4-10-1739/13

4-10-1739 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.11.

1. a Jõgeva kohtumajas, Pargi 1 Jõgeva Väärteoasja number 4-10-1739 Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Väärteoasi Mehis Paasi kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.05.2010.a otsusele väärteoasjas 6-3/809 Menetlusosalised Menetlusalune isik: Mehis Paas (isikukood: 37002282753, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja vandeadvokaat Ain Laansalu; Kohtuvälisemenetleja esindaja Nikolai Majerovitš Kohtuistungi toimumise aeg 10.11.2010.a. RESOLUTSIOON Jätta Mehis Paasi kaebus rahuldamata. Jätta muutmata Maksu- ja Tolliameti 03.05.2010 otsus väärteoasjas 6-3/809 osas, mis puudutab Mehis Paasi poolt toime pandnud väärtegu ja talle mõistetud karistust. Edasikaebamise kord Kassatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul käesoleva otsuse tegemisest. Kaebeõiguse soovist teatamise korral on maakohtu otsus tervikuna kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav Jõgeva kohtumaja kantseleis 10.12.2010.a. Kassatsioonikaebuse Riigikohtule saab esitada Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 10.12.2010.a. Kaebeõigusest loobumisel ei saa kohtuotsust vaidlustada. Kaebuse asjaolud ja menetluse käik 24.05.2010.a esitas menetlusalune isik kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 03.05.2010.a otsusele väärteoasjas 6-3/809, milles palus otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. 1 Kaevatava otsusega (t lk 3-10) karistati Vedelkütuse erimärgistamise seaduse (VKEMS) § 62 lg 1 ja KarS § 83 lg 4, 5 alusel Mehis Paasi rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 3000 krooni ja xxxxxxxxxxx samal alusel rahatrahviga 25 trahviühikut s.o 1500 krooni. xxxxxxxxxxxon tema suhtes tehtud otsuse samuti vaidlustanud, kuid seda menetletakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Mehis Paas põhistas oma kaebust järgnevalt: 1) Väärteomenetluse protokoll ei vasta seadusele, mistõttu tuleb käesolevas asjas väärtoemenetlus lõpetada sündmuse puudumise tõttu. Kaebuse esitaja ja tema abikaasa xxxxxxxxxxx poolt toime pandud väärteod on toime pandud erineval ajal, erinevas kohas, erinevate sõidukitega ja ka muud väärtegude asjaolud on erinevad. Siiski on kohtuväline menetleja koostanud väärteoasjades ühise väärteoprotokolli. Kaebuse esitajale oli arusaamatu, millise õigusnormi alusel kohtuväline menetleja kaks väärtegu liitis ja tegi ühe otsuse kahe isiku tegude kohta. Asjade liitmine on kaebuse esitaja hinnangul kaasa toonud ebaõiglusele kallutatuse ja sellega ka ebaõiglase karistusotsuse. 2) Kohtuväline menetleja on piiranud menetlusaluse isiku kaebeõigust. Otsuse p 18 kohaselt pidi kaebeõigus tekkima otsuse kättesaamisest, kuid selline kaebetähtaja määramine ei ole kooskõlas seadusega: VTMS § 114 lg 4 kohaselt on õigus esitada kaebus 15 päeva jooksul alates päevast, millal otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokolli kohaselt pidi otsus olema kättesaadav alates 07.05.2010.a Kaebuse esitaja esitas alternatiivse nõude ja palus juhul, kui kohus kohtuvälise menetleja otsust ei tühista mõista karistus välja minimaalmäras. Kohtuistungil jäi menetlusaluse isiku esindaja kaebuse juurde ning lisas, et kohtuväline menetleja on tahtnud kahte erinevat väärteoasja kokku pannes luua mulje nn kuritegelikust perekonnast ja see on isiku seisundit kahjustav. Kahe asja liitmiseks puudusid igasugused juriidilised alused. Esindaja leidis, et asja ei ole võimalik arutada ilma xxxxxxxxxxx menetlusse kaasamata, kuid see on praktiliselt võimatu, sest seda asja arutab teine kohtumaja. Isikuid on karistuse määramisel käsitletud ka ebaõiglaselt, mistõttu tuleks otsuse tühistamata jätmisel käsitleda neid võrdselt ja vähendada Mehis Paasi karistuse suurust. Kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse kohaselt on rikkumine aset leidnud, nõuetekohaselt fikseeritud ja mõistetud karistus seaduspärane. Arvestades karistuse maksimummäära antud teo eest on kaebuse esitajale määratud karistus kooskõlas tema teoga ja ei ole mingil juhul ebamõistlik. Karistuse määramisel ei olnud raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, mida arvestada. Kohtuväline menetleja leidis, et kuna menetlusaluse isiku õigusi ei ole mingil moel rikutud, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt VtMS § 132 p 1 tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Vastavalt VtMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtule esitatud materjalide kohaselt esitas Lõuna MTK Tollikorralduse osakonna liikuvkontrolli talitus 15.02.2010 taotluse Mehis Paasi suhtes väärteomenetluse algatamiseks VKEMS § 62 lg 1 alusel (t lk 27). 2 VKEMS § 62 lg 1 sätestab, et erimärgistatud vedelkütuse ebaseadusliku kasutamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama seaduse § 2 lg 1 kohaselt on erimärgistamine kergele kütteõlile ja diislikütusele lisaainete lisamine nende eristamiseks teistest vedelkütustest. Erimärgistatud vedelkütuse lubatud kasutusvaldkonnad on sätestatud sama seaduse § 11 s.h diislikütuse osas lg
2. Väärteoasjas koostati 08.04.2010.a väärteoprotokoll (t lk 40-45), mille kohaselt süüdistati Mehis Paasi VKMES § 62 lg 1 rikkumises. Teo kirjelduse kohaselt toimus rikkumine 07.02.2010 Jõgevamaal Tabivere vallas Peebu külas, kus kontrolliks peatatud Mehis Paasi poolt juhitud sõiduki Volkswagen Transporter (reg nr 496TDJ) kütusesüsteemist võeti kaks proovi, mis suleti tollitõkendiga ja koostati kütuseproovi võtmise protokoll. Kütuse erimärgistus oli visuaalselt nähtav (kütus sinist värvi). Asjas ei ole vaidlust teo toime panemise aja ja koha osas: teo toime panemise aeg ja koht on fikseeritud kütuseproovi võtmise protokollis ja Mehis Paasi ütlustes nii kohtule kui kohtuvälisele menetlejale. Kütuseproovi võtmine on tõendatud Lõuna Maksu -ja Tollikeskuse peainspektor xxxxxxxxxxx 07.02.2010.a koostatud kütuseproovi võtmise protokolliga (t lk 34), mille kohaselt võeti proov samal kuupäeval kell 10.05 Jõgevamaal Tabivere vallas Peebu külas Mehis Passi poolt kasutatava sõiduki Volkswagen Transporter (reg nr 496TDJ) kütusesüsteemis olevast kütusest. Kütuse erimärgistus oli silmaga nähtavalt sinist värvi. Nimetatud protokollis on fikseeritud ka põhiproovi ja lisaproovi tollitõkendite numbridvastavalt põhiproov ET0026082, lisaproov ET
3. Proovide võtmise protokollile on menetlusalune isik alla kirjutanud. Tõenditest nähtub, et Lõuna MTK esitas võetud põhiproovi (ET00263082) 08.02.
4. analüüsimiseks OÜ-le Keskkonnauuringute keskus (t lk 29). Teostatud analüüsi akti (t lk 3031) kohaselt sisaldas proov ET00263082 erimärgistusaineid: Automat Blue 9,6mg/l ja Solvet Yellow 6,4mg/l. Rahandusministri määrusega 19.09.2003.a nr 91 on kehtestatud Kergele kütteõlile ja diislikütusele erimärgistamiseks lisatavate ainete loetelu ja kontsentratsioon. Nimetatud määruse § 2 lg 1 kohaselt peab tolliterminalist ja tollilaost vabasse ringlusse lubatav ning aktsiisilaost väljastatav diislikütus, mida on lubatud «Vedelkütuse erimärgistamise seaduse» § 11 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas ning masinas ja seadmes kasutada, sisaldama erimärgistusaineid: markerit Solvent Yellow 124 (N-etüül-N-[2-(1-isobutoksüetoksü)etüül]-4(fenüülaso)aniliin) 6,0-9,0) g 1000 liitri diislikütuse kohta ning sinist värvainet Automate Blue 8 GHF (1,4-bis(alküülamino)-9,10-antrakinoon) sellises koguses, et värvuse intensiivsus oleks spektraalselt ekvivalentne intensiivsusega, mille annab 10,0-15,0) g standardvärvainet Solvent Blue 35 (C.I. 61554, Sudan Blue II, 1,4-bis (butüülamino)-9,10-antrakinoon) 1000 liitri diislikütuse kohta. Hinnates teostatud analüüsi tulemusi eelnimatud määruses kindlaks määratud erimärgistusainete piirkogustega, on kohtu hinnangul tõendatud, et 07.02.2010.a Mehis Paasi kasutuses olnud sõiduki Volkswagen Transporter (reg nr 496TDJ) kütusesüsteemist võetud kütuseproovis olid erimärgistusained normist suuremas koguses. Sõiduki Volkswagen Transporter (reg nr 496TDJ) kasutamine Mehis Paasi poolt on tõendatud tema enda poolt kohus antud selgituste, kohtuvälisele menetlejale antud ütlustega (protokoll t lk 35-39), kindlustuspoliisi väljatrükiga (tl 32-33), mille kohaselt on ta nimetatud sõiduki rentnik (s.o kasutaja) ja kütuseproovi võtmise protokolliga. Menetlusalune isik kasutas sõidukit tavapäraseks maateetranspordiks, mis ei ole valdkond, mille puhul on VKEMS § 11 lg 2 kohaselt lubatud kasutada erimärgistatud diislikütust. Seega ei esine Mehis Paasi käitumises vastutust välistavat asjaolu. 3 Mehis Paas ei tunnistanud, et on ise sõidukit tankinud erimärgistatud kütusega. Tema väite kohaselt kasutas ta sõiduki tankimiseks diislikütust segatuna trafoõliga. Mehis Paas tunnistas, et kütus oli valet värv, kuid seetõttu et selles oli trafoõli. 07.02.2010.a oli ta sõitnud just välja tanklast, kus võttis vaatidesse erimärgistusega kütust traktorite jaoks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Mehis Paas auto vastutava kasutajana on vastutav ka selle eest, milline kütus on sõiduki küttesüsteemis. Teo toime panemiseks piisab, kui isik kasutab erimärgistatud kütist sõidukis. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlust selles, et Mehis Paasi kasutuses oleva sõiduki küttesüsteemis oli erimärgistatud kütus. Mehis Paasi selgituste kohaselt peaks ta olema kursis asjaoluga, et erimärgistatud kütus on sinist värvi, sest kasutab erimärgistatud kütust oma firma traktorites. Seega on ta oma teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega- ta jättis kontrollimata, milline kütus on sõiduki küttesüsteemis ja kui ta ka teadis, et seal on erimärgistatud (silmaga eristavat sinist värvi) kütus, kasutas ta sõidukit ikkagi valdkonnas, milleks puudus õigus erimärgistatud kütusega töötavat sõidukit kasutada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi VKEMS § 61 lg 1 sätestatud väärteo toime panemises. Menetlusaluse isiku kaebuse põhiväide oli, et kohtuväline menetleja on liitnud kaks väärtegu ühte menetlusse ilma õigusliku aluseta, koostanud ühise väärteoprotokolli, teinud ühise otsuse ja kõik see on viinud ebaõiglase karistusotsuseni. Maakohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Väärteoprotokollis ja – otsuses on käsitletud eraldi alapunktidena nii Mehis Paasi kui xxxxxxxxxxx poolt toime pandud väärtegude asjaolusid: objektiivset ja subjektiivset teo koosseisu ning subjekti eraldi punktides kummagi isiku kohta, eraldi näidatud ka väärtegude kvalifikatsioonid. Väärteootsuses on vaid õigusvastasust ja süüd ning menetlusaluste isikute vastuväiteid käsitletud ühes punktis. Väärteoprotokollis on tõendid personifitseeritavad isiku ja kasutatud sõiduki alusel. Seega on võimalik käsitleda kummagi isiku tegusid täiesti eraldiseisvana ja jälgida neile süüks pandavate tegude kirjeldust, tõendamist ja karistuse määramist. Kas Mehis Paasile määratud karistus on kooskülas tema teoga, hindab kohus allpool. Käesolevalt märgib kohus vaid, et kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, et n.ö ühist tegude toime panemist oleks käsitletud raskendava asjaoluna karistuse määramisel Mehis Paasile. Kohus ei anna käesolevas otsuses hinnangut xxxxxxxxxxx tegudele ja karistusele. Siiski märgib kohus vastusena kaebuse esitaja esindaja väitele, et kuna xxxxxxxxxxxx puudub igasugune puutumus käesolevas asjas menetluse all oleva teoga (v.a, vaid see, et tal on menetlusaluse isikuga perekondlikud sidemed), ei takista tema kohtumenetluses mitteosalemine asja igakülgset läbivaatamist ja ei muuda asjaolude tuvastamise tulemusi. Kohus möönab, et asjade selline liitmine kohtuvälise menetleja poolt ei olnud seadusega kooskõlas, kuna puudusid KrMK § 216 lg 1 süüasja liitmise eeldused. Siiski ei ole tegemist sellise väärteomenetlusõiguse rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise. Väärteomenetlust välistavad asjaolud on sätestatud VtMS § 29 ja
5. Kohus ei tuvastanud asja läbivaatamisel ühtegi nimetatud paragrahvides sätestatud asjaoludest. Kaebuse esitaja ise viitas menetluse lõpetamise alusena VtMS § 29 lg 1 p 1 – isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus eelpool analüüsis kohtuvälise menetleja poolt kogutud ja kohtule esitatud tõendeid ja menetlusealuse isiku poolt kohtus antud seletust seoses tema poolt väärteo toime panemisega ja tuvastas, et Mehis Paasi käitumises esinevad väärteo tunnused. Seoses kaebuse p 2 esitatud vastuväitega märgib kohus, et kaebuse esitamise tähtaja sõltuvaks tegemine otsuse kättetoimetamisest seab menetlusaluse isiku hoopiski paremasse olukorda võrreldes seaduses sätestatuga ja seega ei saa see kuidagi isiku õigust rikkuda. Seadus sätestab teatud nn miinimumnõude kaebuse tähtajale ja käesolevalt on kohtuväline menetleja rakendanud menetlusalusele isikule nimetatust soodsamat kaebetähtaja algust, mis ei ole 4 seadusega keelatud. Soodsam olukord isikule seisneb selles, et tagatud otsuse kätte andmine, mille järel tal tekib reaalne võimalus otsusega tutvuda. Seadusjärgse kaebetähtaja alguse määramisel on isikul otsusega tutvumise võimalus vaid siis, kui ta ise on kindla aja jooksul piisavalt aktiivne ja läheb otsusele järgi. Kõike eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toime panemises ja seetõttu ei ole alust kohtuvälise menetleja otsust tühistada. Väärteo toime panemise eest on sätestatud karistus VKEMS § 62 lg-s 1- selleks on rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises KarS § 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud võimalikku ühist toimepanemist Mehis ja xxxxxxxxxxx poolt. Karistus toime pandud väärteo eest on kuni 18 000 krooni. Kohus leiab, et sellise suure karistusmääraga näitab seadusandaja võimaliku rikkumise suurt olulisust riigi ja ühiskonna jaoks. Kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus on tunduvalt väiksem keskmisest karistusmäärast. Kuna puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud ning arvestades isiku süü määra ja karistuse eesmärke- mõjutada karistatavat isikut edaspidi õiguskuulekale käitumisele, leiab kohus, et määratud karistus on vastavuses menetlusaluse isiku süüga ning igati põhjendatud. Kohtu hinnangul puuduvad objektiivsed alused karistuse vähendamiseks. Maimu Laumets Kohtunik 5