← Eesti

1-10-5939/12

Obsah (7)§ 25§ 275§ 64§ 66§ 274§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2010. a, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-5939 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teev

§ 25

lg-te 1,2 - § 274 lg 1 ja § 275 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood Tõlk Anna Jänes Süüdistatav Aleksandr Mihhalevski Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: 38412062723 Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud 7-l korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Kokkuleppel vandeadvokaat Sirje Must RESOLUTSIOON KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks mõista ALEKSANDR MIHHALEVSKI süüdistuses

§ 25lg-te 1,2 -274 lg 1 järgi episoodis, mille kohaselt ta 20.12.2008.

a kella 04.50 paiku Tartus Kalda tee 43 asuva “Olympic“ kasiino ruumis, üritades kasutada võimuesindajana avaliku korra kaitsmisel ametikohustisi täitva G4S Lõuna-Eesti AS turvatöötaja R.K. suhtes vägivalda – püüdis lüüa kannatanut üks kord rusikaga näopiirkonda. Süüdi tunnistada ALEKSANDR MIHHALEVSKI

§ 25

lg-te 1,2 - § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära (1 päevamäär 50.- krooni), s.o summas 15 000.- (viisteist tuhat) krooni. Süüdi tunnistada ALEKSANDR MIHHALEVSKI

§ 275

järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (1 päevamäär 50.- krooni), s.o summas 10 000.(kümme tuhat) krooni.

§ 64

lg 1 alusel mõista ALEKSANDR MIHHALEVSKILE liitkaristus kuritegude kogumi eest lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära (1 päevamäär 50.- krooni), s.o. summas 15 000.- (voosteist tuhat) krooni.

§ 66

lg-te 1, 2 alusel määrata, et Aleksandr Mihhalevskil on õigus mõistetud rahalist karistust tasuda osade kaupa 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuuliste maksetena kuu

  1. kuupäevaks vähemalt summas1500.- (tuhat viissada) krooni kuus kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtuotsuses märgitud tähtajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank nr 10220034796011 või AS-s Swedbank nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 5, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Aleksandr Mihhalevskilt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;  kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 73 (seitsekümmend kolm) krooni 50 senti;  tunnistajale väljamaksmisele kuuluv tasu 1860.- (tuhat kaheksasada kuuskümmend) krooni;  postikulu 135.- (ükssada kolmkümmend viis) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Aleksandr Mihhalevskit süüdistatakse selles, et tema • 20.12.
  4. a kella 04.50 paiku Tartus Kalda tee 43 asuva“Olympic“ kasiino ruumis ja seejärel Tartus Kalda tee 43 asuva „Olympic“ kasiino ees solvas võimuesindajana avaliku korra kaitsmisel ametikohustusi täitvat G4S Lõuna-Eesti AS turvatöötajat R.K. , sõimates turvatöötajat „kukk“, „värdjas“ jm ebatsensuursete sõnadega. 20.12.
  5. a kella 05.02 paiku Tartus Kalda tee 43 asuva “Olympic“ kasiino ees solvas võimuesindajana avaliku korra kaitsmisel ametikohustusi täitvat G4S LõunaEesti AS turvatöötajaid K.K. ja I.K. , sõimates turvatöötajaid sõnadega „mudak“, „urood“. „fašist“. Sellega Aleksandr Mihhalevski pani toime

§ 275järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega. • 2

(9)20.12.2008. a kella 04.50 paiku Tartus Kalda tee 43 asuva “Olympic“ kasiino ruumis, üritades kasutada võimuesindajana avaliku korra kaitsmisel ametikohustisi täitva G4S Lõuna-Eesti AS turvatöötaja R.K. suhtes vägivalda – püüdis lüüa kannatanut üks kord rusikaga näopiirkonda. Seejärel Tartus Kalda tee 43 asuva “Olympic“ kasiino ees, veel kord üritades kasutada võimuesindajana avaliku korra kaitsmisel ametikohustisi täitva G4S Lõuna-Eesti AS turvatöötaja R.K. suhtes vägivalda – püüdis lüüa kannatanut üks kord rusikaga näopiirkonda. Kuritegu jäi lõpule viimata Aleksandr Mihhalevski tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna kannatanul õnnestus löögid blokeerida. Sellega Aleksandr Mihhalevski pani toime

§ 25

lg 1,2 - § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise kaste seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtuistungil möönis Aleksandr Mihhalevski seda, et ta võis kannatanutega suheldes kasutada ebatsensuurseid sõnu, kuid eitas R.K. löömise katseid. • II Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas Karistusseadustiku § 274 lg 1 objektiivsed tunnused seisnevad võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemises seoses tema ametikohustuse täitmisega,

§-s 275 aga nähakse ette vastutus võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vaadeldavad süüteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku

  1. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod)
  2. jaos (avaliku võimu teostamise vastased süüteod) ja nendega kaitstavateks õigushüvedeks on avaliku võimu teostamise tõhusus ja avalik kord. Kohus peab esmalt vastama küsimusele, et kas G4S turvatöötajad R.K., K.K. ja I.K. teostasid avalikku võimu või mitte. Senises kohtupraktikas on avalikuks kohaks loetud sellist kohta, kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07 - RT III 2007, 22, 181, p 7.1). Süüdistuses kajastatud sündmused leidsid aset nii kasiino ruumides sees kui ka kasiino ees oleval alal tänaval. Kohus on seisukohal, et nii kasiino kui ka selle ees olev ala on käsitatav kohana, kus kehtib avalik kord. R.K. täitis 20.12.
  5. a kella 04.50 paiku kasiinos “Olympic“ tööülesandeid turvates mänguautomaatidest väljavõetava raha lugemist. Turvatöötajad K..K. ja I.K. olid nende endi sõnul samuti öösel patrullis tööülesandeid täitmas. Nimetatud isikud saabusid sündmuskohale, so „Olympic“ kasiino ette turvafirma juhtimiskeskusest saadud informatsiooni kohaselt R.K. poolt esitatud väljakutse peale. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas kannatanud täitsid turvatöötajana oma ametikohustustest tulenevalt avaliku korra kaitsmise funktsiooni. Turvaseaduse § 4 lg 1 p 4 kohaselt hõlmab turvateenus muuhulgas korra tagamist üritusel või valveobjektil. Sama seaduse § 9 lg 1 järgi on üritus piiritletud või piiritlemata territooriumil ja kindlaksmääratud ajal avalikus kohas korraldatav ettevõtmine, milles osalejate kaitseks tagatakse avalik kord. Käesoleva kriminaalasja raames ei ole küll kohtule esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kasiino „Olympic“ ja turvafirma G4S vahelisi lepingulisi suhteid, kuid kriminaalasjas on kohtule esitatud kõigi kolme kannatanu töölepingud. Töölepingute kohaselt on R.K. tööle võetud AS Falck Lõuna-Eesti poolt 16.08.
  6. a turvatöötajana. K.K. on tööle võetud AS ESS Lõuna poolt 01.11.
  7. a turvatöötaja ametikohale ja 01.04
  8. a on vormistatud töölepingu lisa, millest tulenevalt ta asus tööle AS Falck Lõuna-Eestis turvatöötajana. I. K. on asunud tööle AS-is G4S Lõuna-Eesti 06.04.
  9. a turvatöötajana. Kannatanute ütluste kohaselt töötasid 3

(9)kõik kolm kannatanut AS-is G4S Lõuna –Eesti turvatöötajana, kuid kuna R.K. ja K.K. asusid tööle enne firma nime muutumist, siis on nende töölepingutel endise äriühingu nimi. Kriminaalasjas on kannatanute endi ütluste, samuti tunnistaja K.B. i ütlustega tõendamist leidnud, et kõik kolm kannatanut kandsid 20.12.2008. a G4S turvatöötaja ametiriietust. Kohtul puudub alus kahelda, et kõik kolm kannatanut töötasid süüdistuses kajastatud sündmuste ajal turvafirmas G4S turvameestena. Kannatanu R.K. avaldas, et tema tööülesandeks oli 20.12.2008.a öösel turvata kasiinos raha toimetamist mänguautomaatidest kassasse ja raha lugemist. Tunnistaja K.B. kinnitas kohtus kannatanu sõnu. Kuivõrd kannatanu R.K. tunnetas kasiinos Aleksandr Mihhalevski käitumisega seonduvalt ohtu nii endale kui ka kolmandatele isikutele, siis pidas ta vajalikuks läbi G4S juhtimiskesksuse kutsuda endale abi. Juhtimiskesksuse korraldusel läksid sündmuskohale turvatöötajad K.K. ja I.K., kes nende endi sõnul ja kannatanu R.K. kinnitust mööda samal ööl turvatöötajatena patrullis tööl. Kooskõlas turvaseaduse § 9 lõikega 1 ja tuginedes kannatanute ning tunnistaja K.B. i ütlustele järeldub, et turvatöötaja R.K. ametivolitused hõlmasid käesoleval juhul ka avaliku korra tagamist kasiinos. Kohus tugineb seejuures muuhulgas ka turvaseaduse § 14 p-le 2, mille kohaselt turvaettevõtja põhiülesanneteks on kohustus hoida ära valveobjekti vastu toimepandav või valveobjekti ohustav õigusrikkumine või seda tõkestada. Turvaseaduse § 32 lg 1 p 3 kohaselt on turvatöötajal õigus pidada kinni isik, kes ohustab objektil viibivaid isikuid või takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel. Turvaseaduse § 40 lg 4 aga volitab turvatöötajat kasutama isiku kinnipidamisel käeraudu, kui on alust arvata, et ta võib põgeneda, rünnata turvatöötajat või ohustada teisi isikuid või ennast. Nimetatud sätetest saab järeldada, et turvatöötaja pädevusse kuulub muuhulgas ka valveobjektiga seonduvalt avaliku korra kaitse. Eeltoodu alusel ja võttes aluseks käesoleva kriminaalasja tehiolud, saab asuda seisukohale, et kõigi kolme kannatanu tegevus oli seotud avaliku korra kaitsega ja nende pädevus tegutsemiseks tuleneb turvaseaduses sätestatud pädevusest. Seega on põhjendatud vaadelda nii R.K. , K.K. kui ka I.K. kui võimuesindajat

§ 274ja § 275 järgi.

Kannatanu R.K. ütluste kohaselt oli ta 20.12.2008.a. julgestamas „Olympic“ kasiinos raha lugemist. Selle toiminguga seonduvalt oli tema koos meesterahvaga, so tunnistaja K.B. iga, kes tõi mänguautomaatidest raha kassapidaja kätte. Kannatanu sõnade kohaselt kuulis ta kasiino ruumis klaasi purunemise heli, mille tõttu läks ta kasiinos viibivate kahe isiku, so Aleksandr Mihhalevski ja tema õe I.S., juurde, kes mängisid mänguautomaadiga ja küsis, et mis juhtus. Samuti oli kannatanu sõnul juttu klaasi kinnimaksmise kohustusest, millest Aleksandr Mihhalevski keeldus. R.K. ütluste kohaselt vastas Aleksandr Mihhalevski tema küsimuse peale valjult ja agressiivselt, kasutades muuhulgas sõnu „urod (värdjas)“, „petuhh (kukk)“. Samuti tõusis süüdistatav püsti ja lähenes kannatanule. Kannatanu kinnitas, et sel hetkel tundis ta, et tööandja klientide ees talle kui turvamehele selliste ebatsensuursete sõnade ütlemine oli solvav. Samuti kinnitas R.K. , et ta tunnetas, et tekkinud olukord võib teda ohustada. R.K. ütluste kohaselt oli ta sunnitud süüdistatava suunama välisukse juurde, et viimane lahkuks kasiinost. Kannatanu sõnul ägestus Aleksandr Mihhalevski veelgi enam ja hakkas vastu ning üritas kannatanut rünnata, kuid see ei läinud tal õnneks. Kannatanu avaldas kohtus, et Aleksandr Mihhalevski üritas parema käe rusikaga lüüa teda näo piirkonda, kuid kannatanu suutis end eemale hoida ja löök ei tabanud. Samas kinnitas kannatanu, et Aleksandr Mihhalevski asus temast seejuures 1-1,5 m kaugusel. Seejärel viis R.K. Aleksandr Mihhalevski kasiinost välja ja jäädi seisma kasiino ette parklasse, kus kannatanu püüdis enda sõnul Aleksandr Mihhalevskit korduvalt maha rahustada. 4

(9)Sündmust kasiino ruumides sees kirjeldas ristküsitluse käigus ka tunnistaja K.B. . Tunnistaja küll viitas asjaolule, et sündmus võis aset leida 5.12.
  1. a., kuid tema ütlused kogu sündmustiku põhiliste asjaolude kohta kattuvad kannatanu poolt räägituga, kelle sõnul toimus tema solvamine ja ründamine 20.12.200
  2. a. Seega on kohus veendunud, et tunnistaja K.B. andis kohtus ütlusi sündmuse kohta, mis leidis aset 20.12.
  3. a. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus kasiinos igal öösel kella 4-5 ajal mänguaparaatidest raha korjamine ja turvafirmaga oli leping, et sel ajal tuleb turvatöötaja kasiino saali. Sel öösel, mida tunnistaja kirjeldas, oli selleks turvatöötajaks R.K. . Tunnistaja sõnade kohaselt rääkis tema turvatöötajaga juttu, sest kassiiri juurde oli juba viidud piisav kogus raha, kui ta kuulis klaasiklirinat ja venekeelset sõimu. Saalis oli kaks klienti, meesterahvas ja temaga koos I.S.. Tunnistaja kinnitas, et ta valdab vene keelt halvasti, kuid kuulis venekeelset valjemat ja agressiivsemat kõnet. Tunnistaja avaldas, et ta saatis turvatöötaja vaatama, mis juhtus. Tunnistaja ütluste kohaselt tõusis meesterahvas, so Aleksandr Mihhalevski mänguautomaadi tagant püsti, lausus midagi turvatöötajale vene keeles ja oli üsna agressiivne - käed käisid ja ta sõimas. K.B. i sõnul käskis tema Aleksandr Mihhalevski saalist välja viia, sest lärm oli juba liiga vali. Tunnistaja kinnitas ka seda, et nii meeste- kui ka naisterahvas olid purjus. Tunnistaja ütluste kohaselt keeldus Aleksandr Mihhalevski kasiinost lahkumast, mille peale R.K. püüdis teda varrukast juhtides kasiinost välja viia. Tunnistaja kinnitas ka seda, et Aleksandr Mihhalevski vehkis tõesti kätega, kuid see oli pigem tõrjuv vehkimine. K.B. kinnitas, et ta ei täheldanud, et Aleksandr Mihhalevski oleks tahtnud R.K. mingisse piirkonda lüüa. Samuti avaldas tunnistaja, et nii kannatanu kui ka süüdistatav olid tema vaateväljas niikaua kui nad kasiino saalist lahkusid. Aleksandr Mihhalevski kinnitas kohtus, et kasiinos ei olnud turvatöötajat. Süüdistatav avaldas, et turvatöötaja tuli tema juurde alles kasiino „Olympic“ ees tänaval. Seega eitas süüdistatav kasiino ruumides R.K. löömist ja isegi viimase viibimist kasiinos. Tunnistaja I.S. kinnitas kohtus, et kasiinos sees ei pruukinud ta mänguautomaadi tagant kõike näha, sest tal puudus vaba vaade ukseni. Kohus on seisukohal, et kannatanu ja tunnistaja K.B. i ütlustega on tõendamist leidnud kasiinos Aleksandr Mihhalevski poolt R.K. solvamine, mis seisnes Aleksandr Mihhalevski poolt R.K. suunas venekeelsete ebatsensuurseid sõnade kasutamises. Samas on kohtul püstitunud kahtlus selles, et kas kasiino ruumides sees Aleksandr Mihhalevski käitumises kui ta ei allunud R.K. nõudele lahkuda saalist, sisaldub löömise katse või mitte. Kannatanu väitis, et Aleksandr Mihhalevski püüdis teda lüüa, kuid tunnistaja K.B. , kes nägi kogu sündmust pealt, avaldas, et pigem oli tegemist süüdistatava poolse tõrjega ja viimase poolt lihtsalt kätega vehkimisega. Vägivallategu, mis avaldub löömise katses, so katses inimese keha järsult ühekordselt mehhaaniliselt mõjutada või tõugata eeldab seda, et Aleksander Mihhalevski pidi pidama võimalikuks, et tema poolt kätega vehkimise tagajärjel võib ta R.K. lüüa või pidi ta seda vähemalt möönma. Kohus on seisukohal, et juhul kui isik vehib kätega ja tõrjub teist isikut, sest ta ei soovi ruumist lahkuda, siis ei pruugi see tegevus olla ilmtingimata suunatud sellele, et ta soovib kedagi lüüa. Ka tunnistaja tajus olukorda selliselt, et tegemist oli pigem Aleksandr Mihhalevski poolt R.K. tõrjumisega olukorras, kus viimane isegi mingil ajahetkel võttis süüdistataval varrukast kinni. Tunnistaja K.B. ei rääkinud kohtus sõnagi sellest, et kannatanu oleks pidanud end kuidagi kaitsma Aleksandr Mihhalevski rünnaku eest. Tunnistaja nägi samas aga kogu sündmust pealt. Kuivõrd kohtul on püstitunud kahtlus selles, kas Aleksandr Mihhalevski tegevuses oli tahtlus R.K. rünnata. Tunnistaja on olukorda näinud kohtu arvates objektiivsemas võtmes, olles sündmuse kõrvaltvaataja. Selliste ütluste pinnalt peab kohus antud episoodis avaldunud kahtluse vajalikuks ja põhjendatuks tõlgendada 5
(9)Aleksandr Mihhalevski kasuks tuginedes seejuures KrMS § 7 lg-le 3 ja selles episoodis

§ 25lg-te 1,2 - § 274 lg 1 järgi Aleksandr Mihhalevski õigeks mõista.

Samas on kohus seisukohal, et nii kannatanu kui ka tunnistaja K.B. i ütlustega on tõendamist leidnud Aleksandr Mihhalevski poolt kasiino „Olympic“ ruumides sees R.K. kui võimuesindaja solvamine. Edasi jätkus süüdistuse kohaselt sündmus „Olympic“ kasiino ees. Aleksandr Mihhalevski eitab enda poolt R.K. löömise katset ka väljas, kuid taas möönab, et ta võis kasutada nii R.K. kui ka teiste turvatöötajate, so K.K. ja I.K. suhtes ebatsensuurseid sõnu. R.K. ütluste kohaselt sülitas Aleksandr Mihhalevski väljas tema suunas 2-3 korda ja hiljem tuli kannatanule väga lähedale ja lõi teda parema käega näo piirkonda, kuid kannatanu suutis selle löögi ära blokeerida. R.K. avaldas, et ta oli sunnitud kasutama Aleksandr Mihhalevski tagasihoidmiseks pipragaasi. Samuti kinnitas kannatanu, et ta helistas G4S juhtimiskeskusesse ja kutsus endale abi. R.K. ütluste kohaselt jätkas Aleksandr Mihhalevski ka väljas solvavate sõnade kasutamist, kasutades muuhulgas ka sõna „fašist“. Sündmuskohale saabusid mõne aja pärast ka kannatanud K.K. aj I.K.. Kannatanu K.K. sõnade kohaselt anti nii talle kui ka I.K. G4S juhtimiskeskusest korraldus minna Tartus Kalda tee kasiinosse kuna turvamehele oli kallale mindud. Kannatanu K.K. ütluste kohaselt olid väljas Aleksandr Mihhalevski, siis üks naine ja R.K. . Esialgu oli süüdistatav kahe lisandunud turvamehega rahulik, kuid R.K. suunas kasutas jätkuvalt sõnu „jobu“, „värdjas“ jne. K.K. selgitas, et nad püüdsid süüdistatavat viisalalt korrale kutsuda, kuid viimane jätkas solvavate sõnade kasutamist juba kõigi kolme turvatöötaja suunas. Kannatanu kinnitas, et süüdistatav kasutas muuhulgas sõnu „urodõ“ ja „fašistõ“. Naisterahvas, kes oli samuti väljas, kannatanu sõnul ei sekkunud, kuid ta oli parajalt purjus, kisas ja lärmas. Kui Aleksandr Mihhalevski hakkas ka lisandunud turvameestega ärplema, siis I.K. rabas süüdistatava maha ja Aleksandr Mihhalevskile pandi peale käeraud. K.K. sõnul jätkas Aleksandr Mihhalevski ka käeraudades olles kannatanute solvamist. Kannatanu kinnitas ka seda, et varasema sündmuse kohta sai ta informatsiooni R.K. käest ja ta usaldas seda informatsiooni. Kohale kutsuti politsei ja sündmuskohale saabus kaks ekipaaži. Kannatanu I.K. kinnitas kohtus kannatanu K.K. ütlusi nii sündmuskohale saabumise kui ka seal toimunud sündmuste kohta. Kannatanu selgitas, et tema küsis konkreetselt R.K. ult, et mis oli juhtunud ja viimane väitis talle, et Aleksandr Mihhalevski oli talle kallale tulnud, oli teda sõimanud ja on seetõttu ohtlik. I.K. sõnul oli süüdistatav tõesti alguses kahe juurdetulnud turvamehe suhtes rahulik, kuid kui tal soovitati muutuda ka R.K. suhtes rahulikuks, siis hakkas süüdistatav kasutama ka K.K. ja I.K. suunas solvavaid väljendeid, muu hulgas venekeelseid sõnu „urodõ“ ja „fašistõ“. I.K. ütles, et selliste väljendite kasutamine on tema jaoks solvav. Kannatanu kinnitas, et kuna Aleksandr Mihhalevski jätkuvalt vehkis kätega ja sõimas, siis pidas ka tema vajalikuks süüdistataval käed raudu panna ja seda ka tehti. Kannatanu ei mäletanud, kas politsei kutsuti ise või tehti seda läbi turvafirma juhtimiskeskuse. Esmalt saabus kaheliikmeline liikluspolitsei patrull ja seejärel keegi kõrgem politseiametnik ning hiljem veel politsei buss kahe politseinikuga. Politseinike saabumise ja Aleksandr Mihhalevski, hiljem taas sündmuskohale ilmunud Leonid Žukovi ja I.S. politseisse viimisega seotud asjaolusid selgitasid kohtus nii kannatanud kui ka tunnistaja Liina Kannel. Tunnistaja I.S. läks tema enda sõnade kohaselt välja siis, kui tema vend Aleksandr Mihhalevski ja turvamees olid kahekesi väljas. Tunnistaja selgitas, et ta nägi, kuidas tema vend käsi laiali hoides taganes ja küsis turvamehelt, et mida viimane temast tahab. Tunnistaja kinnitas, et oli kõva sõnavahetus. Tunnistaja ütluste kohaselt lasi turvatöötaja Aleksandr 6

(9)Mihhalevskile gaasi näkku. Tunnistaja sõnul tulid mõne aja pärast veel 2 Falcki autot. Samuti kinnitas tunnistaja kohtus, et kui vennale oli peale pandud käerauad, siis andis keegi viimasele jalaga vastu ninna ja nina oli selle tagajärjel hiljem sinine. Samas avaldas tunnistaja, et kohtueelsel uurimisel ta küll avaldas uurijale nimetatud asjaolu, kuid kirja seda ülekuulamise protokolli ei saanud. Tunnistaja kinnitas ka seda, et vend võis kasutada ebatsensuurseid väljendeid, sest ta ei saanud sellises olukorras viisakalt vastata. Eeltoodust järeldab kohus, et tunnistaja I.S. ühines väljas oma venna ja R.K. uga hetkel, kui Aleklsandr Mihhalevski oli süüdistuses kajastatud viisil kanntanu R.K. juba rünnanud ja seega ei tea tunnistaja konkreetselt midagi löömise katse asjaolude kohta. Aleksandr Mihhalevski poolt R.K. löömise katse episoodis, mis toimus kasiino ruumidest väljas on tegemist olukorraga, kus on ainult n.ö sõna-sõna vastu. Sellises olukorras peab kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, nii nendega, mis räägivad süüteo toimepanemise poolt kui ka nendega, mis räägivad vastu. Kohus asus juba seisukohale, et kasiino ruumides toimunud Aleksandr Mihahlevski käitumise asjaolud tuleb tõlgendada Aleksandr Mihhalevski kasuks. Mis aga ei tähenda seda, et kohus ei peaks R.K. ütlusi tõesteks, kuid kohus arvestab võimalusega, et kannatanu võis tajuda vahetult Aleksandr Mihhalevski poolt kätega vehkimist mõnevõrra erinevamalt kui see kõrvalt vaadates tunnistajale tundus ja sellises olukorras tuleb asjaolud tõlgendada süüdistatava kasuks. Kannatanu R.K. kinnitab, et Aleksandr Mihhalevski ründas teda taas tänaval kasiino ees. Aleksandr Mihhalevski eitab löömise katset, kinnitades, et esmalt oli agressiivne just R.K. ise. Süüdistatav sõnul läks tema ise kasiino ruumist välja suitsu tegema. Väljas lähenes talle Annelinna Keskuse poolt erariietes mees, kelles ta tundis ära kohtus R.K. u. Süüdistatav kinnitas, et see mees hakkas teda ründama ja rääkis midagi eesti keeles. Süüdistatav kinnitas ka seda, et rüseluse käigus hakkas ta vastu ja seejärel kasutas see mees tema vastu pipragaasi. Süüdistatava sõnul pärast gaasi laskmist viskas mees ta maha ja hiljem oli sündmuskohal juba rohkem inimesi ning need olid turvamehed. Süüdistatava ütluste kohaselt oli siis sõnavahetus kõigi vahel ja ta võis ka kasutada venekeelseid ebatsensuurseid sõnu. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Mihhalevski ütlused on oluliselt vastuolus kannatanu R.K. ja tunnistaja K.B. i ütlustega. Mõlemad on kinnitanud, et R.K. oli 2012.2008. a kella 04.50 paiku kasiino ruumides. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et samal ööl oli põhjust Aleksandr Mihhalevski paigutada kainenema ja kõigi turvatöötajate sõnul oli süüdistatav ilmselt alkoholijoobes. Seega võis joobest tulenevalt olla tema tajumise võime oluliselt häiritud. Samuti ei saa kohus jätta tähelepanuta asjaolu, et ka siis kui süüdistatav oli käeraudades, oli ta kannatanu K.K. sõnul agressiivne ja püüdis ka raudus kätega lüüa. Kohus möönab, et kuna Aleksandr Mihhalevskiga räägiti turvatöötajate poolt eesti keeles, siis ei pruukinud ta päris kõigest aru saada, kuid nagu kinnitas tema õde, tunnistaja I.S. , saab süüdistatav osaliselt eesti keelest aru. Samuti on paljasõnalised süüdistatava ja tema õe väited, et kannatanu R.K. lõi jalaga süüdistatavat vastu nina ja selleks, et seda varjata, on kogu sündmustik lavastatud. Seega ei saa olla tegemist olukorraga, kus süüdistatavale jäi täielikult arusaamatuks, miks ta pidi kasiinost lahkuma ja mida R.K. temalt nõudis. Kohtul ei ole alust kahelda R.K. ütlustes. Ka süüdistatav ise kinnitab, et väljas olles hakkas ta R.K. ule vastu. Seega on usutavad kannatanu R.K. ütlused, et Aleksandr Mihhalevski võis üritada R.K. lüüa ühe korra parema rusikas käega näo piirkonda. Kaudselt kinnitavad R.K. ütlusi ka kannatanud K.K. ja I.K., kellele kannatanu R.K. enda löömise katsest vahetult rääkis. Samuti kinnitab sündmuse toimumist kannatanu poolt kirjeldatud kujul muuhulgas ka R.K. poolt 20.12.2008. 7
(9)a Politseiametile esitatud avaldus. Kannatanu selgitas kohtus, et ta suutis löögi oma vasaku käega peatada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Aleksandr Mihhalevski üritas R.K. kasiino „Olympic“ ees lüüa, kuid kannatanu tegevuse tõttu jäi see katse staadiumisse. Kohus leiab, et Aleksandr Mihhalevski tegevuse subjektiivne külg on avatav läbi objektiivse teokoosseisu ja seega pidi ta vähemalt möönma, et rusikas käega kannatanu näo poole vehkides võib ta R.K. lüüa. Seega pani Aleksandr Mihhalevski toime

§ 25lg-te 1, 2 - § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus on seisukohal, et Aleksandr Mihhalevski, kasutades kõigi kolme kannatanu suhtes venekeelseid ebatsensuurseid sõnu, tegutses otsese tahtlusega turvatöötajaid kui võimuesindajaid solvata. Aleksandr Mihhalevski pidi mõistma või vähemalt möönma, et tema poolt kasutatud ebatsensuursed sõnad võivad turvatöötajaid solvata. Kohus ei tuvastanud Aleksandr Mihhalevski süüd välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 274

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 275

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama seaduse ja paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Lõige 2 kohaselt peab kohus otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui

eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Käesoleval juhul on kohtul tulenevalt

§ 274

lg 1 ja § 275 sanktsioonidest võimalik Aleksandr Mihhalevskit karistada kas rahalise karistuse või vangistusega. Kohus on seisukohal, et otsustamaks, millist karistusliiki kohaldada, on vaja esmalt võtta seisukoht Aleksandr Mihhalevski süü suuruse osas. Aleksandr Mihhalevski lugupidamatus võimuesindajate suhtes väljendus nii ebatsensuurses kõnepruugis kui ka agressiivses käitumises, mis on igati taunitav. Samas ei saa lugeda Aleksandr Mihhalevski poolt toimepandud tegusid eriti ohtlikeks ja seetõttu leiab kohus, et süü ei ole suur. Süüdistatava puhul ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§ 57ja 58 mõttes.

Aleksandr Mihhalevski on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral. Peale süüdistuses kajastatud kuritegude toimepanemist ei ole olnud alust menetleda Aleksandr Mihhalevski suhtes ühtegi muud süütegu. Aleksandr Mihhalevski tunnistas ka kohtus, et tal oleks olnud ka 20.12.2008. a õigem teisiti käituda. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdimõistetud isikut selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et viimase kahe aasta jooksul pole Aleksandr Mihhalevski suhtes olnud alus menetleda isegi mitte väärteoasju ja seda, et tema poolt toimepandud tegude süü ei olnud väga suur, on võimalik teda karistada kergema karistusliigiga, mida

§ 274lg 1 ja § 275 võimaldavad.

Kohus leiab, et Aleksandr Mihhalevskit tuleb karistada sanktsiooni keskmise määra lähedaste karistusega.

§ 274

lg 1 järgi tuleb mõista karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära (1 päevamäär 50.- krooni), s.o summas 15 000.- (viisteist tuhat) krooni ja

§ 275

järgi rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, so summas 10 000.- (kümme tuhat) krooni. Kohus peab põhjendatuks moodustada liitkaristuse

§ 64lg 1 teise alternatiivi 8

(9)järgi, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja seda eelkõige põhjusel, et süüdistatava tegevus on vaadeldav ühe käitumisaktina, mis küll avaldus nii sõnalises kui ka füüsilises teo toimepanemises, kuid mis oli kantud ühest eesmärgist - hakata võimuesindajatele vastu. Arvestades asjaolu, et süüdistatava sissetulek on väike ja tema ülalpidamisel on väike laps, peab kohus põhjendatuks anda Aleksandr Mihhalevskile võimaluse tasuda rahaline karistus osade kaupa. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p 2 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajatele väljamaksmisele kuuluva tasu 1860.- krooni, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu summas 73,50 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 135.- krooni. Rutt Teeveer kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.