Obsah (6)

§ 424§ 66§ 56§ 58§ 57§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2010. a Tartu kohtumaja kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-13381 Kohtunik Peet Teidearu Kriminaa

§ 424

järgi käskmenetluses Süüdistatav Siim Pille (IK:38210166516; elukoht: XXXXX XX-XX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 2-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: Ann Saar) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Siim Pille

§ 424

järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 70 (seitsekümmend) päevamäära, s.o 14 980 (neliteist tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni.

§ 66

alusel määrata, et Siim Pillel tuleb rahaline karistus tasuda ositi, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates kümne kuu jooksul igakuiselt 1498 (üks tuhat nelisada üheksakümmend kaheksa) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Siim Pillelt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 19 (üheksateist) krooni ja 20 senti ning määratud kaitsjale makstud tasu 300 (kolmsada) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides viitenumbriks

1. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Siim Pillet süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.08.
2. a kella 01.12 paiku Tartu linnas Turu tänaval mootorsõidukit Audi reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani Siim Pille toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kuriteoga kahju ei tekitatud. Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada Siim Pille süüdi

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 70 (seitsekümmend) päevamäära (üks päevamäär on 214 krooni), s.o kokku 14 980 (neliteist tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni. Vastavalt

§ 66

määrata, et rahalist karistust võib Siim Pille riigituludesse tasuda ositi, tasudes 10 (kümne) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist igakuiselt 1 498 (tuhat nelisada üheksakümmend kaheksa) krooni. Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS §-s 251 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine. Siim Pillele esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Siim Pille poolt 20.08.

1. a kella 01.12 paiku Tartu linnas Turu tänaval mootorsõiduki Audi reg nr-ga XXX XXX joobeseisundis juhtimine on tõendatud Siim Pille enda kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega (tl 6-7), kus ta tunnistab, et juhtis 20.08.
2. a alkoholijoobe seisundis olles mootorsõidukit; tunnistaja V.P. ütlustega (tl 1-2); Lõuna Prefektuuri 20.08.
3. a otsusega Siim Pille sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta (tl 3) 20.08.
4. a kell 01.14 Tartus Turu tänaval, kuna sõidukijuhi suust tuli alkoholi lõhna; Lõuna Prefektuuri 20.08.
5. a indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 4) koos alkomeetri tulemi väljatrükiga (tl 5). Tunnistaja V.P. ütluste kohaselt teostas tema 20.08.
6. a koos vanemkonstaabel P.P. Tartu linnas Turu tänaval liiklusjärelevalvet, kui nad märkasid kella 01.10 ajal Turu ja Sepa tänava ristmikul olevas tanklas sõiduauto Audi reg nr-ga XXX XXX juhti, kelle käitumine tundus kahtlane. Sõiduki liikuma hakkamisel sõitsid nad sõidukile järele ja andsid sõidukijuhile peatumismärguande. Sõiduk peatus kella 01.12 ajal Tartus Turu tänaval Sepa keskuse ees tee ääres, sõidukis oli alkoholi lõhn ja avatud õllepudel ning sõidukijuhil paluti puhuda alkomeetrisse Alcoquant. Alkomeetriga mõõdeti sõidukijuhi väljahingatavas õhus alkoholi sisalduseks 1,08 mg/l, sõidukijuhina tuvastati Siim Pille ja kohale kutsuti välijuhti Janek Sarapu, kes teostas alkoholijoobe kontrolli tõendusliku alkomeetriga. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati Siim Pille väljahingatavas õhus lõplikuks alkoholi sisalduseks 0,97 mg/l. Lõuna Prefektuuri 20.08.
7. a indikaatorvahendi ja tõendusliku kasutamise protokollilt ja alkomeetri tulemi väljatrükilt ilmneb samuti, et 20.08.
8. a kell 01.14 on Siim Pillel alkomeetriga Alcoquant mõõdetud joove 1,08 mg/l ja hiljem on joovet mõõdetud tõendusliku alkomeetriga, saades alkomeetri lõplikuks lugemiks 1,07 mg/l mõõtemääramatusega -0,
9. Seega saadi tõendusliku alkomeetriga Siim Pille ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemiks 0,97 mg/l. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega oli Siim Pille 20.08.
10. a Tartu linnas Turu tänaval mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, millega pani toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Siim Pille on varasemalt kriminaalkorras karistamata, väärteokaristusi on kaks, mis on mõlemad määratud liiklusnõuete rikkumise eest. Karistust raskendavad asjaolud

§ 58järgi puuduvad.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus

§ 57

lg 1 p 3 alusel Siim Pille puhtsüdamlikku kahetsust.

§ 424

järgi toime pandud kuriteo eest võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada Siim Pillet kergema karistusliigi, s.o rahalise karistusega on põhjendatud, kuna süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, ta tunnistab süüteo toimepanemist ning kahetseb toimepandut, mistõttu leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise karistusega. Vastavalt

§ 44

lg 1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada Siim Pillet 70 päevamäära suuruse rahalise karistusega on põhjendatud. Kuna raskendavad asjaolud Siim Pille teos puuduvad, siis tuleks karistusmäära valikul lähtuda sanktsiooni esimese kolmandiku piiridest. Samas aga ei ole kohtu arvates põhjendatud Siim Pillele karistuse mõistmine sanktsiooni alammääras, kuna teda on ka varasemalt kahel korral liiklussüüteo eest väärteokorras karistatud. Arvestades eeltoodut ja Siim Pille puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et prokuröri poolt Siim Pillele taotletav rahaline karistus 70 päevamäära vastab süü suurusele ning on vastavuses karistamise eesmärkidega.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Vastavalt

§ 44

lõikele 3 arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtuvalt süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, siis sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuna Siim Pille suhtes alustati kriminaalasja

1. aastal, siis tuleb keskmise päevasissetuleku arvutamisel lähtuda Siim Pille
2. aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Siim Pille
3. aasta keskmiseks päevasissetulekuks (tl 15) oli 214 krooni. Seega tuleb Siim Pillel tasuda 70 päevamäära suurust rahalist karistust summas 14 980 krooni.

§ 66

lg 1 kohaselt võib kohus rahalist karistust mõistes ja süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kohus leiab, et Siim Pillele mõistetava rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine süüdistatavatele majanduslikult ebamõistlikult koormav ning on seisukohal, et Siim Pillele tuleb anda võimalus tasuda rahalist karistust ositi, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates kümne kuu jooksul igakuiselt 1498 (üks tuhat nelisada üheksakümmend kaheksa) krooni. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 19.20 krooni ning sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Peet Teidearu Kohtunik