Obsah (7)

§ 184§ 185§ 64§ 68§ 216§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2010. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-87 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer

§ 184

lg 2 p 1, § 185 lg 2 p-de 1,2 järgi ja Peeter Kuusniidu (Kuusniit) süüdistus

§ 184

lg 1, § 216 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav Ain Arold Kaitsja Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Elu- või asukoht ja aadress: hetkel viibib vahi all Tartu vanglas Isikukood või sünniaeg: 36208092771 Karistatus: kriminaalkorras karistatud 6-l korral, väärteokorras karistatud 9-l korral. Tõkend: vahistatud 23.07.2009.a ; kahtlustatavana kinnipeetud 22.07.2009.a kokkuleppel advokaat Ain Laansalu Peeter Kuusniit Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: 36005056547 Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral, väärteokorras karistatud 13-l korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Riigi poolt määratud korras advokaat Karl Saavo Süüdi tunnistada AIN AROLD

§ 184lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada AIN AROLD

§ 185

lg 2 p-de 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Ain Aroldile karistus kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise aja algust alates Ain Aroldi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 22. juulist 2009. a. Süüdi tunnistada PEETER KUUSNIIT

§ 184lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada PEETER KUUSNIIT

§ 216

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Peeter Kuusniidule karistus kuritegude kogumi eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, so 6.-7.

oktoober 2009. a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrata, et käesoleva otsusega mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui Peeter Kuusniit ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on Peeter Kuusniit kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Peeter Kuusniit katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tsiviilhagi: Rahuldada AS Eesti Energia tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Peeter Kuusniidult (Kuusniit) AS Eesti Energia kasuks 8 681 (kaheksa tuhat kuussada kaheksakümmend üks) krooni 50 senti, milline summa kanda arveldusarvele nr
6. Asitõendid: 1.Ain Aroldi 22.07.2009.a kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti ära: 2 minigrip kilekotti, milles oli amfetamiinijäägid – asuvad kriminaalasja juures (pakend nr 2AA).
7. Sõiduki reg.nr XXXXX 22.07.2009.a läbiotsimisel leiti ja võeti ära: kollast värvi riidelapp, milles 2 minigrip kilekotti, milledes kummaski 1 minigrip kilekott, millesse oli pakendatud 26,82 grammi amfetamiini – asuvad kriminaalasja juures (pakend nr 1A); 26,82 grammi amfetamiini – jäetud keemiaosakonda (alus: Narkootilise ja psühhotroopsete ainete 2 ning nende lähteainete seadus); 1 minigrip, milles oli 0,16 grammi amfetamiini (pakend nr 3A) asub kriminaalasja juures; 0,16 grammi amfetamiini– jäetud keemiaosakonda (alus: Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus); LM suitsupakk, milles minigrip kilekotti oli pakendatud 11,82 grammi amfetamiin (pakend nr 4A) asuvad kriminaalasja juures; 11,82 grammi amfetamiini– jäetud keemiaosakonda (alus: Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus);
8. Ütluste ja olustiku seostamisel 22.07.2009.a leiti ja võeti ära: 1 kaanega klaaspurk, mille läbipaistev kilekott 64,04 grammi amfetamiiniga ning ühe metallist lusikaga ning 36 tühja kasutamata minigrip kilekotiga – asuvad kriminaalasja juures (pakend nr 1R, 1RR, 2R, ); 64,04 grammi amfetamiini – jäetud keemiaosakonda (alus: Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus);
9. Rain Vaha 22.07.2009.a kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti ära: 1 minigrip kilekott, millesse pakitud 0,13 grammi amfetamiini – asub kriminaalasja juures (pakend nr 1RV); 0,13 grammi amfetamiini – hävis ekspertiisi käigus.
10. Peeter Kuusniidu elukoha läbiotsimisel leiti ja võeti ära: 1 minigrip kilekott, millesse pakitud 5,62 grammi amfetamiini – asub kriminaalasja juures (pakend nr 1K); 5,62 grammi amfetamiini – jäetud keemiaosakonda (alus: Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus).
11. B.P. 22.07.2009.a isiku läbivaatusel leiti ja võeti ära: 1 minigrip kilekott, milles amfetamiini jäägid–asub kriminaalasja juures (pakend nr1BP). Asitõendid nr
12. –
13. jätta käesolevast kriminaalasjast eraldatud Rain Vaha kriminaalasja nr 1-10-16535 juurde.
14. Peeter Kuusniidu süüdistuses ära võetud juhe, mis asub kriminaalasja juures – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Tõkendid: Ain Aroldi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Peeter Kuusniidu suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohaldatud keelud: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri
15. juuli
16. a määruse alusel Ain Aroldile kohaldatud lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste ning kirjavahetuse ja telefoni kasutamise keeld tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Õigusabi kulud ja menetluskulud: Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks välja 5 700.- (viis tuhat seitsesada) 3 krooni, sealhulgas käibemaks 950.- (üheksasada viiskümmend) krooni vandeadvokaat Karl Saavo poolt Peeter Kuusniidule Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista Ain Aroldilt menetluskuluna:
    Sundraha 10 875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni;
    Kohtueelses menetluses määratud kaitsjale Aivar Kellole väljamakstud tasu summas 420.(nelisada kakskümmend) krooni;
    ekspertiisitasu summas 6452.- (kuus tuhat nelisada viiskümmend kaks) krooni, so 1/3 kriminaalasjas kohtueelses uurimisel teostatud ekspertiiside tasudest;
    kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 192.- (ükssada üheksakümmend kaks) krooni. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista Peeter Kuusniidult menetluskuluna:
    Sundraha 10 875.- (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni;
    Kohtueelses menetluses määratud kaitsjale Karl Saavole väljamakstud tasu summas 6540.(kuus tuhat viissada nelikümmend) krooni, sealjuures kohtueelses menetluses hüvitatud 840.krooni ja kohtumenetluses väljamõistetud 5 700.- krooni;
    ekspertiisitasu summas 6452.- (kuus tuhat nelisada viiskümmend kaks) krooni, so 1/3 kriminaalasjas kohtueelses uurimisel teostatud ekspertiiside tasudest;
    kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 239 (kakssada kolmkümmend üheksa) krooni 30 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või AS-s Swedbank nr
17. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Ain Arold’it süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult grupis koos Rain Vaha’ga 2009.aastal seni tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 130 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses mida ühiselt hoidsid Tartumaal Reola metsas peidikus ning Ain Aroldi kasutuses olnud sõiduautos Audi 100 reg nr XXXXX ja mida andsid edasi erinevetele isikutele nii suurtes, kui ka väikestes kogustes. Isikute tegevus grupis seisnes selles, et ühiselt omandatud amfetamiinikogusest hoidsid Rain Vaha 4 ja Ain Arold enese juures sõiduautos ning peidikus Tartumaal Reola metsas narkootilist ainet järgmiselt: 26,90 grammi amfetamiini Ain Aroldi kasutuses olnud sõidukis reg.nr XXXXX , 11,82 grammi amfetamiini nimetatud sõidukis Rain Vaha pluusi taskus ja 0,13 grammi amfetamiini Rain Vahal seljas olnud pükste taskus, mis leiti ja võeti ära politsei poolt 22.07.2009.a läbiotsimisel ning 64,04 grammi amfetamiini andis Ain Arold vabatahtlikult välja 22.07.2009.a Tartumaa Reola metsas asuvast peidikust. Ülalnimetatud omandatud amfetamiini kogusest andsid 22.07.2009.a Rain Vaha ja Ain Arold ebaseaduslikult XXX külas Peeter Kuusniidu elukohas Peeter Kuusniidule edasi 5,62 ja umbes 1,5 grammi amfetamiini, so suures koguses narkootilist ainet, millest 1,5 grammi amfetamiini jõudis Peeter Kuusniit enne läbiotsimist ära tarvitada ning 5,62 grammi amfetamiini politsei poolt leiti ja võeti ära 22.07.2009.a Peeter Kuusniidu elukoha läbiotsimisel. Ülalnimetatud omandatud amfetamiini kogusest andis Ain Arold edasi M.T. 2009.a juulikuu keskel vähemalt 4-l korral 5 grammi amfetamiini kaupa, so kokku vähemalt 20 grammi amfetamiini. Amfetamiini edasi andmised M.T. toimusid järgmistes kohtades: Tartu linnas XXX, Tartu linnas Aleksandri 46 asuva Hansa talli juures, Tartumaal Aoveres Olerexi tanklas ning Tartu linnas Ringtee tänaval asuva Siiruse toidukioski juures; Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Ain Arold pani toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ning edasiandmise grupi poolt. Ain Arold isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, täisealisena andis edasi grupis koos Rain Vahaga 2009.a juulikuus kahel korral Tartu linnas XXX alaealistele XXXX ja XXXX kummalegi mõlemal korral ühe doosi lahustatud amfetamiini, so amfetamiini väikeses koguses ja Tartumaal Luunja vallas Kabina järve ääres kummalegi kokku ühel korral ühe doosi lahustatud amfetamiini, so amfetamiini väikeses koguses. Rain Vaha tegevus grupis seisnes selles, et tema segas valmis amfetamiini lahused ja Ain Arold süstis nimetatud lahused alaealistele XXXX ja XXXX käsivarde. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sellega Ain Arold pani toime

§ 185

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so täisealisena narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kui see on toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Tsiviilhagi ei ole. Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on ekspertiisi maksumus kokku summas 19 356 krooni ( lk 42, 48,57) – mis kuulub tasumisele Ain Aroldi, Peeter Kuusniidu ja Rain Vaha poolt kolmes võrdses osas. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasud: Ain Arold´ile osutatud õigusabi eest advokaat Aivar Kello kasuks 420 krooni ( lk 139) KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on toimiku koopia tegemise kulu 192 krooni. 5

§ 184

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Ain Arold’ile karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 185

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Ain Arold’ile karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Ain Arold’ile kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada karistuse kandmise aja algust alates 22.07.2009.a. Peeter Kuusniit’u süüdistatakse selles, et tema omandas Ain Arold´ilt ja Rain Vaha’lt 22.07.2009.a XXX külas enda elukohas 5,62 ja umbes 1,5 grammi amfetamiini, so narkootilist ainet suures koguses, millest umbes 1,5 grammi amfetamiini tarvitas koheselt nimetatud kohas ära ning millest 5,62 grammi amfetamiini hoidis enda elukohas kuni 22.07.2009.a, mil politsei nimetatud narkootilise aine läbiotsimisel leidis ja ära võttis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Peeter Kuusniit pani toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ja valdamise. Peeter Kuusniit’u süüdistatakse selles, et tema rikkus oma elukohas Eesti Energia AS-iga 14.02.2007.a. sõlmitud elektrienergia ostumüügilepingu nr 3315122043 tüüptingimuste punkti 14.3.1 nõudeid, so rikkus alates 03.04.2008.a. võrguettevõtja elektripaigaldisi, mõõtesüsteeme ja plomme, mis väljendus selles, et ühendas peakaitsme väljundklemmi ja tarbija kaabli klemmi sillatud spetsiaalse juhtmega, misläbi tarbis mõõtmata ahelast ning kuni 14.11.2009.a. kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitamise teel, millega majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007.a. määrusega nr 34 kinnitatud „ Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikul kasutatud elektrienergia määramise kord „ alusel tekitas Eesti Energia AS-ile varalise kahju 8681.50 krooni. Sellega Peeter Kuusniit pani toime

§ 216

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so elektrienergia ebaseadusliku kasutamise. AS Eesti Energia on esitanud tsiviilhagi Peeter Kuusniit vastu 8681.50 krooni nõudes. Peeter Kuusniit on nõus tsiviilhagi hüvitamisega. Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on ekspertiisi maksumus kokku summas 19 356 krooni ( lk 42, 48,57) – mis kuulub tasumisele Ain Aroldi, Peeter Kuusniidu ja Rain Vaha poolt kolmes võrdses osas. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasud: Peeter Kuusniit´ule osutatud õigusabi eest advokaat Karl Saavo kasuks (420.00, 420.00), kokku 840 6 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on toimiku koopia tegemise kulu (192 krooni ja 47.30 krooni) kokku 239.30 krooni

§ 184

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Peeter Kuusniit’ule karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 216

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Peeter Kuusniit’ule karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda Peeter Kuusniit’ule kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, so 06.10.2009-07.10.2009, so 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 2 (kahe) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. II Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kokkulepe süüdistatavatele arusaadav ja ta nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et Ain Aroldi ja Peeter Kuusniidu, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et nii Ain Arold kui ka Peeter Kuusniit on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Ain Arold süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1, § 185 lg 2 p –de 1,2 järgi ja Peeter Kuusniit süüdi tunnistada

§ 184lg 1, § 216 lg 1 järgi ning mõista neile karistused vastavalt kokkulepetele.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 7 Kohus on seisukohal, et Peeter Kuusniit on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuletsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas Peeter Kuusniidu kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 5 700.krooni (sh käibemaks 950.- krooni). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse

1. detsembri
2. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa I astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 2,5 palga alammäära, s.o. 10 875.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel süüdimõistetutelt välja mõista ekspertiisitasu summas 1/3 ulatuses , so konkreetselt Ain Aroldilt ja Peeter Kuusniidult summas 6452.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub väljamõistmisele samuti riigi poolt määratud kaitsjatele väljamakstud tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele toimikust koopia tegemise kulu. Rutt Teeveer Kohtunik 8