kes 07.08.2009.a südaööl kella 24 paiku sihtis ja tulistas tema suunas kaks lasku kaheraudsest jahipüssist – esimene lask suunatud kannatanule pähe ja teine kehasse, kuna kannatanu ütlustega on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokollis (I,1-14) kajastatu selle kohta, et väliduširuumi sissekäigu vastas asuva Pikk 48 elumaja seina sees ülemise korruse akna all välivoodrilaudade sees on näha auke ja Pikk 48 elumaja sisemusest vaadates on samas kohas akna all puidust seinas augud. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (I,1-14) kajastatud tehnilise uuringu protokollis märgitu kohaselt paigutati elumaja välisseina akna all olevatesse lasujälgedesse markeerimisvardad ning varraste külge pandi punane nöör, et kindlaks teha ligikaudne lasu tegemise koht (I,10,11). Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvalt salvestiselt nähtuva kohaselt viib markeerimisvarraste suunda jälgiv ja nende otsa kinnitatud punane nöör väliduši asukohta. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvalt salvestiselt nähtuva kohaselt liikusid salvestise tegemise ajal selle läheduses ka politseiametnikud ja võrreldes punase nööri trajektoori salvetistelt näha olevate politseiametnikega, on kohtu jaoks usutavad A.R. i ütlused selle kohta, et Nikolai Lilitškini tehtud lasud jahipüssist olid suunatud talle ülaossa – pähe ja kehasse. Lasutrajektoori järgivast nööri paiknemisest on välistatud A.R. le jalgadesse ja alakehasse tulistamise võimalus. Lasutrajektoori järgivast nööri paiknemisest, arvestades, et elumaja ja väliduši vahele jääv ala on kitsas ja sellel alal kannatanu liikumise võimalused on piiratud, on usutav, et lasud tehti kannatanu suunas kannatanule ülaossa – pähe ja ülakehasse. Kuna sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvast tehnilise uuringu protokollist ning salvestiselt näha oleva kohaselt oli elumaja akna all olev välissein haavlitest (kartetšidest – 1 kartetš läbimõõduga 8,4mm – I,26,12,18) tihedalt läbi tulistatud ning salvestiselt on selgelt näha, et lasutrajektoori järgides on maja välissein kohati täiesti vabalt läbivaadatav – välissein on neist kohtadest läbi tulistatud ja maja sisemusest saab sealt takistusteta välja vaadata, siis on kohtu jaoks usutav, et laske jahipüssist oligi kaks, nii nagu seda enda ütlustes kinnitasid ka kannatanu A.R. , tunnistajad M.P. ja N.L. . Asjaolu, et laske oli rohkem kui üks, kinnitas ka süüdistatav Nikolai Lilitškin enda ütlustes. Süüdistatav Nikolai Lilitškini ütluste kohaselt kuulis ta laske (kuigi väitis ennast sellel ajal enam mitte olevat Pikk 48, Tartu kinnistul). Kuna läbi elumaja välisseina jõudsid osad haavlid (kartetšid – 1 kartetš läbimõõduga 8,4mm – I,26,12,18) ka elumaja sisemusse akna kõrvalseina ja osa neist läbisid ka kõrvalseina ning jäid pidama selle taga olevasse saepuruplaati (millest võeti välja ka üks asitõendiks olev haavel – kartetš), mille tagajärjel salvetisel näha oleva kohaselt maja välissein muutus hõredaks ja oli vabalt maja seest väljapoole läbivaadatav (nähtub salvestiselt), siis on kohtu jaoks usutav kannatanu A.R. i ning tunnistajate 13 14 M.P. ja N.L. ütlustest kogumis nähtuv selle kohta, et lasud jahipüssist olid lühikeste vahedega ja tabasid ühte ja samasse piirkonda majaseinas. Kuna kannatanu A.R. i ütluste kohaselt ta laskude ajal nendest kõrvalepõikamiseks liikus ja sellest tulenevalt tema asukoht ka muutus, siis ei näe kohus vastuolu selles osas, et 2 lasku tabasid majaseina ühes ja samas piirkonnas, kuid kannatanu tajus laske endale pähe ja keha piirkonda sihitutena. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluva tehnilise uuringu protokolli ja salvetiselt näha oleva kohaselt oli elumaja ja väliduši vahele jääv ala kitsas, kuid mõne sammu võrra oli kannatanul võimalik seal vahel kindlasti liikuda ja laskude eest kõrvalepõikeid teha – tulenevalt kannatanu asukoha muutusest, muutus ka koht, kuhu oli laskudel teda võimalik tabada (kas pähe või ülakehasse). Kohtu hinnangul tegutses Nikolai Lilitškin 07.08.2009.a õhtul ja ööl vastu 08.08.2009.a sihipäraselt – olles ise teadlik asjaolust, et ta on tagaotsitav ja olles teadlik N.L. politseisse tehtud kõnedest politsei aadressile Pikk 48, Tartu väljakutsumisest tagaotsitav Nikolai Lilitškini tabamiseks ja kinnipidamiseks, lahkus Nikolai Lilitškin Pikk 48 kinnistult senikauaks kuni oli politsei kohalesaabumise oht, kuid lõpuks naases Pikk 48 kinnistule koos kaheraudse töökorras jahipüssiga ja sellel korral Nikolai Lilitškin enam politsei kinnistule saabudes Pikk 48 kinnistult ei lahkunud, vaid jäi väliduši asukohta varitsusse ja tulistas 2 lasku kaheraudsest jahipüssist helkurvesti ja politseivormi kandud isikule – A.R. ile - pähe ja ülakehasse, kuid lasud ei tabanud, kuna kannatanul õnnestus kiire reageerimise tulemusena neist kõrvale põigata. Seejärel põgenes Nikolai Lilitškin koos jahipüssiga Pikk 48 kinnistult ja varjas ennast kuni politsei ta 12.08.2009.a tabas. Tunnistaja N.L. ütluste kohaselt oli Nikolai Lilitškin 07.08.2009.a õhtul ja ööl vastu 08.08.2009.a purjus. Tunnistaja N.L. ütluste kohaselt muutub Nikolai Lilitškin alkoholijoobes vägivaldseks. Tunnistaja N.L. ütlustega Nikolai Lilitškini 07.08.2009.a alkoholijoobes viibimise kohta on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusel väliduši asukohast leitud 0,5-liitrine viinapudel, milles vedelikku on alles alla poole pudeli (I,15). Nikolai Lilitškin, olles teadlik, et politsei tuleb teda Pikk 48, Tartu kinnistult tagaotsitavana tabama ja kinni pidama, läks ja tõi endale töökorras jahipüssi ja tulistas Pikk 48, Tartu kinnistule saabunud helkurvesti kandnud politseivormis politseiametnikku jahipüssist kahel korral pea ja ülakeha piirkonda. Kohtu hinnangul tegutses Nikolai Lilitškin kavatsetult ja eesmärgipäraselt selleks, et teda kinni pidama saabunud politseiametnikku tappa. Politseiametnik A.R. i surm jäi saabumata Nikolai Lilitškini käitumisest olenematutel põhjustel. A.R. i surm jäi saabumata üksnes ja ainult tänu A.R. i enda kiirele ja oskuslikule reageerimisele laskude eest kõrvalepõikamisel. Kuna laske oli kannatanu suunas kaks ja need olid sihitud kannatanule elutähtsatesse piirkondadesse – pähe ja ülakehasse (ülakeha piirkonda jääb ka süda), ning tehtud laskudest jahipüssi padrunitest kasvõi ühe haavli (läbimõõt 8,4mm) kannatanu pähe või kaela (kus asuvad aordid) või ülakehasse (kus asub ka süda) tabamisel oleks ülimalt suure tõenäosusega saabunud kannatanu surm, siis ei ole kahtlust selles, et kannatanu tulistamise eesmärgiks oli kannatanu tappa. Nikolai Lilitškini käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tahtliku tapmise katse pani Nikolai Lilitškin toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2). 14 15 Nikolai Lilitškini kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi tahtliku tapmise katsena. Asjaolu, et Nikolai Lilitškin pärast kannatanu tulistamist Pikk 48, Tartu kinnistult koos jahipüssiga põgenes, ei tee olematuks tema eelnevat käitumist ja ei välista temal esinenud kavatsetust teda tagaotsitavana kinni pidama tulnud politseiametnikku tappa. Kuna kahe lasu tegemise järgselt tuli jahipüssi uuesti padrunitega laadida, siis ei olnud Nikolai Lilitškinil enam võimalik koheselt tulistamist jätkata ning enda kinnipidamise välistamiseks eelistas ta valida sündmuskohalt põgenemise. Kuigi kriminaalmenetluse käigus ei õnnestunud välja selgitada kaheraudse sileraudse kaliiber 12 töökorras jahipüssi asukohta ja seda ära võtta, ei ole eelkäsitletud tõendite kohaselt kohtul kahtlust selles, et just kaheraudsest, sileraudsest kaliiber 12 töökorras jahipüssist Nikolai Lilitškin 07.08.2009.a kella 24 paiku ööl vastu 08.08.2009.a kannatanut tulistas. Kannatanu A.R. i ütlustest ei nähtu, et jahipüssist tema suunas tulistamisel oleks esinenud tõrkeid. Kannatanu A.R. i ütluste kohaselt töötas jahipüss tõrgeteta, lasud järgnesid teineteisele lühikeste vahedega. Kannatanu ning tunnistajate M.P. ja N.L. ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatuga on tõendatud, et laske jahipüssist oli kaks. Kahe lasu tegemiseks oli vaja kahte padrunit. Tulistamise asukohast – väliduši põrandalt leiti ja võeti ära 8 jahipüssipadrunit, kõik 12-kaliibrilised. Seega kokku oli Nikolai Lilitškinil 12-kaliibrilisi jahipüssipadruneid
10. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et väliduši asukohast leitud ja ekspertiisiks esitatud 8 jahipüssipadrunit, kaliiber 12, kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ning nad kõik olid laskekõlbulikud (I,27); 8 padrunit hävisid ekspertiisi tegemise käigus (I,27). Eksperdiarvamusega on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud (sündmuskohalt väliduši asukohast leitud) 8 padrunit on ette nähtud laskmiseks 12-kaliibrilistest sileraudsetest jahipüssidest (I,27). Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I,1-14) ja asitõendite vaatlusprotokolliga (I,15-18) ning eksperdiarvamusega on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud (sündmuskohalt saepuru plaadi seest kaasa võetud haavel – I,12) üks deformeerunud kartetš, on deformeerumata kujul läbimõõduga 8,4 mm. Eksperdiarvamusega (I,26-27,28) on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud kartetšiga sarnaste kartetšidega nr 00 oli laetud ka üks ekspertiisiks esitatud 8-st padrunist (padrun markeeringuga „12 ESTATE GA CARTRIDGE“). Seega olid kõik 10 tulirelva padrunit laskekõlbulikud ja neid oli võimalik kasutada sileraudsest 12-kaliibrilisest jahipüssist tulistamiseks. Kuna kriminaalasjas on kahtlusteta tõendatud, et ka üks väliduši asukohast leitud padrun oli laetud sündmuskohalt kaasa võetud ja ekspertiisiks esitatud kartetšile sarnaste kartetšidega ning sündmuskohalt kaasa võetud lauajupil on sarnaseid kartetše veel näha (lauajupp kartetšijälgedega ja kartetšidega on asitõendina kriminaalasja juures), siis pole kohtul kahtlust selles, et Nikolai Lilitškin kasutas tulistamiseks töökorras tulirelva sileraudset 12-kaliibrilist jahipüssi. Lõuna Prefektuuri relvaregistri teatisega (I,143) on tõendatud, et Nikolai Lilitškinil tulirelva ja laskemoona käitlemiseks relvaluba ja relva soetamisluba puudus. Lõuna Prefektuuri relvaregistri andmetel ei ole Nikolai Lilitškin alates aastast 2004 kuni käesoleva ajani omanud relvaluba ja relva soetamisluba (I,143). Nikolai Lilitškini süü on tõendatud selles, et tema omandas tuvastamata ajal ja kohast ebaseaduslikult, s.o ilma vastavat luba omamata, kaheraudse, sileraudse kaliiber 12 15 16 jahipüssi ning kümme 12-kaliibrilist jahipüssipadrunit, mida hoidis kuni 08.08.2009.a enda valduses, kandis 07-08.08.2009.a. endaga kaasas; nendest esemetest jahipüssi ja 2 padrunit kasutas Nikolai Lilitškin 07.08.2009.a kella 24 paiku politseiametniku suunas tulistamiseks. Eeltoodud tegevusega Nikolai Lilitškin rikkus: - relvaseaduse § 32, mille kohaselt on tulirelva ja laskemoona soetamiseks vajalik relvasoetamisluba; - relvaseaduse § 34, mille kohaselt relva ja selle laskemoona käitlemiseks annab õiguse füüsilise isiku relvaluba; - relvaseaduse § 45, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba; - relvaseaduse § 50, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. Nikolai Lilitškini käitumises tulirelva (jahipüssi) ja laskemoona (10 jahipüssipadruni) käitlemisel puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Jahipüssi ja 10 jahipüssipadrunit käitles Nikolai Lilitškin
11. ja 08.08.2009.a tahtlikult, kavatsetult – tõi 07.08.2009.a õhtul jahipüssi ja 10 jahipüssipadrunit Pikk 48, Tartus asuvale kinnistule ning kasutas jahipüssi ja 2-te padrunit politseiametniku suunas 07.08.2009.a kella 24 paiku, s.o ööl vastu 08.08.2009.a, tulistamiseks selleks, et politsei teda tagaotsitavana kinni ei võtaks (KarS § 16 lg 2). Ka enne KarS-i kehtinud KrK §-s 207 on sätestatud, et kriminaalkorras on karistatav nii tulirelva kui ka laskemoona ebaseaduslik käitlemine. Karistusregistri teatisel (I,8487) kajastatu kohaselt on Nikolai Lilitškini 16.04.1998.a Tartu Linnakohtu kohtuotsusega karistatud KrK § 207 lg 1 järgi kriminaalkorras (see karistus on kustunud ja ka karistusregistri teatisel kajastatu kohaselt arhiivi kantud – I,87). Nikolai Lilitškin, olles vähemalt 1998.a süüdimõistvast kohtuotsusest alates teadlik sellest, et tulirelva ja laskemoona käitlemiseks peavad olema olemas selleks ettenähtud load, pani tuvastamata ajal ja kohast tulirelva (jahipüssi) ja laskemoona (10 jahipüssipadrunit) selleks ettenähtud lubadeta omandamise, s.o ebaseaduslikult omandamise, toime tahtlikult, vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Nikolai Lilitškini kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav KarS § 418 lg 1 järgi tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisena. KarS § 418 lõikes 1 sätestatu kohaselt on tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. KarS §-s 113 sätestatu kohaselt on teise inimese tapmise eest karistuseks kuue- kuni viieteistaastane vangistus. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes Nikolai Lilitškini süü ulatusest – kavatsetult toime pandud ning KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi kvalifitseeritava esimese astme kuriteo asjaoludest, 16 17 sealhulgas sellest, et Nikolai Lilitškin tegi kõik endast oleneva teda tagaotsitavana kinni pidama tulnud politseiametniku tapmiseks – tõi jahipüssi, jahipüssipadrunid ja tulistas jahipüssist 2 lasku politseiametniku suunas, s.t lõi kõik eeldused üliraske tagajärje saabumiseks, kuid see tagajärg jäi saabumata kannatanu enda kiire ja oskusliku käitumise tõttu (jõudis laskude eest kõrvale põigata), puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, ei pea kohus põhjendatuks 5-t kehtivat kriminaalkaristust omavat Nikolai Lilitškini, kes viimase karistuse kandmiselt vabanes tingimisi ennetähtaegselt 21.04.2009.a ja pani sellest vähem kui 4 kuu möödudes toime uue kuriteo, karistada vangistusega alla sanktsioonis sätestatud alammäära (KarS § 25 lg 6, KarS § 60), vaid peab põhjendatuks teda karistada vangistusega sanktsiooni miinimummäära lähedal – 7 aasta vangistusega. Lähtudes Nikolai Lilitškini süü ulatusest – tulirelva ja 10 padruni ebaseadusliku käitlemise asjaoludest, sealhulgas sellest, et kasutas tulirelva ja kahte padrunit politseiametniku suunas tulistamiseks, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, ei pea kohus põhjendatuks 5-t kehtivat kriminaalkaristust omavat Nikolai Lilitškini, kes viimase karistuse kandmiselt vabanes tingimisi ennetähtaegselt 21.04.2009.a, karistada rahalise karistusega, vaid peab põhjendatuks Nikolai Lilitškini karistada vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal – 2 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristuse mõistmisel peab kohus põhjendatuks katseajal kuriteod toime pannud Nikolai Lilitškini suhtes kohaldada üksikkaristustest raskeima suurendamise võimalust ja mõista Nikolai Lilitškinile liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Margus Pissarev rahvakohtunik Marek Ranne rahvakohtunik Heli Sillaots kohtunik 17