Kriminaalasi nr 1-09-1871 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23 detsember 2010 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 15 detsembril 2010 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-1871 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Evelin Merilaine Taotlus Jüri Martõnjuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu JÜRI MARTÕNJUK Asukoht: Tartu Vangla, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 38007060313 vabanemisel: isikukood RESOLUTSIOON Jätta Jüri Martõnjuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jüri Martõnjuk on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.02.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-1871 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks on mõistetud 3 aastat 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.08.2008.a ja lõpeb 27.12.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 18.11.2010.a. Tartu Vangla edastas 17.11.2010.a 1
(2)Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 15.12.2010.a seisuga on Jüri Martõnjuki kandmata karistusaeg 1 aasta 12 päeva vangistust. Jüri Martõnjuk on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 19.03.1997.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 2) 05.04.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; karistus täitmisele pööratud Tallinna Linnakohtu 06.06.2003.a määrusega; 3) 25.07.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aastat 2 kuud vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Jüri Martõnjuki tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta Jüri Martõnjuki ennetähtaegset vabastamist, kuna tema varasem käitumine, kuritegude iseloom ja käitumine vanglas ei anna alust tema vabastamiseks. Martõnjuk on varasemalt vangistuses viibinud, on olnud katseajal, mida pole läbinud. Vangistuse ajal kolmel korral karistatud distsiplinaarkorras, vabaduses puuduvad elatusallikad ja töökoht. Martõnjuk ei ole vanglas tegelenud sõltuvusprobleemiga ja on risk, et vabaduses võib ta uuesti hakata narkootikume tarvitama ja ka uusi kuritegusid toime panna. Jüri Martõnjuk ise soovib vabaneda enne tähtaega, kuid möönab, et prokuröril on õigus. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Jüri Martõnjuk on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jüri Martõnjuk on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ja olnud ka kriminaalhooldusel, kuid vangistus pöörati täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täitnud nõuetekohaselt kontrollnõudeid. Eelnev näitab kohtu arvates, et kriminaalhooldus ei ole piisav mõjutamaks hoiduma Martõnjukki uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, karistuseks on määratud muuhulgas ka kartser, mis iseloomustab rikkumiste tõsidust. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi ning vastavalt ka vangistuse ajal käituma. Alles siis, kui muutus on näha ka kinnipeetava objektiivsest käitumisest vangistuse ajal, saaks asuda seisukohale, et isiku soov muutuda on ka tegelik. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Jüri Martõnjuki vabastamiseks enne tähtaega alused puuduvad. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2
(2)